← Eesti

3-08-89/111

Obsah (4)§ 40§ 30§ 29§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-

) § 40 kohaselt peavad enne nimetatud seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. AS Propaan gaasipaigaldiste paigaldamise ajal kehtis SNiP II 37-76 (stroitelnõje normõ i pravila = e.k. ehitusnormid ja -reeglid), mille p 9.7 järgi tuleb vedelgaasi mahutipark paigutada väljapoole linnu, aleveid ja maa-asulaid, tavaliselt valdavate tuulte suhtes elurajoonidest allatuult. AS Propaan mahutipark asub äärmiselt tiheda asustusega Tallinna linna piirkonnas, seega kohas, kus kemikaali käitlemine on lubamatu. 2. 11.12.2007 kirjaga nr 4-3-4/29-2 vastas Tehnilise Järelevalve Inspektsioon avaldajale, et asjakohaste õigusaktide täitmist AS Propaan vedelgaasi täitejaama gaasipaigaldises kontrolliti 12.06.2007, mille kohta koostati akt nr 4-3/07/16-035 ja teavitati tulemustest osaühingut. Seoses OÜ BaltReal Invest antud pöördumisega kontrolliti täiendavalt vedelgaasi täitejaama vastavust kehtivatele nõuetele. Inspektsioon on seisukohal, et käsitletaval juhul pole tegemist

§ 40nõuete rikkumisega ning avaldaja on tõlgendanud SNi

P II 37-76 liiga vabalt ja enda huvides. Kui täitejaama ümbrusse on tekkinud muid objekte eelkõige pärast täitejaama ehitamist, siis inspektsioon kohaliku omavalitsuse planeeringute alaste otsuste üle järelevalvet ei teosta. 3. Vastavalt 22.11.2007 vastu võetud „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest“ § 1 p-le 3 ühendati Sideamet, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Energiaturu Inspektsioon ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon alates 01.01.2008 Konkurentsiametiks ja Tehnilise Järelevalve Ametiks ning kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, loeti alates 01.01.2008 Eesti Vabariigi esindajateks vastavalt oma pädevusele Tehnilise Järelevalve Amet või Konkurentsiamet. Ühtlasi sätestati, et Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad alates 01.01.2008 üle Tehnilise Järelevalve Ametile ja Konkurentsiametile vastavalt nende pädevusele. Sama seaduse §-ga 16

-i tehtud muudatuste kohaselt läksid

-s sätestatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ülesanded üle Tehnilise Järelevalve Ametile.

  1. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles OÜ BaltReal Invest (pankrotis) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 11.12.2007 kirjas väljendatud otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist kohtu äranägemisel kas algatama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalve ja tegema viimasele ettekirjutuse gaasimahutite ümberpaigutamiseks „SNiP II 37-76 p-le 9.7 vastavasse asukohta“ või kaebuse esitaja avalduse uuesti läbi vaatama. Põhjendused: 1) AS-le Propaan kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi tn 8, 11/Betooni tn 5 asub kokku 24 vedelgaasi (propaan) mahutit kogumahuga 1500 m3 ja neis on alaliselt 600-650 t kergesti süttivat kemikaali (propaani). Vahetult kaebajale kuuluvate Betooni tn 7a ja Silluse tn 1, 3, 7, 9, 11, 13 ja 15 kinnistute kõrvale jääb
  2. a püstitatud kümnest 100 m3 mahutist koosnev grupp. Samal kinnistul asub ka
  3. a püstitatud kümnest 50 m3 mahutist koosnev grupp. Seetõttu on kaebuse esitajal õigus nõuda, et AS Propaan poolt kemikaali käitlemisel järgitakse õigusaktide nõudeid; 2

(10)3-08-89 2) SNiP II 37-76 p 9.7 mõte on tagada gaasipaigaldiste ümbruskonna ohutus ning lubada vedelgaasi käitlemist kui äärmiselt kõrge ohuriskiga tegevust piirkonnas, kus puudub tiheasustus. Gaasipaigaldiste asumisel tiheasustusega aladel tuleb üldise ohutuse, eelkõige inimeste elu ja tervise huvides gaasipaigaldised ümber paigutada. AS Propaan mahutipark asub äärmiselt tiheda asustusega Tallinna linna piirkonnas ning seeläbi ohustatakse kaebaja kinnistul asuvat vara ja isikuid. Kuna AS Propaan rikub

§-i 40, on vastustaja tulenevalt sama seaduse §-st 28 kohustatud järelevalvet teostama ja tegema ettekirjutuse gaasimahutite ümberpaigutamiseks vastavalt SNIP II 37-76 p-le 9.7; 3) Väär on väide, et gaasijaama rajamisel oli nimetatud nõue täidetud. Vastav piirkond oli Tallinna linna koosseisus ka gaasipaigaldiste püstitamise ajal, mida kinnitab Tallinna linna kaart aastast

