) § 4 lg 3 esindatud õigusabi liigid (v.a. isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus), kuid jätnud täitmata
lg 5 tuleneva nõude teatada kohtule, milline on asjast taotlejale tulenev võimalik kasu. Isik on pidanud vajalikuks taotlust põhjendada vaid osundusega, et vajab õigusabi tsiviil- ja kriminaalasjades. Paele selle, hinnates A. Gi palve vormikohasust saab täiendavalt osundada, et
lg 1 punkt 2 ja 4 kohaselt tuleb taotluses välja tuua probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse ja põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks. Ka neid nõudeid täidetud ei ole. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus. Tulenevalt
lõikest 1 esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Sama seaduse lõikest 3 tulenevalt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. A. G on oma elukohaks märkinud K P vald Pärnumaa, seega kuulub haldusmenetluses, tsiviilasja kohtueelses menetluses, muu õigusalase nõustamise või esindamisena riigi õigusabi taotluse lahendamine Pärnu Maakohtu pädevusse. 1 Riigi õigusabi vajamisel enda esindamiseks täitemenetluses esitatakse taotlus kohtule, kelle pädevuses oleks menetleda kaebust täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri tegevuse peale (
Mis puudutab kaebaja taotlust saada riigi õigusabi kriminaalmenetluses, siis
kohaselt, kui kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest ei ole kohustuslik ja kahtlustatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid soovib kaitsja osavõttu, esitab ta taotluse riigi õigusabi saamiseks uurimisasutusele või prokuratuurile. Juhul, kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (
). Kui taotlus on esitatud väljaspool kohtumenetlust ja taotlusest ei selgu, millist käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud liiki riigi õigusabi taotletakse, loetakse taotlus
lg 2 kohaselt esitatuks riigi õigusabi saamiseks isiku muu õigusalase nõustamisena.
lõike 7 kohaselt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Eeltoodust tulenevalt edastab halduskohus riigi õigusabi taotlused: - isiku esindamine kriminaalasja menetluses ja kohtus; - isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; - õigusdokumendi koostamine; - isiku esindamine täitemenetluses; - isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
lg 1 sätestatust võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, saada § 4 lõike 3 punktides 4, 7–9 ettenähtud riigi õigusabi seoses tema tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus või muus vaidlusi lahendavas organis kuni õigusabi taotlemiseni vastava Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt organilt. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatakse taotlus Harju Maakohtule. Riigi õigusabi saamiseks seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus või muus vaidlusi lahendavas organis võib taotluse esitada Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale organile või Harju Maakohtu vahendusel. Riigi õigusabi taotluse edastamisele Harju Maakohtu vahendusel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 193 sätestatut (
Eeltoodust tulenevalt edastab kohus riigi õigusabi taotlused: - õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus; - õigusabi seoses välisriigi ametliku dokumendi täitmisega Eestis; - tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis; - õigusabi seoses pöördumisega karbusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse lahendamiseks Harju Maakohtule. 2 A. G on taotlenud õigusabi ka enda esindamiseks halduskohtumenetluses kuid siingi jätnud lahendamist nõudva probleemi ja õigusabi saamise vajaduse kirjeldamata. Taotleja varasemalt halduskohtule esitatud kaebus (registreeritud haldusasjana nr 3-10-1847) toodud nõuete lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulunud, välja arvatud taotlus „tagastada avaldajale tema sünni eesnimi A ja parandada koheselt Perekonnaseaduse alusel vastava registri kanne“. Nimetatud kaebus on kaebajale tagastatud ja tagastamise määrus jõustunud. Arvestades kaebaja suulisi selgitusi, mille kohaselt ema üksnes kavatses talle panna nimeks „A“ oli taotlus registrikande parandamiseks ilmselgelt veenvalt põhjendamata ja faktiliselt põhistamata ning kaebusel puudus eduperspektiiv, mis tulenevalt
Kaebajale selgitati, et uue eesnime, perekonnanime või isikunime saamiseks võib isik esitada vormikohase avalduse perekonnaseisu asutusele (Pärnus Pärnu Maavalitsuse kantselei rahvastiku toimingute talitusele). Lisaks eelkirjeldatud taotlustele esitas A. G kohtule veel koopiad asjasse mittepuutuvatest dokumentidest – 05.02.2009 tasutud riigilõivu maksekorralduse nr 39 60.00 krooni tasumise kohta, haldusasjade nr 3-10-1847 ja 3-10-1810 kohtule tagastatavate väljastusteadete koopiad 1 lehel ning koopia Tallinna Ringkonnakohtule 04.10.2010 adresseeritud dokumendist, mis tuleb taotluse esitajale tagastada. Juhul kui A. G peab nimetatud dokumentide esitamist siiski vajalikuks, tuleb tal need esitada tema taotlust menetlevale kohtule koos selgitustega, milleks ta peab nimetatud dokumentide esitamist riigi õigusabi taotluse lahendamisel vajalikuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes
MS § 3401 lg 2kohtunik m ä ä r a b:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.