← Eesti

2-10-47632/5

Obsah (5)§ 187§ 3§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsembril 2010. a, Narva Tsiviilasja number 2-10-47632 Tsiviilasi J K hagi KÜ Gerassimovi vastu tööle ennistam

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD J K esitas 29.09.2010 Viru Maakohtule hagi KÜ Gerassimovi vastu tööle ennistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 22.06.2010 töövaidluskomisjoni avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes (töövaidlusasi nr. 9.1-2/2327-2010). Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.08.2010 otsusega hageja avaldus rahuldati, tunnistati töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks, loeti tööleping lõppenuks töötaja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel ja mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-10-47632 Viru Maakohtu 01.12.2010 määrus Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.08.2010 otsusega rahuldati hageja avaldus täies ulatuses, seega puudub avalduse rahuldamata osa, millise lahendamiseks hageja võiks kohtusse pöörduda. Samuti tulnuks hagejal esitada kohtule sama nõue, mis hageja esitas töövaidluskomisjonile (ITVS § 24 lg 3 teine lause), seega töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue, milline nõue on aga töövaidluskomisjoni poolt juba rahuldatud, st. töölepingu üleütlemise tühisus on tuvastatud. Töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 1 kohaselt kui töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). TLS nimetatud sätetest tuleneb et töövaidlusorgan saab töötaja tööle ennistada ainult juhul kui mõlemad pooled on sellega nõus. Antud juhul tööandja töölepingu jätkamisega nõus ei olnud ja palus kohaldada TLS § 107 alust (töövaidluskomisjoni istungi protokoll, tl. 18). Tegemist ei ole hageja (avaldaja) nõuete ületamisega töövaidluskomisjoni poolt, vaid TLS õige kohaldamisega, sest antud juhul tööandja töösuhte jätkamist ei soovinud, mis toob iseenesest kaasa töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel, mis ütleb üheselt, et töölepingu üleütlemise tühisuse tuvastamisel lõpetab töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja nõude on töövaidluskomisjon rahuldatud täies ulatuses (puudub avalduse rahuldamata osa), tööandja töösuhte jätkamisega nõus ei olnud (toob kaasa töölepingu lõpetamise) ja hageja ei saa nõuda töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise asemel kohtus samas töövaidlusasjas tööle ennistamist, leiab kohus et hagejal puudub õiguskaitsevajadus (puudub õigus nõuda kohtus tööle ennistamist).

§ 3

lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-10-47632 Viru Maakohtu 01.12.2010 määrus Menetluskulud jäävad hageja kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.