  1. Kaardilt aastast 1996 nähtub, et linna piir pole võrreldes
  2. aastaga muutunud. Seega ei järgitud juba gaasipaigaldiste püstitamise ajal SNiP II 37-76 p-i 9.
  3. Pealegi polnud kaebajat kolmanda isiku gaasimahutite pargi rajamise ajal olemas ning tal puudus võimalus oma õiguste eest seista. Rohkem kui 25 aastat tagasi väidetavalt koostatud aktide alusel ei saa põhjendada

§ 40ning seeläbi SNi

P II-37-76 nõuete mittejärgimist. Kuivõrd SNiP II-3776 kohaldatakse praegu, tuleb hinnata, kas praegu on vastavast aktist tulenevad nõuded täidetud; 4) Avalduse rahuldamata jätmise kiri ei vasta haldusakti nõuetele (HMS § 56 lg 1) – puuduvad motiivid avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kirjas viidatud järelevalveaktiga nr 4-3-/07/16-035 otsust motiveerida ei saa. Akti pole kaebajale kättesaadavaks tehtud. Sellest aktist teavitati kaebuse esitajat 02.07.2007 kirjaga, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus AS Propaan suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks seoses AS-l Propaan kemikaaliseadusest (KS) tuleneva kohustusliku vastutuskindlustuse ja vesijahutussüsteemi puudumisega ja lubamatu piirdeaiaga; vastava otsuse vaidlustas kaebuse esitaja samuti kohtus (haldusasi nr 3-07-1542). Asjaolu, et OÜ Tehnokontrollikeskus viib läbi surveseadme tehnilist kontrolli, ei vabasta vastustajat seadusest tuleneva järelevalvekohustuse täitmisest. Vastustaja seletusele kaebuse kohta lisatud OÜ Tehnokontrollikeskus surveseadme korralise tehnilise kontrolli aktid pole ajassepuutuvad, nendest nähtub, et kontrolli on teostatud surveseadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel. Kuid kaebaja esitas taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks

alusel, mille nõuetele vastavust kõnealused aktid ei kajasta. Vastustaja ja kolmanda isiku väited planeeringualaste otsuste järelevalve teostamisest on asjassepuutumatud, sest vaidluse esemeks pole planeeringuotsus. SNiP II 37-76 p-s 9.7 toodud nõude kehtivus pole seatud sõltuvusse naaberkinnistutel toimuvast tegevusest, vaid on absoluutne nõue ega võimalda diskretsiooni. Tänapäeval on kehtestatud võrreldes SNiP II 37-76-ga oluliselt rangemad tehnilised nõuded. Tallinna Keskkonnaamet, kes märgib oma arvamuses, et talle pole teada asjaolusid, mille esinemine muudaks AS Propaan gaasimahutite paiknemise õigusvastaseks, pole andnud hinnangut kaebuse väitele, et vastavalt SNIP II 37-76 p-le 9.7 ei tohi vedelgaasi mahutipark tegutseda linna piirkonnas. 5. Tehnilise Järelevalve Amet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja lähtub riikliku järelevalve teostamisel

-st ja KS-st ning nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest, mille rikkumisi kolmanda isiku poolt pole järelevalve teostamisel tuvastatud. Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse eelkõige, kas gaasipaigaldisele ja surveseadmetele, sh mahutitele on teostatud ettenähtud korras tehnilised kontrollid ja kas personal on pädev. Tehnilise kontrolli läbiviimise õigust omab Eestis ainult OÜ Tehnokontrollikeskus, mille tehnilise kontrolli protokollidest vastustaja otsuse tegemisel üldjuhul lähtub. Täitejaam on töötanud 25 aastat ning selle töö üle on teostatud regulaarselt järelevalvet. Teostatud tehniliste kontrollide tulemused kinnitavad, et AS Propaan kasutuses 3

(10)3-08-89 olevad paigaldised ja seadmed on jätkuvalt tehniliselt korras, vastavad nõuetele ja on edasiseks kasutamiseks ohutud; 2) Riikliku vastuvõtukomisjoni 17.12.1982 akt lõpetatud rekonstrueerimistööde ekspluatatsiooni vastuvõtmise kohta kinnitab, et ehitis vastab sellel ajal kehtinud SNIP nõuetele. Vaatamata sellele, et täitejaam asub sellel kinnistul alates 1982. a, müüs Tallinna linn kinnistuga piirnevad alad 17.09.2004 kaebajale äritegevuseks. Vastustajal pole aga õigust teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse planeeringualaste otsustuste üle. KS § 24 kohaselt kuulub vastustaja pädevusse järelevalve käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise üle. Kaebaja pole esitanud ühtegi arvestatavat tõendit, et kolmanda isiku tegevus ohustab ümbritsevat keskkonda ja inimesi; 3) SNiP II 37-76 (p 9.10 ja seda täpsustava tabeli 19) nõuete kohaselt peab 500-2000 m3 mahuga maapealse gaasimahutipargi ja mahutipargi juurde mittekuuluvate hoonete vaheline kaugus olema vähemalt 200 m. Kaebaja arvates kohaldub see nõue üksnes gaasipaigaldise omanikule, mis tähendab, et kui näiteks mahutipargi naabruses asuva kinnistu omanik ehitaks mahutipargist 100 m kaugusele büroohoone, rikuks AS Propaan nii kaua

