← Eesti

2-09-3162/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-3162 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2010 Ta

§-ist 1046; hageja ei nõua ebaõigete faktiväidete (andmete) ümberlükkamist. Seetõttu ei hakka kolleegium andma hinnangut sellele, kas hageja kohta esitatud faktiväited olid puudulikud (hageja viide sellele, et äriregistri kande kohaselt oli ta juhatuse liige, kel oli õigus äriühingut esindada vaid koos teise juhatuse liikmega), ning et kostja ei kontrollinud enne tema nime plakatile seadmist eelnevalt asjaolusid, mis seonduval tema ja osaühingu teise juhatuse liikme vahelise suhtega. CKE Inkasso poolt tänavate ristmiku üles seada lastud plakatil on märgitud, et avaldatakse „isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt“, ja nendega „seotud isikud“. Plakatil on nimetatud teiste seas OÜ-d BK Elekter ja sellega seotud isikutena Valeri Busel ning Oleg Kuzmin. Plakatil on suurelt antud paragrahvi sümbol § ning palitut, kaabut ja musta kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi (toimiku lk. 15). Plakat oli 6

(9)ülesse seatud elava liiklusega tänavaristmiku äärde. Maakohus tuvastas, et kostja omandas 20.10.2008 nõude BK Elekter vastu 12 980 kr. suuruses summas ning et hageja on kinnitanud, et ükski plakatil avaldatud faktidest pole vale. Siit on kohus leidnud, et esitatud väited kostja võlglaste ja nendega seotud isikut kohta saavad olla üksnes faktiväited ja mitte väärtushinnangud, ning väärtushinnanguks ei saa need muutuda ka läbi nende esitamise viisi ja konteksti. Maakohus on ka leidnud, et hageja nime avaldamine (plakatil) ei olnud õigusvastane, kuna ÄS § 28 kohaselt on äriregistri kanded avalikud ja avalikust registrist võetud andmete avaldamine ei ole seadusvastane, samuti seda, et nõusoleku andmisega saada juhatuse liikmeks ja olla kantud äriregistrisse andis hageja kaudse tahteavalduse oma nime kasutamiseks seonduvalt võlgnikuga. Kolleegium ei nõustu maakohtu nende seisukohtadega. Vastupidiselt kostjale ja maakohtule leiab kolleegium, et hageja nimetamine avalikku ruumi paigutatud palateil märgitud viisil ja kontekstis oli tema au teotamine ebakohase väärtushinnanguga. Plakatit näinud mõistlik inimene pidi aru saama, et hageja näol on tegemist isikuga, kes äriühingu juhina pahatahtlikul hoidub kõrvale äriühingule võetud kohustuste täimisest või on ebakompetentsusega viinud äriühingu olukorda, kus see ei ole suuteline võetud kohustusi täitma. Niivõrd negatiivse väärtushinnangu avaldamine ettevõtluses tegutseva hageja vastu ei olnud kohane. Kolleegium leiab, pidades silmas

§ 1046

lg.1 teise lause ja lg.2 sätteid, et kostja tegevus oli õigusvastane, sest kostja nõue BK Elekter vastu oli normaalselt tegutsevat äriühingut eeldades tühine, selle sissenõudmise algatamiseks piisanuks maksekäsu kiirmenetluse avaldamise esitamisest, ja nagu hageja äriregistri kandega (toimiku lk.35) ning Swedbanki õiendiga (toimiku lk.113) tõendas, puudus tal osaühingu juhtimisel iseseisev esindusõigus ning perioodil 04.06.2007 kuni 13.03.2009 puudus tal OÜ BK Elekter arvelduskonto käsutamise õigus. Õiguslikult vastuolulised ja ebaõiged on kostja ning maakohtu seisukohad, mille kohaselt äriregistrisse tehtud kanded on avalikud ja nende avaldamine kostja poolt (tähendatud viisil) ei ole seadusega keelatud, ja et asudes äriühingu juhatuse liikmeks ja olles äriregistrisse kantud, andis hageja kaudse tahteavalduse oma nime kasutamiseks seonduvalt võlgnikuga (s.t. OÜ-ga BK Elekter). Vastuolu seisneb selle, et kui äriregistri kannete (hageja nime) kasutamine nende avalikustamiseks ei ole keelatud, siis on asjakohatu viidata hageja nõusolekule nende kasutamiseks. Nagu apellant õigesti täpsustab, ei ole antud juhul küsimus registriandmete kasutamises, vaid nende avaldamises. ÄS § 28 lg.1 kohaselt on äriregistri andmed avalikud, kuid see on sisustatud igaühe õigusega tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevatest dokumentidest ärakirju. Seega kolleegium ei nõustu järeldusega, et äriregistri avalikkusest tuleneb igaühe õigus äriregistrisse kantud andmeid mistahes kontekstis avaldada. Isiku nime kasutamise, s.h. avaldamise puhul tuleb lisaks

