← Eesti

3-09-156/72

Obsah (5)§ 29§ 61§ 59§ 32§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2010. a Tallinn Haldusasja number 3-09-156 (liidetud haldusasjad 3-09-241 ja 3-09-

§ 29lg 1 p 11, lg 2 p 4 sätestatud kohustusi.

Ettekirjutusega kohustati OÜ-d Altoona

§ 61

lg 1 p 8 tulenevalt peatada

§ 61lg 4 p 2 kohaselt kinnistul asuvate ehitiste (laoplats) kasutamine 08.12.08.a.

Edasiste toimingutena kõrvaldama Majaka tee 2 kinnistul asuvalt laoplatsilt sellele ladustatud vara ja lõpetama laoplatsi edasine kasutamine. Taotleda Majaka tee 2 ehitusluba ja kasutusluba.

  1. 15.12.2008.a. esitas OÜ Altoona Paldiski Linnavalitsusele vaide ettekirjutuse nr 1293 tühistamiseks. 31.12.2008.a. vaideotsusega nr 9-12/1466-2 jättis Paldiski Linnavalitsus vaide rahuldamata. 02.02.
  2. a pöördus OÜ Altoona kaebusega Tallinna Halduskohtusse Paldiski Linnavalitsuse 05.12.
  3. a ettekirjutuse nr 1293 tühistamiseks (haldusasi nr 3-09-241) ja ettekirjutuse alusel Paldiski Linnavalitsuse poolt OÜ-le Altoona suhtes kohtutäitur Urmas Tärnole esitatud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. 03.03.
  4. a täpsustas kaebaja oma nõuet ja ta taotles Paldiski Linnavalitsuse ettekirjutuse nr 1293 tühistamist. 20.03.09 võttis kohus asja menetlusse nr-ga 3-09-
  5. Kaebaja vaidlustas ka selle ettekirjutuse alusel antud täitekorraldused ja kohus määrusega 26.05.09 võttis menetlusse kaebused haldusasjades täitekorraldustele, liitis kaebused ühte menetlusse ja haldusasja numbriks jäi 3-09-
  6. Kaebaja palub Paldiski Linnavalitsuse 19.12.08.a täitekorralduse nr 9-12/1466-11, 18.12.08.a. täitekorralduse nr 912/1466-9, 17.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-7, 16.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-4, 15.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-2, 20.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-15, 21.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-17 ja 22.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-19 õigusvastasuse tuvastamist. Kohus liitis haldusasjad nr 3-09-156 ja 3-09-241 ühte menetlusse määrusega 07.12.09.a. ja liidetud haldusasja numbriks jäi 3-09-
  8. Kohus määras asja suulisele kohtuistungile, kuivõrd menetlusosalised pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid kompromissi ei saavutatud. KAEBAJA SEISUKOHAD
  9. Paldiski Linnavalitsuse 05.12.2008.a ettekirjutus nr 1293 kuulub tühistamisele järgnevatel põhjustel: 4.
  10. Ettekirjutus nr 1293 ja ettekirjutus nr 1257 on oma olemuselt vastuolus ja samas nõude osas kattuv ettekirjutusega nr.
  11. Ettekirjutus nr 1257 ehitise lammutamise kohta kehtib. Ettekirjutusega nr 1293, millega kohustati OÜ-t Altoona taotlema ehitus- ja kasutusload, soovitakse Paldiski Linnavalitsuse poolt saavutada ettekirjutuses nr 1257 nõudest erinevat eesmärki. Vaide lahendamise kirjast selgub, et ettekirjutuse nr 1293 järgi ei peagi OÜ Altoona taotlema ehitus- ja kasutuslubasid. Selline seisukoht on kaebuse esitajale arusaamatu ja ei ühti ettekirjutuses toodud nõudega, kus sõnaselgelt on kohustatud taotlema ehitus- ja kasutusluba. Samuti on Paldiski 2 Linnavalitsus seisukohal, et Majaka tee 2 kinnistule ei väljastata ehitusluba enne kinnistu suhtes keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste selgumist ja detailplaneeringu kehtestamist. 4.
  12. Paldiski Linnavalitsus on jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja on täitnud oma kohustused. OÜ Altoona esitas Paldiski Linnavalitsusele enne ettekirjutuse koostamist teatised väikeehituste kohta ning kasutusloa taotluse elektrivarustuse osas. 4.
  13. Majaka tee 2 kinnistul ei ole teostatud ühtegi tegevust, mis nõuaks detailplaneeringu koostamist (planeerimisseadus § 3 lõige 2), jääb ebaselgeks, missugusele kinnistu Majaka 2 rajatisele on ehitusluba nõutav. Kaebaja on esitanud taotluse 14.11.08 Majaka tee 2 ja 2B piirdeaia ja alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga väikeehitise (teisaldatavad moodulsoojakud) kandmiseks ehitisregistrisse ja 28.11.08.a. elektrivarustuse ja tasandatud kinnistute laoplatsina kasutamiseks kasutusloa taotlused, seega oli ettekirjutuse nõuded täidetud juba enne selle tegemist. 4.
  14. OÜ-le Altoona ei ole ühegi haldusaktiga pandud kohustust keskkonnamõju hindamise kohta. 4.
  15. Vaideotsuses osundab Paldiski Linnavalitsus olukorrale, et ei ole saanud hinnata, kas kinnistu kasutamine praegusel kujul ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Selline hindamise küsimus on otseselt kohaliku omavalitsuse kohustus. Vaide lahendamise käigus on Paldiski Linnavalitsus lihtsalt viidanud sellise kontrolli vajadusele, kuid ei ole seda pidanud vajalikuks kaaluda. Paldiski Linnavalitsus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et planeeringu algatajaks on Paldiski Sadamate AS, kes käesoleval ajal on sõlminud lepingu kinnistute kasutamiseks. Samuti on Paldiski Linnavalitsuse sellise käitumisega faktiliselt kehtestatud kinnistu omanikule OÜ-le Altoona täielik ehituskeeld, mis on ehitusseaduse § 15 lõike 1 järgi võimalik ainult siis, kui planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Majaka tee 2 kinnistul puudub kehtestatud detailplaneering, kuid kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist ettevõtluse reservmaaga. 4.
  16. Paldiski Linnavalitsuse poolt pole peetud vajalikuks kutsuda OÜ Altoona vaide lahendamise juurde OÜ Altoona esindajaid. Seega pole vaide lahendamise menetlust läbi viidud, millega on võetud OÜ-lt Altoona vaide lahendamise menetluses olevad õigused, anda selgitusi jms. HMS § 82 p. 7 kohaselt vaide läbivaatamise ettevalmistamisel teeb vaiet läbivaatav haldusorgan vaide esitanud isikule ja teistele asjast huvitatud isikutele teatavaks asja arutamise aja ja koha. OÜ-t Altoona vaide läbivaatamisest ja asja arutamise ajast ja kohast informeeritud ei ole. 4.
  17. OÜ Altoona on ettekirjutuses nõutud kasutuslubade ja väikeehitiste teatiste esitamise nõude täitnud juba enne ettekirjutuse tegemist.
  18. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ettekirjutuse tühistamise nõude juurde kaebuses märgitud põhjustel. Kuivõrd ettekirjutuse alusel on koostatud rida täitekorraldusi, siis käesolevas vaidluses on neist vaidlusalused 8 täitekorraldust, mille andmiseks puudus õiguslik alus arvestades, et ettekirjutus ise on õigusvastane. Samas ei saanud ettekirjutuse nr 1293 alusel pöörata seda täitmisele enne 12.01.09.a. Kuna ettekirjutus nr 1293 05.12.08.a. täitmise tähtajaga 11.12.08 a oli kätte saadud 11.12.08, siis sai täitekorraldusi hakata andma arvates 12.01.09.a. ja mitte varem. Enne vaidlustamistähtaja saabumist tehtud täitekorraldused on õigusvastased. 3 Õigusabikulusid kaebaja ei nõua, kuivõrd teiste haldusasjade raames on õigusabikulutuste nõue lahendatud, kuid palub vastustajalt välja mõista tasutud riigilõiv ettekirjutuse vaidlustamise eest summas 250 kr; täitekorralduste vaidlustamiseks tasutud riigilõiv 8x 250 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 6.Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutus nr 1293 on seaduslik ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ettekirjutus nr 1293 ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, sest kaebuse esitajal puudub õiguslik alus Majaka tee 2 kinnistul asuvate ebaseaduslike ehitiste kasutamiseks.
  19. Majaka tee 2 kinnistu osas on Paldiski Linnavolikogu
  20. juuni
  21. a otsusega nr 43 algatatud detailplaneeringu menetlus ning keskkonnamõju strateegiline hindamine ning Paldiski Linnavalitsuse
  22. oktoobri