§-i 40, kuni ta pole oma mahutiparki 100 m võrra eemale kolinud, et täita SNiP-st tulenevat 200 m ohutsooni nõuet. Selline käsitlus poleks kooskõlas õigusnormide ega üldtuntud õiguspõhimõtetega ning piiraks oluliselt kolmanda isiku ettevõtlusvabadust, kuna mahutipargi rajamiseks ehitusloa saamisega ja kasutuselevõtmiseks kasutusloa saamisega tekib ettevõtjal õiguspärane ootus, et nimetatud lubade andmisega on mahutipark tunnistatud nõuetele vastavaks just sellistes oludes ja asukohas, nagu see rajatud on. Seetõttu kehtib

§ 40mõjul SNi

P II 37-76 (p 9.10 ja seda täpsustava tabeli 19) sätestatud 200 m ohutsooni nõue ka kõrvalolevate kinnistute omanikele. Seda toetab fakt, et Tallinna Halduskohus tühistas haldusasjas nr 3-06-1544 Tallinna Linnavalitsuse 28.06.2006 korralduse nr 1474-k, millega kehtestati Betooni tn 7a kinnistu ja lähiala detailplaneering, osas, mis puudutab hoonestusalade määramist korralduses toodud kruntidele

  1. Halduskohus märkis, et inimeste ohutuse ja vara kaitse eesmärk kaalub avaliku huvina selgelt üles eraomanikust arendaja majandusliku huvi ehitada võimalikult suures mahus täis oma kinnistud. Otsus on jõustunud. Omandades kolmanda isiku mahutipargi naabruses asuva kinnistu äritegevuseks, oli kaebaja teadlik, et kinnistu vahetus läheduses asub AS Propaan täitejaam. Kaebaja tõlgendusest lähtudes tuleks kogu Tallinna linna läbiv kütusetransiit ümber korraldada tihedalt asustatud Lasnamäe elamurajooni läbib ööpäevas mitukümmend kaubarongi erinevate vedelkütustega, peaaegu südalinnas asuvas Kopli kaubajaamas seisab aga pidevalt ümberlaadimise ootel mitu rongi vedelkütusega, mis kujutavad endast potentsiaalset ohtu elanikele ja ümbritsevale keskkonnale; 4) Vaidlustatud otsus vastab HMS-s haldusaktile sätestatud nõuetele. Samas pole 11.12.2007 kirja puhul tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes, s.t. vaidlusalune kiri ei loo, muuda ega lõpeta otseselt ühegi haldusvälise isiku õigusi või kohustusi.
  2. AS Propaan palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja pole tõendanud oma õiguste rikkumist ega vabaduste piiramist, pelgalt naaberkinnistu omanikuks olemisest selleks ei piisa. Kaebuse põhjendused seonduvad pigem avaliku huviga; 2) Vastustaja 11.12.2007 kiri pole haldusakt. Vastuskirjas viidatud 12.06.2007 järelevalveakti ei saagi kaebajale esitada, sest see on

§ 30lg-st 4 tulenevalt konfidentsiaalne; 4

(10)3-08-89 3) Gaasipaigaldistele on 15.12.2006 tehtud seaduses ettenähtud tehniline kontroll, mis tuvastas, et need vastavad nõuetele ja on ohutud. Seetõttu on kaebaja nõue järelevalvemenetluse algatamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks alusetu ja põhjendamatu. Kuna rikkumise tuvastab vastustaja, mitte kohus, ei saa kaebaja nõuda kohtult vastustaja kohustamist menetlust algatama ja selle raames kolmandale isikule ettekirjutusi tegema; 4)

§ 40

kehtestab, et enne seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed peavad olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. Sama nõue on kirjas ka 01.01.2007 jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.10.2006 määruse nr 90 „Vedelgaasi ohutusnõuded“ § 56 lg-s