-is sätestatule arvestada ka isikuandmete kaitse seaduses (IAKS) sätetega. Antud seadus sätestab isikuandmete 7

(9)töötlemise tingimused ja korra ning vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. IAKS § 4 lg.1 järgi on isikuandmed mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas nende avalikustamine; § 10 lg.1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti; § 11 lg.1 kohaselt ei kohaldata isikuandmete töötlusele IAKS teiste paragrahvide sätteid, kui andmesubjekt on oma andmed avalikkustanud ise või andnud §-is 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks; § 12 lg.1 ja 2 kohasle peavad nõusolekus olema muuhulgas määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud; nõusolek peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldamist vormis; § 14 lg.1 p.1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Kuivõrd ÄS §-st 28 lg.1 ei tulene õigust hageja nime avaldada „jultunud võlgnikega seotud isikute nimekirjas“, nagu märgib hageja viitega kostja esindaja sõnadele ajakirjanduses väljendatuna, ja selliseks avaldamiseks puudus hageja kirjalik nõusolek, siis on märgitud IAKS sätteid silmas pidades tegemist

§-is 1046 lg.1 käsitatud isiku nime õigustamatu kasutamisega. Maakohus ei ole otsuses võtnud seisukohta hageja väite osas, et kostja kahjustas hageja mainet tahtlikult heade kommete vastase teoga. Kolleegium mõistab, et maakohus ei pidanud vajalikuks selles osas hageja väidet käsitada, seonduvalt kohtu seisukohtadega kostja tegevuses õigusvastasuse puudumisega. Kolleegiumi hinnangul on antud vaidluses märgitud väite põhjendatuse hindamine vajalik eeskätt küsimuse lahendamiseks, kas ja kui suures ulatuses välja mõista hüvitust mittevaralise kahju eest (

§ 134lg.2).

Kolleegium nõustub apellandiga, et hageja maine kahjustamise ebakohase väärtushinnanguga koos isiku nime õigustamatu kasutamisega pani kostja toime heade kommete vastase tahtliku teoga (

§ 1045lg.1 p.8).

Õigusriigis, kus eraõiguse subjektile on tagatud õigus pöörduda oma tsiviilõiguste kaitseks kohtusse (kus on tagatud ka vastaspoole õigus vastu vaielda), on lubamatu asuda oma väidetavate õiguste realiseerimist saavutama võlgniku ja/või temaga seotud isikute maine kahjustamisega. Märgitud plakati ülesseadmist ei saa õigustada avalikkuse huviga, vaid selle ilmneb otsene tahtlus (eesmärk) saada oma nõuete rahuldamine sellel märgitud isikute maine kahjustamise kaudu; väidetavate võlgnike ja/või nendega seotud isikute paigutamine avalikku häbiposti ei ole õiguskaitsevahendina aktsepteeritav. Ülaltoodud asjaolusid ja hinnanguid silmas pidades ning arvestades ka seda, et hageja (äri)maine sai kostja teo läbi ka reaalselt ja tõsiselt kahjustada (mida tõendavad toimiku lk. 25 asuv hagejale saadetud 15.01.2009 teade lepingu allkirjastamisest loobumise kohta koos keeldumisega edasisest koostööst hagejaga seotud ettevõtetega, samuti toimiku lk. 89 asuv VMB Trust OÜ töötajate järelpärimine hagejale selle kohta, kas too on maksejõuetu) leiab kolleegium, et kostjalt tuleb

§-de 127 lg.1, 128 lg.5, 134 lg.2, 1045 lg.1 p.8 ja 1046 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitus 100 000 kr. ulatuses. Kolleegium rõhutab, et hüvituse suuruse määramisel on lähtutud hageja isiklike õiguste rikkumisele antavast hinnangust, mitte aga võimalikust kahjust temaga seotud äriühingutele (03.06.2009 kohtuistungil on hageja hinnanud oma kahjuks „25% lepingu maksumusest, vähemalt 250 000 kr.“). Maakohus on 29.01.2009 määrusega taganud nõuet, mida ei ole esitatud. Seda silmas pidades jätab kolleegium nimetatud määruse tühistamise osas maakohtu otsuse muutmata. 8

(9)Hagi ja apellatsioonkaebuse loeb kolleegium täies ulatuses rahuldatuks. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jätab kolleegium menetlusosaliste menetluskulud kostja CKE Inkasso OÜ kanda. Tiit Kollom Margo Klaar Mare Merimaa Osaliselt tühistatud Riigikohtu 21 12 2010 otsusega nr 3-2-1-67-10 RESOLUTSIOON
  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-093162 osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Jätta ringkonnakohtu otsuses muutmata osa, milles tühistati hagi tagamine.
  4. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  6. Tagastada CKE Inkasso OÜ-le kassatsioonkaebuselt
  7. aprillil
  8. a tasutud kautsjon 1000 (üks tuhat) krooni. 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.