  23. a korraldusega nr 478 on kinnitatud Majaka tee 2, Majaka tee 2B ja Salavat Juljajevi tee maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneeringu lähteülesanne. Detailplaneeringu algatamise otsus ja lähteülesanne on kättesaadav veebilehelt www.hendrikson.ee. kus on avalikustatud Majaka tee 2, Majaka 2B ja Salavat Julajevi tee maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 7.1.Paldiski Linnavolikogu
  24. juuni
  25. a otsus nr 43, millega algatati Majaka tee 2, Majaka tee 2B ja Salavat Julajevi maaüksuste detailplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, kehtib ja seda ei ole vaidlustatud. Detailplaneeringut ei ole tänaseni Paldiski Linnavolikogu poolt kehtestatud. 7.2.Vastustaja esindaja tuvastas
  26. juulil
  27. a kaebuse esitaja omandis oleval Majaka tee 2 kinnistul ehitustegevuse. Kuna Majaka tee 2 kinnistu suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut ega väljastatud ehitusluba, tegi vastustaja kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1223, millega kohustati kaebuse esitajat viivitamata peatama Majaka tee 2 kinnistul ehitustegevus. 7.3.Kaebuse esitaja esitas ettekirjutusele nr 1223
  28. augustil
  29. a vaide. Kuna vastustaja teatas kaebuse esitajale
  30. augusti
  31. a kirjaga, et jättis väide rahuldamata, esitas kaebuse esitaja ettekirjutuse nr 1223 tühistamiseks
  32. oktoobril
  33. a Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-08-2341). Tallinna Halduskohus lõpetas
  34. veebruari
  35. a määrusega ettekirjutuse nr 1223 osas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  36. aprilli
  37. a määrusega kaebuse esitaja poolt Tallinna Halduskohtu
  38. veebruari
  39. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata (kohtumäärus lisas 1). Seega ettekirjutus nr 1223 kehtib ning kaebuse esitaja kohustuseks oli asuda ettekirjutust nr 1223 täitma. 7.4.Ettekirjutust nr 1223 eirates ehitas kaebaja Majaka tee 2 kinnistule piirdeaiaga ümbritsetud, elektrivarustuse ja tänavavalgustusega laoplatsi, mida kasutatakse tollilaona (vt paikvaatluse akt vastustaja
  40. veebruari
  41. a seisukoha lisas 4). Ehitamine toimus väga lühikese aja jooksul - kui
  42. juulil
  43. a, so ettekirjutuse nr 1223 tegemise ajal, toimusid Majaka tee 2 kinnistul veel pinnasetööd, siis
  44. septembriks
  45. a olid Majaka tee 2 ehitised peaaegu valmis (vt vastustaja
  46. veebruari
  47. a seisukoht EÕK taotlusele, lisa 3). 7.5.Asjaolu, et Majaka tee 2 kinnistule on rajatud laoplats, millele on rajatud elektrivarustus ning mis on piiratud piirdeaiaga, on kaebuse esitaja kaebuses omaks võtnud. Seega on kaebuse esitaja omaks võtnud ebaseadusliku ehitustegevuse, sest kaebuse esitajale tehtud ettekirjutus nr 1223 kohustas kaebuse esitajat ehitustegevuse viivitamata peatama. 4 7.6.Vastustaja tegi
  48. oktoobril
  49. a kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1257 (vt vastustaja
  50. veebruari
  51. a seisukoht, lisa 2), millega kohustati kaebuse esitajat Majaka tee 2 kinnistule rajatud ebaseaduslikud ehitised hiljemalt
  52. novembriks
  53. a lammutama. Ettekirjutuse nr 1257 tühistamiseks esitas kaebuse esitaja Tallinna Halduskohtule kaebuse
  54. detsembril
  55. a. Tallinna Halduskohus peatas
  56. jaanuari
  57. a kohtumäärusega kohtumenetluse ajaks ettekirjutuse nr 1257 täitmise. 7.7.Kuna kaebuse esitaja ei täitnud ettekirjutuses nr 1257 sätestatud nõuet lammutada ehitised hiljemalt
  58. novembriks 2008.a, vaid võttis ehitised kasutusele tolliterminalina (vt paikvaatluse akt, vastustaja
  59. veebruari
  60. a seisukoha lisa 4), tegi vastustaja kaebuse esitajale
  61. detsembril
  62. a ettekirjutuse nr 1293, millega kohustas kaebuse esitajat peatama kaebuse esitaja omandis olevale Majaka tee 2 kinnistule ebaseaduslikult ehitatud laoplatsi kasutamise. Ettekirjutuses nr 1293 nõudis vastustaja Majaka tee 2 kinnistule ladustatud vara kinnistult kõrvaldamist. 7.8.Paldiski Linnavalitsuse
  63. detsembri 2008.a korraldusega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja taotlused Majaka tee 2 ja 2b laoplatsidele kasutusloa väljastamiseks. Kaebuse esitaja vaidlustas viidatud korralduse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus jättis
  64. märtsi
  65. a otsusega kaebuse esitaja kaebuse haldusasjas nr 3-09-140 rahuldamata. 8.Kaebuse esitajale tehtud ettekirjutused nr 1223,1257 ja 1293 kehtivad. 8.1.Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. 8.2.Ettekirjutusi nr 1223, 1257 ja 1293 ei ole kehtetuks tunnistatud ning nendes sätestatud kohustusi ei ole kaebuse esitaja täitnud. Tallinna Halduskohus on peatanud haldusakti nr 1257 ja ka ettekirjutuse nr 1293 täitmise. 8.3.Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega kohustub kaebuse esitaja ettekirjutuste nr 1223 ja 1293 resolutiivosa täitma, kuid kaebuse esitaja ei ole seda senini teinud. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumine toob endaga kaasa vastutuse ning kaebuse esitaja pidi sellest ka käesoleva kaebuse esitamisel aru saama. 8.4.Ettekirjutustes sätestatud kohustust tuleb täita ka juhul, kui ettekirjutuse adressaat sellega ei nõustu ja vaidlustab selle. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja tõlgendas seadust teisiti kui vastustaja, ei andnud see kaebuse esitajale õigust vastustaja kehtivaid ettekirjutusi mitte täita. Haldusakti vaidlustamiseks on seadusega ette nähtud kindel kord. Vastustaja ei pöördunud oma väidetavate õiguste kaitseks kohe kohtusse ega taotlenud kohe kohtult haldusakti peatamist, vaid kasutas aeganõudvat vaidemenetlust, mille jooksul ta sai ehitised valmis ehitada. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et kaebuse esitaja eesmärk oli eelkõige kiiresti ehitised valmis saada ja asuda neid majandustegevuses kasutama lootes, et need tagantjärele seadustatakse. 8.5.Kuna käesoleval juhul käib põhivaidlus selle üle, kas Majaka tee 2 kinnistule ehitatud ehitis(ed) vajasid ehitusluba ja kasutusluba, oleks kaebuse esitaja pidanud peatama Majaka tee 2 kinnistul 5 ehitustegevuse ja ära ootama ettekirjutuse nr 1223 osas kohtuotsuse, mitte ehitustegevust jätkama. Ehitustegevuse ebaseadusliku jätkamise tõttu oli vastustaja sunnitud tegema kaebuse esitajale kõik järgnevad ettekirjutused.
  66. Kaebuse esitajal puudub õiguslik alus Majaka tee 2 ehitiste kasutamiseks.
  67. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 10.1.Kaebuse esitaja ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, millega vaidlustatud ettekirjutus oleks vastuolus. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ka ühelegi ettekirjutuse nr 1293 võimalikule vormilisele puudusele. Seega on ettekirjutus nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et juhul, kui haldusakt on sisuliselt õiguspärane, ei oleks ka haldusakti vorminõuete rikkumine selle kehtetuks tunnistamise aluseks (vt nt 3-3-1-53-01). Seega ei mõjutaks ka ettekirjutuse nr 1293 mittevastavus HMS §-i 55 nõuetele ettekirjutuse kehtivust, kuid nagu märgitud, ei ole kaebuse esitaja viidanud ühelegi sellisele võimalikule puudusele. Ta ei ole lihtsalt rahul ettekirjutuses nr 1293 toodud vastustaja põhjendustega, kuid ainuüksi rahulolematus haldusakti motivatsiooniga ei ole haldusakti tühistamise aluseks. 10.2.Haldusakti motiveerimiskohustuse eesmärgiks on tagada haldusakti arusaadavus ja kontrollitavus, mis tagab seeläbi efektiivse kaebeõiguse teostamise võimaluse. Ühtlasi kannab seda eesmärki ka HMS § 56 lg
  68. Käesoleval juhul on ettekirjutuses nr 1293 põhjendus olemas ning kaebuse esitaja on sellest aru saanud, kuid ei nõustu vastustaja põhjendustega. 10.3.Haldusakt vastab kehtivale õigusele, kui see on kooskõlas seadusega, st selle andmise alus on sätestatud seaduses.