  1. Kolmanda isiku gaasipaigaldised vastasid paigaldamise ajal kehtinud nõuetele ja vastavad ka praegu kehtivatele nõuetele. Tallinna linn eraldas trustile „Tallingaas“ vedelgaasi jaotusjaama ehitamiseks maad juba
  2. a ning selle kõrval paiknesid reservmaad. Samuti tõendavad pärast vedelgaasijaama rekonstrueerimist koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd tl 180-194, II kd tl 2-6), et jaam vastab ehitamise ajal kehtinud SNIP nõuetele. Meelevaldne on kaebaja seisukoht, et kolmas isik peab oma ettevõtte ümber kolima või sulgema üksnes sellepärast, et naaberkinnisasja omanik soovib oma kinnistule planeerida äri- ja büroohooneid. Kinniasju omandades ei saanud kaebajale jääda märkamatuks kolmanda isiku mahutipark, sellest tulenevad nõuded ning asjaolu, et kolmanda isiku näol on tegemist A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Vastustaja on õigesti märkinud, et ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse planeeringualaste otsuste üle. Kaebaja pole osundanud, millistele tehnilistele nõuetele kõnealused gaasimahutid ei vasta. Kaebaja poolt esitatud OÜ Ehitusekspertiis ekspertiisiakt ei ole asjakohane küsimuses, kas kemikaali käitlemine kolmanda isiku poolt toimub seaduspäraselt ja kas püstitatud gaasipaigaldised vastavad nõuetele.
  3. Arvamuse andmiseks kaasatud asutus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Keskkonnaameti kaudu) selgitas, et kolmandale isikule kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi tn 8/11/Betooni 5 asuvad ehitised on registreeritud riiklikus ehitusregistris ja omavad kasutusluba. Järelevalve maal asuvate gaasipaigaldiste üle kuulub

§ 29

alusel Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse ning kohalikul omavalitsusel puudub nendes küsimustes sekkumise õigus. Harjumaa Keskkonnateenistus on andnud AS-le Propaan tegutsemiseks nõutava keskkonnaloa. AÕS § 143 lg 1 kohaselt pole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuse jms teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale ning muid mõjutusi, mis kahjustaksid oluliselt kaebaja kinnisasja, pole teada. Kõnealusel maa-alal pole alates gaasipaigaldiste paigaldamisest toimunud ühtegi sündmust, mille tagajärjel oleks tekitatud ümberkaudsetele inimestele ja varale olulist kahju. Keskkonnaametile pole teada asjaolud, mille esinemine muudab kolmanda isiku gaasimahutite paiknemise õigusvastaseks. Järelevalvet KS, selle alusel antud õigusaktide ja euronõuete täitmise üle teostavad KS § 24 lg-s 1 nimetatud riigiasutused. 8. Tallinna Halduskohtu 17.11.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebuse esitajalt mõisteti AS Propaan kasuks välja viimase menetluskulud 25 670 krooni. Põhjendused: 1) Kaebuse esitaja taotletav vastustaja ettekirjutus oleks haldusakt. Haldusmenetlus haldusakti andmiseks algab taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 35 lg 1 p 1); kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt ja haldusmenetlus lõpeb (HMS § 43 lg 2). Seega on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 11.12.2007 kiri nr 4-3-4/29-2 ettekirjutuse tegemisest keelduv haldusakt, mille tühistamist on võimalik halduskohtult nõuda; 2)

§ 40

sätestab, et enne selle seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed peavad olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud 5

