Obsah (9)

§ 394§ 442§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 468

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-10-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. 1 Kaja esitamisel esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 21.10.2010 laekus Viru Maakohtule Koduliising OÜ poolt põhjendatud nõudega hagiavaldus K K (ik: xxxx) vastu 21 260 krooni võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (OÜ Koduliising) ja kostja (P R) sõlmisid 17.04.2008 laenulepingu nr 6580417036, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 15 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 17.04.2010 intressimääraga 27% aastas. Laenulepingu p 3.5 ja laenu tagastamise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja maksma intresse iga kuu 17.kuupäeval summas 963 krooni. Kostja oma kohustusi ei täitnud ning alates 17.09.2008 ei ole kostja ühtegi makset teinud. Kostjale on saadetud mitmeid võlgnevuse meeldetuletusi, viimase neist 23.10.

1. Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust tasunud. Kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakset tähtaegselt, siis laenulepingu üldtingimuste p
2. järgi on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivis VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtudes, või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalmääras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 3.7 ja 7 kohaselt on seega viivisemääraks 27% aastas ehk 0,074% päevas. Seisuga 18.10.2010 on viivis kokku 4344 krooni, millest hageja nõuab 2000 krooni tasumist. Kokku moodustab hageja nõue 18.10.2010 summas 21 260 krooni, millest laenu põhiosa võlg moodustab 13 541.64 krooni, intressivõlg 5718.36 krooni ja viivis 2000 krooni. Hageja tugineb oma nõudes veel VÕS-i §-dele 76 lg 1 ja 3; § 82 lg 2; 101 lg 1 p 1 ja 6 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 21 260 krooni väljamõistmist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - koopia hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, võlgnevuse ja viivise arvestus, laenu tagastamise graafik, laenu üldtingimused, kostjale saadetud meeldetuletuskirja koopia, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. 2 III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja elukohas on hagimaterjalid 29.10.2010 vastu võetud allkirja vastu edasiandmiseks kostjale. Dokumentide vastuvõtjaks on vastavalt allkirjale lisatud märkusele kostja ema. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 12.11.2010.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud ega mittevastamise põhjusest teatanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja esitatud teabe kohaselt kostja võlgnevust tasunud ei ole. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud laenulepingu tingimusi, jättes tähtaegselt tasumata laenu tagasimaksed. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub kokku väljamõistmisele kokku summas 21 260 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 13 541.64 krooni, intressivõlgnevus 5718.36 krooni ja viivis 2000 krooni. 3 Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 3000 krooni (maksekorraldus nr 13064, 19.10.2010).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 18. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4