§ 61

lg 1 p 5 ja 8 sätestavad, et linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata või ehitisel puudub kasutusluba. Seega annab

§ 61

lg 1 vastustajale õiguse teha ehitise omanikule ettekirjutus, kui ehitise omanik ei ole enne ehitamise alustamist taganud ehitusloa olemasolu või enne ehitise kasutamist kasutusloa olemasolu. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Majaka tee 2 ehitiste ehitamiseks puudus kaebuse esitajal ehitusluba ning kasutamiseks kasutusluba. Seega on vaidlustatud ettekirjutus kooskõlas selle andmisel kehtiva õigusega. 10.4.

§ 59

lg 2 sätestab, et ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.

reguleerib ehitustegevust ja ehitusjärelevalve teostamist ka eraõiguslikule isikule kuuluval kinnistul ja iga

mõistes ehitise rajamine eraõigusliku isiku omandis olevale kinnistule peab toimuma kooskõlas seadusega. Järelikult on Majaka tee 2 kinnistul toimuva suhtes ehitusjärelevalve teostamine kooskõlas seadusega.

§ 32

kohaselt on kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kuna Majaka tee 2 kinnistu osas ei ole tänaseni ehitusõigust määratud, ei ole võimalik koostada ehitusprojekti ega väljastada ehitusluba. Seega puudub enne detailplaneeringu kehtestamist võimalus hinnata ehitise nõuetele vastavust, sh ehitiste ehitusprojektile vastavust. 10.5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 3 ja

§ 59

lg-st 2 tuleneb vastustaja ülesanne (kohustus) tagada ehitusseaduse nõuete täitmine oma territooriumil. Käesoleval juhul tuvastas vastustaja, et tema territooriumil toimub ebaseaduslik ehitustegevus ja ehitise ebaseaduslik 6 kasutamine ning vastustaja oli kohustatud sellele reageerima.

§ 61

lg 1 p 5 ei näe ette võimalust ebaseaduslikule tegevusele reageerimata jätmiseks, st kaalutlemiseks, kas teha sellises olukorras ettekirjutus või mitte. Ehitustegevust reguleerivad avalik-õiguslikud normid, mis on mõeldud avalike huvide kaitsmiseks, seega oli vastustaja kohustatud tagama Paldiski linnas seaduste järgimise ning võtma tarvitusele kõik meetmed ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamiseks koos selle tagajärgede kõrvaldamisega.