(10)3-08-89 nõuetele. Gaasipaigaldiste ehitamise ajal kehtis kogu NSV Liidu, sealhulgas ka Eesti NSV territooriumil SNiP II 37-
  1. Vaidlus käib selle üle, kas kõnealuste gaasimahutite paigaldamisel rikuti SNiP II 37-76 p-i 9.
  2. Kaebaja väitel nõuab SNiP viidatud punkt vedelgaasi mahutipargi paigutamist väljapoole linnu, aleveid ja maa-asulaid. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. SNiP II 37-76 on kättesaadav venekeelsena ning kaebaja on tuginenud mittekorrektsele tõlkele (I kd tl 73). Punkt 9.7 sätestab, et gaasitäitejaamad tuleb paigutada linnade, alevite ja maa-asulate territooriumidel väljapoole asustuse piire, reeglina el(am)urajoonide suhtes allatuult, domineerivaid tuuli silmas pidades (I kd tl 50). Linnapiir ja linna asustuse piir pole kattuvad mõisted, linnapiiri sees paiknevad peale asustatud piirkondade ka asustamata alad. Tallinna linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee (TSN TK) 05.04.1957 otsusega nr 173 eraldati trustile „Tallingaas“ vedelgaasi jaotusjaama ehitamiseks Leningradi mnt ääres 1,8 ha suurune maa-ala, mis asetses gaasiregulaatorjaama ja gaasihoidlate vahel (II kd tl 2). 19.10.1961 kinnitatud Leningradi mnt 80 asuva ehituskrundi piiride plaani järgi koosnes krunt juba märgitud otsusega nr 173 ja Tallinna linna TSN TK 19.06.1952 otsusega nr 496 eraldatud maatükkidest. Krunt asetses linna reservmaal ning piirnes kolmest küljest samuti reservmaaga, lisaks veel gaasi vastuvõtujaama maa-alaga, Ülemiste turbatööstuse maa-alaga ja teisel pool Leningradi maanteed asuva ehituskrundiga (II kd tl 3). Seega on tõendatud, et praegu kolmandale isikule kuuluv maaala asetses sinna vedelgaasi jaotusjaama rajamise ajal väljaspool Tallinna linna asustatud piirkondi ning seega oli jaama rajamine ja gaasipaigaldiste ehitamine sinna kooskõlas SNiP II 37-76 p-ga 9.7; 3) Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Otsuses viidatud 12.06.2007 järelevalveakti nr 4-3/07/16035 on Tallinna Halduskohus käsitlenud samade menetlusosaliste osavõtul toimunud haldusasjas nr 3-07-1542, kus kohtuistung toimus 04.12.2007 ja kohtuotsus kuulutati 09.01.2008 (I kd tl 111-122). Vaidlustatud otsus on koostatud 11.12.2007, seega peale haldusasjas nr 3-07-1542 toimunud kohtumenetlust, mis tähendab, et kaebaja pidi kõnealuse aktiga juba tuttav olema. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. OÜ Neckman Invest (pankrotis) apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Väited: 1) Halduskohus on ebaõigesti leidnud, nagu käiks vaidlus selle üle, kas gaasimahutite paigaldamise ajal rikuti SNiP II 37-76 p-i 9.
  4. Kaebaja väidab, et AS Propaan tegevus peab ka käesoleval hetkel vastama SNiP-le ning ei ole sellega kooskõlas. Kohtuotsuses puuduvad igasugused põhjendused ning hinnang kolmanda isiku tegevuse vastavuse osas SNiP-le käesoleval hetkel ja vaidlustatud haldusakti andmise ajal, mistõttu on kohtuotsus motiveerimata; 2) Halduskohus ei ole vastanud kaebuse väitele, et 11.12.2007 otsus ei vasta haldusakti nõuetele, kuna vastustaja ei ole otsuse vastuvõtmisel analüüsinud AS Propaan tegevuse vastavust SNiP-le; 3) Kohtuotsuses märgitu, et kaebaja on tuginenud SNiP II 37-76 p 9.7 ebaõigele tõlkele, oli kaebajale üllatuslik. Kaebaja kasutas Tehnilise Tõlke Keskus OÜ koostatud tõlget, mille esitas koos kaebusega ka kohtule, ning kogu menetluse jooksul ei märkinud ei kohus ega keegi menetlusosalistest, et esitatud tõlkes esineb viga. Kohus oleks HKMS §-st 5 ja TsMS § 436 lg-st 4 tulenevalt pidanud andma kaebajale võimaluse oma seisukoha esitamiseks p 9.7 õige tõlke osas. Kuid AS Propaan tegevus ei vasta ka õige tõlke puhul SNiP II 37-76 p-le 9.7; 4) SNiP II 37-76 p 9.7 kohaselt tuleb gaasitäitejaamad paigaldada linnade, alevite ja maa-asulate territooriumidel väljapoole asustuse piire, reeglina el(am)urajoonide suhtes allatuult, domineeri6
(10)3-08-89 vaid tuuli silmas pidades. Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolu üle, et kolmas isik tegutseb Tallinna linnas keset tihedat asustust. Apellant märgib sellegipoolest, et kolmas isik on enda ohualaks määranud ohutusaruande kohaselt 500 m ning Maa-ameti andmetel ohualasse jäävatel kinnistutel äriregistrile esitatud andmetel tegutsevates äriühingutes (kokku 125) töötab nende majandusaasta aruannete põhjal kokku 2432 inimest. Seega on tegemist tihedalt asustatud piirkonnaga, kus vedelgaasi käitlemine on SNiP II 37-76 p 9.7 kohaselt nii käesoleval hetkel kui ka vaidlustatud haldusakti vastuvõtmise ajal lubamatu. Kuna käesoleval hetkel on kehtestatud oluliselt rangemad nõuded vedelgaasi käitlemiseks, mis tulenevalt

§-st 40 vaidlusalustele seadmetele ei laiene, on äärmiselt oluline tagada, et täidetud oleksid vähemalt nõuded, mis olid kehtestatud gaasijaama rajamise ajal. Kui sel ajal oli lubatud gaasijaamu rajada üksnes väljapoole asustust, siis peab ka praegu olema tagatud vastava nõude täitmine. 10. Tehnilise Järelevalve Amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, märgib vastustaja täiendavalt järgmist: 1)