  1. Kaebuse esitaja väited, et kaebuse esitaja täitis ettekirjutusest nr 1293 tulenevad kohustused, ei vasta tõele. 11.1.Väide, et kaebaja esitas enne ettekirjutuse nr 1293 tegemist teatised väikeehitiste kohta ning kasutusloa taotluse elektrivarustuse kohta, on ta ettekirjutuses nr 1293 toodud nõude täitnud, on eksitav. 11.2.Ettekirjutuse nr 1293 p-s 4 toodud resolutsioon sätestab nõude lõpetada koheselt ja täielikult Majaka tee 2 kinnistul asuvate ehitiste (laoplatsi) kasutamine hiljemalt
  2. detsembriks
  3. a. OÜ Altoona ei ole eeltoodud kohustust täitnud. Ettekirjutuse p 4 sätestab edasised toimingud, mida kaebuse esitaja peab täitma. Edasiste toimingutena on märgitud järgmised tegevused: kõrvaldada Majaka tee 2 kinnistul asuvalt laoplatsilt sellele ladustatud vara ja lõpetada laoplatsi edasine kasutamine. Taotleda Majaka tee 2 ehitusluba ja kasutusluba". 11..3.Ettekirjutuses sätestatud kohustuse täitmine ei saa seisneda vaid ühe edasise toimingu tegemises, näiteks kasutusloa taotluse esitamises. Ettekirjutuses märgitud toiminguid tuleb vaadelda koos, sest ettekirjutuses nr 1293 on nõutud ka Majaka tee 2 kinnistult sellele ladustatud vara kõrvaldamist, laoplatsi edasise kasutamise lõpetamist ning ehitusloa taotlemist. Eeltoodud nõudeid ei ole kaebuse esitaja täitnud. Ehitusluba saab kaebuse esitaja aga taotleda alles pärast Majaka tee 2 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamist. 11.4.Kaebuse esitaja väide, et Majaka tee 2 kinnistul olevad ehitised ei vaja detailplaneeringut, ehitusluba ega kasutusluba on väär. Nagu nähtub ettekirjutusest nr 1293, on ettekirjutuse objektiks Majaka tee 2 kinnistul paiknev laoplats ühes sellele rajatud elektrisüsteemi, tänavavalgustuse ja piirdeaiaga. Käesoleval juhul vastavad Majaka tee 2 ehitised ehitusseaduse § 2 lg-s 1 sätestatud ehitise kõigile tunnustele -need on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikud asjad. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-67-02 leidnud, et kinnistul asuv piirdeaed, sooja- ja küttetorustik ning valguspostid on loodud inimtegevuse tulemusena ja maapinnaga püsivalt ühendatud ning seega on need rajatised. Seega ei ole võimalik taotleda kasutusluba vaid ehitise ühele osale, näiteks elektrisüsteemile. 11.5.Täiesti kohatu on kaebuse esitaja väide, et kuigi Majaka tee 2 kinnistu kohta puudub kehtestatud detailplaneering, võimaldab üldplaneering maa kasutusele võtta ettevõtluse reservmaaga. Üldplaneering ei anna õigust kinnistut kasutusele võtta ega määra kindlaks kinnistu ehitusõigust ega luba kinnistule ehitada. Ehitusloa väljastamise aluseks on Paldiski linnas kehtiv detailplaneering. 11.6.Vastavalt Paldiski Linnavolikogu
  4. juuni
  5. a otsusega nr 15 kehtestatud Paldiski linna üldplaneeringu (edaspidi nimetatud Üldplaneering) p-le 5 on kogu Paldiski linn tiheasustusala, milles on detailplaneeringute tegemine kohustuslik. See nõue kehtib kõigi Paldiski linna territooriumil asuvate kinnistute suhtes. Üldplaneeringu kohaselt on Majaka tee 2 kinnistu puhul 7 tegemist küll ettevõtluse reservmaaga, kuid Üldplaneering (lk 73) sätestab, et maa reserveeritud otstarbel käikuvõtmiseks tuleb seda teha läbi detailplaneeringu. Üldplaneeringu p 5.3 sätestab sama põhimõtte. Seega ei ole Majaka tee 2 kinnistu kasutusele võtmine lubatud ilma detailplaneeringuta. Õigus kehtestada detailplaneeringu koostamise nõue kogu Paldiski linna territooriumil tuleneb planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud ka PlanS) § 9 lg-st 11, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Eeltoodud nõue on kooskõlas PS §-ga 154 ja KOKS §-i 3 lg-ga 1, mille kohaselt kohalik omavalitsus otsustab iseseisvalt kohaliku elu küsimusi, sh planeerimis- ja ehitustegevust puudutavaid küsimusi. Kuna Majaka tee 2 kinnistu suurus on ca 2 ha, on sedavõrd suure kinnistu ehitusõiguse määramine vaid detailplaneeringu alusel täielikult põhjendatud. Ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada ka juba kehtestatud detailplaneeringutega. 11.7.Majaka tee 2 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on sihtotstarbeta maa. Maakatastriseaduse § 8 lg 2 kohaselt planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. 11.8.Detailplaneeringu kehtestab PlanS § 24 lg 3 kohaselt kohalik omavalitsus. Planeerimisseaduse § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks krundi ehitusõiguse määramine. PlanS § 9 lg 4 p 1 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud muuhulgas krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Vabariigi Valitsuse 23.10.
  6. a määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" § 6 kohaselt on sihtotstarbeta maa puhul tegemist ehitusõiguseta maaga. Detailplaneering peab olema kooskõlas üldplaneeringuga (vt PlanS § 8 lg 7). 11.9.Seega on Paldiski linnas maakasutusega seotud küsimuste otsustamine seadusega antud vastustaja pädevusse ning Majaka tee 2 kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse ehitusõiguse, sh sihtotstarbe, saab määrata vaid Paldiski Linnavolikogu läbi detailplaneeringu kehtestamise. Järelikult ei ole võimalik ka enne Majaka tee 2 detailplaneeringu kehtestamist Majaka tee 2 maaüksuse sihtotstarvet muuta. Enne maaüksuse sihtotstarbe määramist ei ole teada, milline saab olema selle ehitusõigus. Eeltoodud asjaolude selgumiseni ei ole ka mis tahes ehitustegevuse teostamine Majaka tee 2 kinnistul võimalik. Vaatamata eeltoodule alustas kaebuse esitaja Majaka tee 2 kinnistul ehitustegevust ja ehitas ettekirjutust nr 1223 eirates ehitised valmis. 11.10.Kuivõrd Majaka tee 2 detailplaneeringut alles menetletakse ning samaaegselt teostatakse ka keskkonnamõju strateegilist hindamist, ei saa kaebuse esitaja eeldada, et kehtestatav detailplaneering võimaldab Majaka tee 2 kinnistule üldse midagi ehitada. Kuna keskkonnamõju strateegiline hindamise vajadus on ette nähtud Paldiski Linnavolikogu
  7. juuni
  8. a otsusega nr 43, on ilmselgelt väär ka kaebuse esitaja väide, et kaebuse esitajale ei ole ühegi haldusaktiga pandud kohustust keskkonnamõju hindamiseks. Kaebuse esitaja on Majaka tee 2 kinnistu omanik ning kohustub järgima Majaka tee 2 kinnistu suhtes kehtivaid haldusakte. 11.11.Kaebuse esitaja ei saa eeldada, et algatatud detailplaneering kehtestatakse vastavalt kinnitatud lähteülesandele. Sellist seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-15-
  9. Riigikohus on ka selgitanud, et planeeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Üldjuhul ei saa kohus haldusorgani asemel muuta planeeringulahendust 8 (vt otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-08). Rõhutame, et Majaka tee 2 kasutamine praegusel kujul ei ole kooskõlas ka detailplaneeringu lähteülesandega.
  10. Kaebuse esitaja väited, et teda ei ole peetud vajalikuks kutsuda ettekirjutusele nr 1293 esitatud vaide lahendamise juurde ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel asjakohased. Kaebus on esitatud ettekirjutuse nr 1293, mitte vaideotsuse tühistamise nõudes. 12.1.Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-78-06 tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastusega. Kohus ei tohi seega haldusorgani tegevuse õiguspärasust kontrollida omal algatusel suuremas ulatuses, kui kaebuse esitaja on taotlenud." Kaebuse esitaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud ettekirjutuse nr 1293 tühistamist, mitte vaideotsuse tühistamist. Halduskohus kontrollib käesolevas asjas seega vaid ettekirjutuse nr 1293 vastavust HMS sätestatud nõuetele ja vaidemenetlusega seotud küsimuste lahendamine väljuks käesoleva haldusasja piiridest. HMS § 87 lg 2 p 3 annab võimaluse esitada kaebuse ka vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, kuid kaebuse esitaja ei ole seda teinud. 12.2.Haldusorgan on kohustatud haldusmenetlust, sh vaidemenetlust, läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ettekirjutusele nr 1293 esitatud vaideotsuse läbivaatamisel pidi haldusorgan kontrollima ettekirjutuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid ning kuna vastustaja oli tuvastanud kasutusloa puudumise Majaka tee 2 kinnistu kasutamisel, ei olnud vastustaja arvates vajalik täiendavaid uurimistoiminguid läbi viia. Isegi kui vaide läbivaatamisel oleks rikutud HMS sätteid, ei mõjuta see asjaolu ettekirjutuse nr 1293 õiguspärasust. Vaidemenetluse eesmärgiks on HMS § 83 lg-st 1 tulenevalt vaidlustatud haldusakti andmise õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollimine ning see võimaldab haldusorganil täiendavate asjaolude ilmnemisel oma varasemat otsustust muuta. Juhul kui haldusakt on antud õiguspäraselt, ei pea haldusorgan oma varasemat otsust muutma. 12.3.Enne ettekirjutuse nr 1293 tegemist oli vastustaja teinud kaebuse esitajale ettekirjutused nr 1223 ja 1257, mis puudutasid samal kinnistul ehitustegevuse peatamise kohustust ja ebaseaduslike ehitiste lammutamise kohustust. Enne ettekirjutuse nr 1293 vaide lahendamist oli vastustaja lahendanud juba eeltoodud ettekirjutustele esitatud vaided ning selgitanud kaebuse esitajale väga põhjalikult, milles seisneb kaebuse esitaja tegevuse õigusvastasus. Seega ettekirjutusele nr 1293 esitatud vaide puhul ei olnud põhjalik asjaolude väljaselgitamine enam vajalik. Asjaolu, et pärast ettekirjutuse tegemist jätkas kaebuse esitaja Majaka tee 2 kinnistu ebaseaduslikku kasutamist oli tuvastatav paikvaatlustega.
  11. detsembril
  12. a saatis vastustaja kaebuse esitajale teate, et alustab igapäevaseid paikvaatlusi ning kaebuse esitajal on võimalus neil osaleda (vt vastustaja
  13. veebruari
  14. a täiendavad seisukohad EÕK taotlusele, lisa 1). Kaebuse esitaja seda võimalust ei kasutanud. Lisaks ei võimaldanud kaebuse esitaja vastustajal teostada ka kinnistutel paikvaatlusi, sest vastustaja esindajat ei lubatud ehitusjärelevalve teostamiseks
  15. aasta detsembris enam ühelegi kinnistule (vt vastustaja
  16. veebruari
  17. a täiendavad seisukohad EÕK taotlusele, lisa 2). Vaidemenetluse käigus tuvastati ebaseaduslik ehitiste kasutamise jätkumine ja seetõttu ei olnud OÜ Altoona viibimine paikvaatlusel vaideotsuse tegemisel ka määrav. 12.4.Käesoleval juhul on oluline ka asjaolu, et juba enne ehitutegevuse algust Majaka tee kinnistutel (Majaka tee 2 oli esimene, kus seda tehti) selgitas vastustaja korduvalt kaebuse esitajale, et talle ei väljastata ehitustegevuseks ehitusluba enne, kui kinnistute suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Samuti selgitas vastustaja kaebuse esitajale, et projekteerimistingimusi ei 9 väljastata, kuna tegemist on sedavõrd suure objektiga, mille puhul on vaja välja selgitada ehitustegevuse mõjud keskkonnale. Rõhutame, et praeguseks on neljale kinnistule - Majaka tee 2, 2b, 9 ja 11 - rajatud ca 20 ha suurune logistikakeskus, mis on sisuliselt Paldiski Põhjasadama laiendus. Samuti on oluline teada, et Majaka tee 2 kinnistul ehitustegevuse algusele eelnes ca aastane kirjavahetus vastustaja ja kaebuse esitaja vahel, mille käigus vastustaja selgitas kaebuse esitajale korduvalt, et ehitusluba saab taotleda vaid kehtestatud detailplaneeringu, mitte projekteerimistingimuste alusel. Eeltoodud asjaolu nähtub vastustaja
  18. veebruaril
  19. a halduskohtule käesolevas asjas esitatud menetlusdokumendile lisatud vastustaja 16.11.
  20. a, 28.11.
  21. a, 03.03.
  22. aja 10.04.
  23. a kirjadest. 12.5.Seega on kaebuse esitaja teostanud ehitusloata ehitamist omal vastutusel ja pidi ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärgi ette nägema, sh pidi kaebuse esitaja seejuures ette nägema võimalust, et ebaseaduslikud ehitised tuleb ka lammutada. Kaebuse esitajal puudub ka õiguspärane ootus Majaka tee 2 kinnistul asuvate ehitiste kasutusloa saamiseks, sest Majaka tee 2 ebaseaduslikud ehitised ei ole kooskõlas Paldiski linna üldplaneeringuga ning avalike huvidega ning neid ei ole võimalik seadustada. 12.
  24. Kui kaebuse esitaja oleks käitunud õiguspäraselt, st täitnud kehtivat ettekirjutust nr 1223 ja peatanud Majaka tee 2 kinnistul ehitustegevuse, ei oleks vastustaja pidanud tegema ettekirjutust ehitiste lammutamiseks ega ehitiste kasutamise peatamiseks. 12.7.Kaebuse esitaja väidetav vastuolu ettekirjutuste nr 1257, 1274 ja 1293 vahel puudub. Ehituseaduse § 40 annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse nõuda ebaseadusliku ehitise lammutamist. Seega eeldab ebaseadusliku ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemine ebaseaduslikku ehitustegevust. Kuna käesoleval juhul on kaebuse esitaja ettekirjutust 1223 eirates ehitanud Majaka tee 2 kinnistule ehitised, on vastustaja nõue ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks igati õiguspärane. Mingisugust vastuolu ettekirjutuste vahel ei eksisteeri. Kuna kaebuse esitaja ei täitnud ettekirjutuses nr 1257 esitatud nõuet ja ei lammutanud Majaka tee 2 kinnistul asuvaid ebaseaduslikke ehitisi ettekirjutuses määratud kuupäevaks, asus vastustaja korraldama ettekirjutuse nr 1257 sundtäitmist ning Majaka tee 2 kinnistule ladustatud sõiduautod oleks seda tegevust takistanud. Ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusel valminud ehitiste kasutamine ei ole samuti seadusega kooskõlas, sest on läbimata kogu eelnev avalik planeerimismenetlus ja ehitusloa taotlemise menetlus. 12.8.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab põhimõtte, et omandit ei tohi kasutada vastuolus üldiste huvidega. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka Riigikohus, märkides oma
  25. oktoobri 2007 a haldusasjas nr 3-3-1-60-07 tehtud otsuses järgmist: Kasutusloa väljastaja peab ka kasutusotstarbe muutmisega seonduva kasutusloa väljastamisel kontrollima kas ei esine