§-s 40 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.10.2006 määruse nr 90 § 56 lg-s 1 nimetatud gaasipaigaldised peavad neist sätetest tulenevalt vastama ehitamise ja paigaldamise aja nõuetele. Seega on halduskohus õigesti kontrollinud, kas AS-le Propaan kuuluvate gaasipaigaldiste paigaldamisel (1964 ja 1985) rikuti SNiP II 37-76 p 9.7 nõudeid. Halduskohus on tõenditele tuginedes leidnud, et praegu kolmandale isikule kuuluv maa-ala asetses sinna vedelgaasi jaotusjaama rajamise ajal väljaspool Tallinna linna asustatud piirkondi ning seega oli jaama rajamine ja gaasipaigaldiste ehitamine sinna kooskõlas SNiP II 37-76 p-ga 9.

  1. Seoses sellega, et praeguseks hetkeks on AS Propaan kinnistu ümbrusesse tekkinud asustus, juhib vastustaja tähelepanu, et SNiP II 37-76 p-ga 9.7 peavad arvestama ka muud isikud, sh Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma planeerimisalaste otsuste tegemisel. AS Propaan ei saa vastutada kolmandate isikute läbimõtlemata tegevuse eest; 2) Tallinna Halduskohus on otsuses leidnud, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 16.11.2007 otsus vastab haldusaktile esitatud nõuetele. Vastuseks apellandi väitele TsMS § 436 lg 4 rikkumisest märgib vastustaja, et tulenevalt HKMS § 16 lg-st 3 võis Tallinna Halduskohus võtta seisukoha ka SNiP II 37-76 p 9.7 tõlke osas.
  2. AS Propaan palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kui gaasipaigaldiste paigaldamise hetkel need vastasid kehtestatud nõuetele, sh SNIP II 37-76 nõuetele, siis on nad ka täna nõuekohased vastavalt

§-le 40. Tulenevalt

§-st 40, tuleb gaasipaigaldiste nõuetekohasust, sh asukoha õigsust hinnata nende paigaldamise hetke seisuga. Et kolmanda isiku gaasipaigaldised vastasid paigaldamise ajal ja vastavad tänaseni SNiP II 37-76, sh p-ga 9.7, kehtestatud nõuetele, kinnitab see, et gaasipaigaldised võeti pärast nende paigaldamist vastu ning neile anti kasutusluba ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt 12.06.2007 läbiviidud kontrolli tulemusena ei tuvastatud kehtestatud nõuete rikkumisi. Vedelgaasi jaotusjaam (mille osaks gaasipaigaldised olid), võeti riikliku vastuvõtukomisjoni poolt 23.12.1982 vastu. Riikliku vastuvõtukomisjoni aktis leiti, et vedelgaasi jaotusjaam vastab ehitusnormidele ja eeskirjadele. Tallinna linna linnaplaneering on toimunud sõltumata kolmandast isikust. Kolmandale isikule kuuluvad gaasipaigaldised paigaldati selleks 1957. a trustile „Tallinngaas“ eraldi eraldatud maa-alale, mis asus Tallinna linna reservmaal väljaspool asustust. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega toimus varade erastamine ja reorganiseerimine ning see puudutas ka trusti „Tallinngaas“. Tallinna Linnavalitsuse 07.05.1993 määrusega reorganiseeriti trust „Tallinngaas“ ning jagati ka trustile kuuluv maa-ala AS-de Tallinngaas, Propaan ja Eesti Gaas vahel. Kolmanda isiku tegevust ning temale kuuluvate gaasipaigaldiste nõuetekohasust ei tee seadusevastaseks, et kunagi trustile „Tallinngaas“ kuulunud maa-ala jagati kolme aktsiaseltsi 7

(10)3-08-89 vahel, et teised ettevõtted ning ka Tallinna linn on oma vara võõrandanud kolmandatele isikutele ning et Tallinna linn on lubanud ehitada piirkonda, mis ümbritseb kolmandale isikule kuuluvaid gaasipaigaldisi, täiendavaid hooneid; 2) Kohus on otsuses käsitlenud 11.12.2007 otsuse vastavust haldusaktile kehtestatud nõuetele ning õigesti leidnud, et see otsus on õiguspärane; 3) Tulenevalt HKMS § 25 lg-st 3 ja TsMS § 436 lg-st 7, kohaldab kohus iseseisvalt õigust ning hindab asjas kogutud tõendeid. Käesoleva haldusasja tõenditeks on nii SNIP II 37-76 tekst kui ka selle teksti tõlge eesti keelde. Kohus ei ole seotud dokumentaalse tõendi tõlkega, vaid kohus võib lähtuda ka tõendist endast. Seda on halduskohus ka käesolevas asjas teinud. Apellant ei vaidle vastu kohtuotsuses toodud SNIP II 37-76 punkti 9.7 sõnastusele:
  1. Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Keskkonnaamet) ei ole ringkonnakohtule arvamust esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebuse esitaja on taotlenud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 11.12.2007 kirja nr 4-31/29-2 tühistamist ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohustamist kaebuse esitaja avalduses näidatud ettekirjutuse tegemiseks AS-le Propaan või avalduse uueks läbivaatamiseks.
  3. Haldustoimingu olemusest ja HKMS §-dest 6 ning 26 tulenevalt ei ole isikul õigus taotleda haldustoimingu tühistamist. Lahendades kaebuse esitaja tühistamiskaebust Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 02.07.2007 kirjale nr 4-3-1/12-1, millega vastati kaebuse esitaja 07.05.2007 Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile esitatud avaldusele AS Propaan suhtes