§-s 34 sätestatud ja vastava kasutusloaga seonduvad kasutusloa väljastamata jätmise alused. Kuigi

§-s 34 sõnaselge sätte puudub, tuleb kasutusloa väljastamise otsustamisel muu hulgas hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õisuste ülemäärast riivet või rikkumist. 12.9.Vastustaja kohustub tulenevalt PS §-st 154 ja 14 tagama kõigi Paldiski linna territooriumil elavate isikute õigused ja vabadused. Käesoleval juhul tagab üldiste huvide väljaselgitamise ja nendega arvestamise vaid Majaka tee 2 detailplaneeringu menetluse nõuetekohane läbiviimine. Detailplaneeringu menetluses saavad Paldiski linna elanikud kaasa rääkida enda elukeskkonna kujundamise teemal, praegu nad sellest võimalusest ilma jäetud. Detailplaneeringu menetluse käigus 10 nähakse ette ka Paldiski linna elanike elukeskkonna turvalisuse tagamise võimalused, sest Majaka tee 2 kinnistu piirneb Paldiski linna olulise puhke- ja virgestusalaga, mille detailplaneeringu algatas Paldiski Linnavolikogu

  1. septembril
  2. a (lisa 5). Samuti tuleb Majaka tee 2 võimaliku kasutusotstarbe määramisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi. 13.Vastustaja palub kohtul jätta OÜ Altoona kaebus ettekirjutuse nr 1293 tühistamise nõudes rahuldamata; mõista OÜ-lt Altoona välja vastustaja poolt käesolevas kohtumenetluses kantud menetluskulud vastavalt kohtuistungil esitatavale nimekirjale. Esitas menetluskulude nõude 15.06.09 õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 30 728, 97 krooni. Tasumist kinnitab maksekorralduste nr 860 ja nr 1276 alusel arve nr 000241 tasumine (summas 13 699,80 kr tasumine); arve nr 000450 (summas 398,25 kr tasumine);arve nr 000473 (summas 16 630,92 kr tasumine). Kinnitab, et tehtud kulutused puudutavad haldusasja nr 3-09-241, kulud on vajalikud ja põhjendatud. Arvestada tuleb, et kaebaja on lühikesel ajavahemikul esitanud suurel arvul kaebusi seotult ettekirjutustega, esitatud oli taotlus EÕK kohaldamiseks. Sellises töömahus ei saanud vastustaja teha lahendeid ilma välise õigusabita, samas ei oleks vastustajal olnud ka käesolevas kaebuses võimalik oma menetlusõigusi teostada vajalikul määral. Vastustaja põhitegevuseks ei ole osalemine kohtumenetluses, vaid enda territooriumil elavate isikute õiguste kaitsmine ja seadusega pandud kohustuste täitmine, vastustajale ei saa panna süüks liigset aktiivsust haldusaktide andmisel. Apellandi pahatahtliku tegevuse tõttu ei pea tagajärgi likvideerima kohaliku eelarve vahenditest, see ei oleks Paldiski linnaelanike suhtes õige. Kulude suurus on mõistlik, õigusabi osutamise tunnihind on 1500 kr, millele lisandub käibemaks ja osaliselt rakendati 10 % allahindlust.
  3. Kohtuistungil jäi vastustaja esindaja seisukohale, et ettekirjutus on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Vastustaja nõustub peale Tallinna Ringkonnakohtu lahendite saamist haldusasjades nr 3-08-2343, 3-09-32, et ettekirjutuse alusel ei oleks saanud pöörata seda täitmisele ja anda käesolevas kaebuses vaidlustatud täitekorraldusi enne 12.01.09, seega on vaidlusalused 8 täitekorraldust õigusvastased. Vastustaja nõustub, et selles osas on kaebus põhjendatud ning kaebajal on õigus välja nõuda tasutud riigilõiv 8 x 250 krooni. Väljamõistmisele ei kuulu riigilõiv 250 kr ettekirjutuse tühistamise nõudelt. KOHTU SEISUKOHAD
  4. Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele Paldiski linnavalitsuse 05.12.08 ettekirjutuse nr 1293 tühistamise nõudes, seega jäävad kaebaja tehtud kulutused riigilõivule summas 250 kr (kaebuse esitamine) ja 200 kr (EÕK taotlus) tema kanda (tlk 16, 17 III kd). Kaebus tuleb rahuldada Paldiski Linnavalitsuse 19.12.08.a täitekorralduse nr 9-12/1466-11, 18.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-9, 17.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-7, 16.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-4, 15.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-2, 20.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-15, 21.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-17 ja 22.12.08.a. täitekorralduse nr 9-12/1466-19 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Seega tuleb rahuldada kaebaja taotlust välja mõista tasutud riigilõiv 8x 250 kr vastustajalt.
  5. Kaebaja on vaidlustanud ettekirjutuse nr 1293 ja palub selle tühistada. Kaebuse esitajal on kaebeõigus, kuivõrd ettekirjutusega pannakse temale kohustusi. Haldusakt vastab kehtivale õigusele, kui see on kooskõlas seadusega, st selle andmise alus on sätestatud seaduses. 11 Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et ettekirjutus on vastuoluline või vastuolus ka eelnevate ettekirjutustega ja et sellest ei selgu, mis OÜ-lt Altoona nõutakse. Kohus ei nõustu ka järeldustega, et vastustajal puudus õigus teha antud olukorras ettekirjutus ja määrata täitekorraldustega sunniraha. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et vastustaja esindaja tuvastas juba 30.07.
  6. a kaebuse esitaja omandis Majaka tee 2 kinnistul läbiviidava ehitustegevuse. Majaka tee 2 kinnistu suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut ega väljastatud ehitusluba, kuid et kinnistul toimus ehitustegevus, siis koostas vastustaja kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1223, millega kohustati kaebuse esitajat viivitamata peatama Majaka tee 2 kinnistul ehitustegevus. Kaebuse esitaja esitas ettekirjutusele nr 1223 5.08.
  7. a vaide. Kuna vastustaja teatas kaebuse esitajale 14.08.
  8. a kirjaga, et jättis vaide rahuldamata, esitas kaebuse esitaja ettekirjutuse nr 1223 tühistamiseks 17.10.
  9. a Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-08-2341). Tallinna Halduskohus lõpetas 10.02.
  10. a määrusega ettekirjutuse nr 1223 osas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 8.04.
  11. a määrusega kaebuse esitaja poolt Tallinna Halduskohtu
  12. 02.2009.a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. Seega ettekirjutus nr 1223 kehtib, kaebuse esitajal lasus kohustus täita selle nõuded. Märgitud ettekirjutusest ja vaideotsusest sai kaebaja piisava informatsiooni, miks ta ei tohi hakata ehitama kinnistutele. Kaebuse esitaja eiras ettekirjutust nr 1223 ja ehitas Majaka tee 2 kinnistule piirdeaiaga ümbritsetud, elektrivarustuse ja tänavavalgustusega laoplatsi, mida kasutatakse tollilaona. Vastavalt fikseeriti olukord paikvaatluse aktiga. Samuti nähtub, et ehitamine toimus väga lühikese aja jooksul. 30.07.
  13. a, so ettekirjutuse nr 1223 tegemise ajal, toimusid Majaka tee 2 kinnistul pinnasetööd, kuid juba 24.09.
  14. a olid Majaka tee 2 ehitised peaaegu valmis. Asjaolu, et Majaka tee 2 kinnistule on rajatud laoplats, millele on rajatud ka elektrivarustus ning mis on piiratud piirdeaiaga, kaebuse esitaja kaebuses ei vaidlustanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kogutud andmed kinnitasid, et tegemist on ebaseadusliku ehitustegevusega, sj kaebuse esitajale tehtud ettekirjutus nr 1223 kohustas kaebuse esitajat ehitustegevuse viivitamata peatama. Vastustaja tegi seetõttu 21.10.
  15. a kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1257, millega kohustas kaebuse esitajat Majaka tee 2 kinnistule rajatud ebaseaduslikud ehitised lammutama hiljemalt 20.11.
  16. a Ettekirjutuse nr 1257 tühistamiseks esitas kaebuse esitaja Tallinna Halduskohtule kaebuse 16.12.
  17. a. Tallinna Halduskohus peatas 19.01.
  18. a kohtumäärusega kohtumenetluse ajaks ettekirjutuse nr 1257 täitmise. Seega nähtub kohtule, et käesolevalt vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks oli kaebaja ignoreerinud tehtud ettekirjutuste nõudeid. Kuna kaebuse esitaja ei täitnud ettekirjutuses nr 1257 sätestatud nõuet lammutada ehitised hiljemalt 20.11.2008.a ning võttis ehitised kasutusele tolliterminalina, siis tegi vastustaja kaebuse esitajale 5.12.
  19. a ettekirjutuse nr 1293, millega kohustas kaebuse esitajat peatama kaebuse esitaja omandis olevale Majaka tee 2 kinnistule ebaseaduslikult ehitatud laoplatsi kasutamise. Selline nõue on arusaadav ning ka täidetav, kuivõrd kaebajat oli korduvalt hoiatatud sellise tegevuse eest ja eelnevate ettekirjutuste kaudu oli piisavalt kaebajale selgitatud, et ta ei tohi ehitada ja õigusvastaselt rajatud ehitiste kasutamise keeld ei ole seadusevastane ega saanud tulla kaebajale üllatusena. Ettekirjutusega nõudis vastustaja ühtlasi ka Majaka tee 2 kinnistule ladustatud vara kinnistult kõrvaldamist, mis on samuti selge nõue. Kaebuse esitaja ei olnud midagi ette võtnud selleks, et lõpetada ehitamine ja seejärel rajatud laoplatsi kasutamine, kaebaja seda ka ei väida, et ta katkestas oma tegevuse ning ei kasutanud enam laoplatsi või et ta alustas demonteerimistegevust vms sellist tegevust, mis viitaks ettekirjutuste nõuete täitmisele. Vastupidiselt nähtub, et 02.12.08 kontrolli käigus (paikvaatluse akt tlk 20 kd III) tuvastati, et Majaka tee 2 on läbi viidud lageraie, eemaldatud looduslik pinnas, rajatud oli piirdeaed, maa-ala oli täidetud täitepinnasega ja kaetud betoonplaatidega ja asfaldiga, paigaldatud oli valgustuspostid, rajatud elektripaigaldised laoväljaku valgustamiseks ja elektrienergiaga varustamiseks, rajatud oli kuivenduskraav, mis tõendabki kohtule, et kaebaja ignoreeris varasemalt esitatud nõudeid ning tulemusena oli kinnistule ca 19000 ruutmeetri ulatuses rajatud tolliladu ja võetud kasutusele sõiduautode ladustamiseks. Seega tuvastati paikvaatlusel õigesti, et kaebaja 12 tegevusel oli valminud rajatis, millele ei olnud vastustaja väljastatud ehitusluba ega kasutusluba. Kui kaebaja sellist tegevust ei oleks arendanud, ei oleks olnud vajalik anda välja käesolevalt vaidlustatud ettekirjutust, kuivõrd vastustaja ei saanud lubada, et kaebaja ise otsustab, millal ja missugust seadust ta täidab. Kaebajale oli teada, et talle ei olnud keegi väljastanud ehitamiseks ehitusluba. Paldiski Linnavalitsuse 18.12.2008.a korraldusega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja taotlused Majaka tee 2 ja 2 b laoplatsidele kasutusloa väljastamiseks. Kaebuse esitaja vaidlustas ka viidatud korralduse Tallinna Halduskohtus ning Tallinna Halduskohus jättis 31.03.
  20. a otsusega kaebuse esitaja kaebuse haldusasjas nr 3-09-140 rahuldamata. Seega nähtub kohtule, et kaebaja ei saanud loota, et ta ehitab objekti valmis ja seejärel alles hakkab taotlema DP-d või ehitus-ja kasutusluba. Kaebaja väide, et ta esitas enne ettekirjutuse nr 1293 tegemist teatised väikeehitiste kohta ning kasutusloa taotluse elektrivarustuse kohta ja seega oli ta käesoleva ettekirjutuse nr 1293 toodud nõude täitnud, on asjakohatu, kuna ettekirjutuse nr 1293 p 4 toodud resolutsioon sätestab konkreetse nõude lõpetada koheselt ja täielikult Majaka tee 2 kinnistul asuvate ehitiste (laoplatsi) kasutamine hiljemalt 8.12.2008.a. Kaebajale ei olnud tehtud ettekirjutusi selleks, et ta taotleks märgitud lube, ettekirjutuste nõuded olid teistsugused ja kaebajale teada, nende nõuete täitmisele ta ei olnud asunud. Ettekirjutuse nr 1293 tegemisest tuli laoplatsi kasutamine lõpetada, selle p 4 sätestab edasised toimingud, mida kaebuse esitaja peab täitma, nendeks nõueteks olid: kõrvaldada Majaka tee 2 kinnistul asuvalt laoplatsilt sellele ladustatud vara ja lõpetada laoplatsi edasine kasutamine. Taotleda Majaka tee 2 ehitusluba ja kasutusluba. Kasutusloa taotlemise all peetakse silmas seda, et kaebajale oli varem teada, missugustel tingimustel ta tohib ehitada ja et kasutusloa saab anda, kui on läbitud planeerimismenetlus. Ettekirjutuses märgitud toiminguid sai kaebaja järgida tehtud ettekirjutuste koosmõjus kehtiva õigusega ja varasemalt tehtud ettekirjutuste nõuetega. Kaebuse esitaja väide, et Majaka tee 2 kinnistul olevad ehitised ei vaja detailplaneeringut, ehitusluba ega kasutusluba, on vastuolus kehtiva õigusega. Juba ettekirjutusest nr 1293 nähtus, et Majaka tee 2 kinnistule oli kaebaja rajanud laoplatsi ühes sellele rajatud elektrisüsteemiga, tänavavalgustusega ja piirdeaiaga. Majaka tee 2 ehitised vastavad ehitusseaduse § 2 lg-s 1 sätestatud ehitise kõigile tunnustele. Vastavalt on nad aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikud asjad. Vastustaja on õigustatult viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-21-67-02, milles märgitakse, et kinnistul asuv piirdeaed, sooja- ja küttetorustik ning valguspostid on loodud inimtegevuse tulemusena ja maapinnaga püsivalt ühendatud ning seega on need rajatised. Ka kaebaja tegevus on antud vaidluses ehitamine, see tegevus vajab seaduses ettenähtud luba, seega ei ole võimalik lugeda ettekirjutusi täidetuks, kui kaebaja taotleb ehitusluba või kasutusluba vaid ehitise ühele osale, näiteks elektrisüsteemile. Kaebuse esitaja väide, et kuigi Majaka tee 2 kinnistu kohta puudub kehtestatud detailplaneering, võimaldab üldplaneering maa kasutusele võtta ettevõtluse reservmaana, on väär. Üldplaneering ei anna õigust kinnistut kasutusele võtta ega määra kindlaks kinnistu ehitusõigust ega luba kinnistule ehitada. Ehitusloa väljastamise aluseks on Paldiski linnas kehtiv detailplaneering. Vaidlust ei ole küsimuses, et Paldiski linn on tiheasustuse ala, seega ehitamine saab sellisel alal toimuda kooskõlas DP-ga. Kaebaja seisukoht, et omavalitsus ei ole kaebajast mitteoleneval põhjusel DP-d kehtestanud, ei anna õigust hakata ehitama, vaid kaebajal tuli DP tulemused ära oodata. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tegevust tuli käsitleda ehitamisena, kaebaja rajas tollilaoplatsi, see on terviklik asi ehk rajatis, millele tuleb selle kasutamiseks taotleda ehitus-ja kasutusluba. Laoplats on