ja KS alusel järelevalvemenetluse algatamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks, asus Riigikohus järgmisele seisukohale – vaidlustatud vastus ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, kuna see ei ole suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele; ühtlasi ei sätesta

ega KS, et avaldusele, millega soovitakse järelevalve menetluse algatamist kolmanda isiku suhtes, vastamine oleks haldusakt; seetõttu on tegemist haldustoiminguga, mille tühistamist nõuda ei saa (vt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 13). Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 11.12.2007 kirja nr 4-3-1/29-2 puhul ei esine sellised asjaolusid, mille tõttu peaks selle õiguslikku olemust hindama 02.07.2007 kirjast nr 4-3-1/12-1 erinevalt. Järelikult ei ole inspektsiooni 11.12.2007 kiri nr 4-3-1/29-2 haldusakt ning juba seepärast puudub alus kaebuse tühistamistaotluse rahuldamiseks. 15. Riigikohtu eelviidatud otsuses asuti ka seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse 8

(10)3-08-89 algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma (vt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-4410, p 15). 16. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha ettekirjutus

või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks ja nõuetele mittevastava gaasipaigaldise kasutamise peatamiseks (

§ 28, § 30 lg 1 p 5, § 31 lg 1).

Kaebuse esitaja väitel ei vasta AS Propaan gaasipaigaldised

§-le 40, kuna nende asukoht on vastuolus nende paigaldamise ajal kehtinud SNiP II 37-76 p-ga 9.

  1. Vastuolu nägi kaebuse esitaja selles, et kaebuse esitaja hinnangul tuleb SNiP viidatud sättest nähtuvalt vedelgaasi mahutipark paigutada väljapoole linnu, aleveid ja maa-asulaid, AS Propaan gaasipaigaldised aga asuvad Tallinna linna territooriumil. Apellatsioonkaebuses väidab kaebuse esitaja, et isegi kui SNiP II 37-76 p 9.7 lubab vedelgaasi mahutipargi paigutamist linna territooriumile, ei luba ta seda teha tiheda asustusega piirkonnas, kus AS Propaan gaasipaigaldised käesoleval ajal asuvad.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse esitaja viited SNiP II 37-76 sätetele asjakohatud. Tallinna Keskkonnaameti 04.08.2008 arvamuses kaebuse kohta (I II kd tl 19-20) märgitakse, et AS-le Propaan kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi tn 8/11/Betooni 5 asuvad ehitised, mille kasutamiseks on õigusaktide kohaselt vajalik kasutusluba, on registreeritud riiklikus ehitisregistris ja omavad „vastavaid lube“. Asjaolu üle, et viidatud gaasirajatised omavad ehitusja kasutuslube, ei käi käesolevas haldusasjas ka vaidlust. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et tegemist oleks õigusliku aluseta püstitatud ehitistega. Asjas on esitatud riikliku vastuvõtukomisjoni 17.12.1982 akt tollase aadressi järgi Leningradi mnt 80 asuva Tallinna vedelgaasijaama rekonstrueerimistööde II etapi ekspluatatsiooni võtmise kohta (I kd tl 180-184, tõlge tl 185-189). Selleks ajaks oli juba teostatud nimetatud vedelgaasijaama rekonstrueerimistööde I etapp, mis hõlmas ka maapealsete vedelgaasimahutite (10 tk) mahuga 100 m3) rajamise (vt „Tallinngaasi“ komisjoni 31.12.1980 akt nimetatud rekonstrueerimistööde vastuvõtmise kohta I kd tl 190,-191, tõlge tl 192-193). Sellest võib järeldada, et Gaasi tn 8/11/Betooni 5 asuvatele gaasimahutitele peab olema antud kasutusluba. Ehitusseaduse (EhS) § 22 lg 1 kohaselt on ehitusluba riigi või kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis. EhS §-s 24 saab järeldada, et ehitusloaga tehakse kindlaks, et ehitusprojektile vastava ehitise püstitamine ehitusprojektis näidatud asukohta on ehitusnormidega kooskõlas. Ehitusloa õigusliku tähenduse kohta on Riigikohus avaldanud seisukohta, et selle loaga ei anta taotlejale mitte üksnes õigust asuda läbi viima ehitustöid, vaid ehitusloal on ka pärast ehitise valmimist tuvastav funktsioon – ehitusloaga tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele. Ehitusluba vaidlustamata ja kehtetuks tunnistamata ei ole hiljem võimalik nõuda projektile vastava ehitise lammutamist või muutmist motiivil, et projekt ei olnud nõuetekohane (vt Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-125-02, p 25). EhS § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Põhimõtteliselt sama tähendus oli ehitusloal ja kasutusloal ka enne EhS ning Planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist. Seetõttu ei saa enne viidatud seaduste jõustumist õiguslikul alusel püstitatud ja kasutusloaga ehitiste puhul väita, et nende asukoht on lubamatu. Seetõttu ei saa kaebuse esitaja vastavaid ehitus- ja kasutuslube vaidlustamata väita, et kolmanda isiku gaasipaigaldiste asukoht ei vasta nende rajamise aja ehitusnormidele, sh SNiP II 37-76 p-le 9

(10)3-08-89 9.7. Juba seepärast on kaebuse esitaja väited AS Propaan gaasipaigaldiste vastuolust

§-s 40 viidatud normidega põhjendamatud.

  1. Isegi juhul, kui jätta ehitus- ja kasutuslubade õiguslik mõju tähelepanuta, on kaebuse esitaja väited AS Propaan gaasipaigaldiste vastuolust SNiP II 37-76 p-ga 9.7 täiesti põhjendamatud. SNiP II 37-76 p 9.7, mida täpsustab p 9.10, mis reguleerib täpsemalt, kui kaugele peavad gaasitäitejaamade ja vedelgaaside koondbaasides paiknevad vedelgaasimahutid jääma nendesse jaamadesse ja baasidesse mittekuuluvatest hoonetest ja rajatistest, sätestab nõuded gaasitäitejaamade ja vedelgaaside koondbaaside projekteerimisele. SNiP II 37-76 p 9.7 ja 9.10 nõuded on täidetud, kui viidatud ehitised on neid nõudeid arvestades projekteeritud ja ehitatud, ning nende ehitiste õiguspärasust ei mõjuta hilisem nende ehitustega mitteseotud ümbruskonnas toimuv ehitustegevus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga SNiP II 37-76 p 9.7 tõlgendamisel, mille kohaselt see ei välistanud sättes nimetatud ehitiste rajamist linnade territooriumile, kui see toimub väljaspool asustust. Vaidlust ei ole halduskohtu tuvastatud asjaolus, et praegu kolmandale isikule kuuluv maa-ala asetses sinna vedelgaasi jaotusjaama rajamise ajal väljaspool Tallinna linna asustatud piirkondi. Pole ka tuvastatud, et viidatud jaamas paiknevate gaasimahutite ehitamise ajal oleks rikutud SNiP II 37-76 p 9.10 nõudeid. Seetõttu ei oma tähtsust apellandi väide, et käesoleval ajal paiknevad need rajatised tiheasustusega piirkonnas.
  2. Seetõttu ei ole täidetud õiguslik eeldus AS-le Propaan kaebuse esitaja taotletud ettekirjutuse tegemiseks. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil puudus alus selle ettekirjutuse tegemist kaaluda. Sel põhjusel ei saa kaebuse esitaja kohustamistaotlust rahuldada.
  3. Eeltoodud põhjendustest nähtuvalt on halduskohus lõppkokkuvõttes õigesti kaebuse rahuldamata jätnud. Seetõttu pole ringkonnakohtul alust apellatsioonkaebust rahuldada.
  4. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, pole HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt alust rahuldada apellandi taotlust apellatsiooniastme menetluskulude 9 025 krooni (250 krooni riigilõiv ja 8775 krooni esindajatasu) väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 7 alusel on kolmandal isikul õigus nõuda apellandilt enda menetluskulude väljamõistmist. Kolmas isik AS Propaan taotleb apellandilt menetluskulude väljamõistmist summas 18 530 krooni, mis taotlusest nähtuvalt seisnevad tasus esindaja õigusabi eest apellatsioonimenetluses (käibemaksuta). Nende kulude kandmist seoses käesoleva apellatsioonimenetlusega tõendavad koosmõjus Alvin, Rödl & Partnerid Advokaadibüroo OÜ kohtukulude nimekiri, 05.02.2010 arve nr 125, aruanne kliendile ja pangaväljavõte arve nr 125 tasumise kohta (II kd tl 218-221). HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asja mahtu ja keerukusastet, on apellatsiooniastmes kolmanda isiku väljamõistetava esindajatasu põhjendatud suuruseks 10 000 krooni. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.