§ 2

lg 1 alusel ehitis, so aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusel ehitatud terviklik asi, vastavalt

§ 2lg-le 3 on tegemist rajatisega.

Kaebaja ei saanud ega saa järeldada, et ta rajas väikeehitise või ajutise ehitise, kuivõrd ehitamise iseloom ja tulemus kinnitavad, et tegemist on rajatisega, millel on avalikkusele suunatud funktsioon, teda saab kasutada ja kasutati tollilaona, ehitati kohtkindel asi. Kuivõrd kaebaja ehitas, siis tuli sellele reageerida ja vastustajal oli õigus ja pädevus koostada ettekirjutus.

§ 61

lg 1 p 5 ja 8 sätestavad, et linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui 13 ehitatakse ehitusloata või ehitisel puudub kasutusluba. Seega andis ja annab

§ 61

lg 1 vastustajale õiguse teha ehitise omanikule ettekirjutus, kui ehitise omanik ei ole enne ehitamise alustamist taganud ehitusloa olemasolu või taotlenud enne ehitise kasutamist kasutusluba. Majaka tee 2 kinnistule ehitamine oli keelatud, kuivõrd ehitiste ehitamiseks puudus kaebuse esitajal ehitusluba ning keelatud oli ka selle kasutamine, kuna väljastamata oli kasutusluba. Kohtule esitatud vaidluse materjalist nähtub, et kaebaja asus kinnistul teostama ehitustöid, tulemusena ehitati välja tolliladu ja seda ka kasutati sellena, vastupidist kaebaja ei tõendanud. Vastustaja eesmärgiks oli tõkestada ebaseaduslike ehitiste rajamine ja kinnistu kasutamine tollilaona. Ehitustegevusele suunatud ja ehitamist peatavat tegevust on vastustaja püüdnud mitmete ettekirjutustega vältida. Juhul, kui avastatakse õigusvastane ehitamine ja ebaseadusliku ehitise kasutamine, tuleb kohalikul omavalitsusel sellele seadusest tulenevalt reageerida.

§ 59

lg 2 sätestab, et ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.

reguleerib ehitustegevust ja ehitusjärelevalve teostamist ka eraõiguslikule isikule kuuluval kinnistul.

mõistes ehitise rajamine eraõigusliku isiku omandis olevale kinnistule peab toimuma kooskõlas seadusega. Majaka tee 2 kinnistul toimuva suhtes ehitusjärelevalve teostamine oli kooskõlas seadusega.

§ 32

kohaselt on kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kuna Majaka tee 2 kinnistu osas ei olnud kaebuse esitamiseni ehitusõigust määratud, ei saanud keegi kaebajale koostada ehitusprojekti ega väljastada ehitusluba. Detailplaneeringu kehtestamiseta ei ole võimalust hinnata ehitise nõuetele vastavust, sh ehitiste ehitusprojektile vastavust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 3 ja

§ 59

lg-st 2 tuleneb vastustaja kohustus tagada ehitusseaduse nõuete täitmine oma territooriumil. Vastustaja tuvastas, et tema territooriumil toimub ebaseaduslik ehitustegevus ja ehitise ebaseaduslik kasutamine ning vastustaja oli kohustatud sellele reageerima.

§ 61

lg 1 p 5 ei näe ette võimalust ebaseaduslikule tegevusele reageerimata jätmiseks, st kaalutlemiseks, kas teha sellises olukorras ettekirjutus või mitte. Ehitustegevust reguleerivad avalik-õiguslikud normid, mis on mõeldud avalike huvide kaitsmiseks, seega oli vastustaja kohustatud tagama Paldiski linnas seaduste järgimise ning võtma tarvitusele kõik meetmed ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamiseks koos selle tagajärgede kõrvaldamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutuse nr 1293 p 4 toodud resolutsioon sätestab selge nõude lõpetada koheselt ja täielikult Majaka tee 2 kinnistul asuvate ehitiste (laoplatsi) kasutamine hiljemalt 8.12.

  1. a. OÜ Altoona eeltoodud kohustust ei täitnud. Majaka tee 2 kinnistu suhtes on koostatud 3 ettekirjutust. Ettekirjutus nr 1223 märgib ära et 30.07.08.a. OÜ Altoona kinnistul on paikvaatlusega tuvastatud krundi platside täitmine pinnase ja ehitusjäätmetega ning piirdeaia ehitus, paigaldatud olid postid ca 350 m ulatuses, platsitäide oli 1200 ruutmeetri ulatuses. Kaebajale pandi kohustus-igasuguse ehitustegevuse kohene ja täielik peatamine 30.07.08.a. Edasi anti kaebajale nõue korraldada õigusliku aluseta ehitiste lammutamine ja taastada endine olukord hiljemalt 12.08.08.a. Selgitati sunniraha kohaldamist, kui ettekirjutus jääb täitmata. Ettekirjutusest nr 1257 21.10.08.a. nähtub, et paikvaatlusel tuvastati kinnistul vaatamata eelmisele ettekirjutusele, et ehitustegevust on jätkatud, kuna kogu krunt ca 19 000 ruutmeetrise pindalaga, oli täidetud täitematerjaliga, tasandatud, kaetud betoonplaatidega 1-3 platsist, ülejäänud osas oli plats kaetud freesitud asfaltpurust pressitud kattega; plats oli ümbritsetud võrkaiaga ca 630 jm, paigaldatud valgustus, põhjapoolses osas oli paigaldatud Majaka tee äärde ca 30 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoone valvemeeskonnale ja laopersonalile. Krunt oli kogu ulatuses kasutusel laoplatsina, millel on ladustatud sõiduautod. Seega oli ilma ehitusloata rajatud parkla. Valminud ja kasutuses olevale parkla-laoplatsile ei ole aga väljastatud ehitus-ja kasutusluba. Ettekirjutusega pandi kohustus õigusliku aluseta püstitatud ehitiste lammutamine tähtajaga 20.11.
  2. Kohustuseks pandi demonteerida kinnistule rajatud platsi betoon ja asfaltkatte, ära vedada täitematerjal ja asendama selle loodusliku pinnasega, demonteerima ja ära 14 vedama piirdeaia, valguspostid, valvurihoone ja muud ehitised. Selgitati sunniraha kohaldamist ja et arvates 25.11.08 korraldab omavalitsus likvideerimata ehitiste lammutamise. Seega ei saanud olla kaebajale ettenähtud kohustuslikud tegevused teadmata. Vaatamata sellele kaebaja midagi ei täitnud, kuivõrd ettekirjutus nr 1293 05.12.08.a. kinnitab, et paikvaatlusega tehti kindlaks, et samal kinnistul on valminud laoplats koos tehnorajatistega (tänavavalgustus jne). Piiridel on silt Tolliladu. Tolliterminaal 22 A. Seega oli laoplats võetud kasutusele tollilaona, millel ladustatakse sõiduautosid. Kasutusluba kaebajal ette näidata ei olnud. Loogiliselt sai kaebajale panna sellest tulenevalt kohustuse-peatada kinnistul asuvate ehitiste, laoplatsi kasutamine alates 08.12.08, edasiselt kõrvaldada laoplatsilt vara ja lõpetada laoplatsi kasutamine. Kaebajale sai panna sellise kohustuse, kuivõrd rikkumine oli tuvastatud ning ajaliselt ei olnud võimatu lõpetada selline ebaseaduslik tegevus, kaebaja oli pikka aega teadlik, et ta ei tohi vastavaid tegevusi arendada, selleks oli esmases ettekirjutuses õiguslik olukord selgitatud ja kaebajal oli võimalik seda asuda täitma. Kohus nõustub, et kaebaja tegevus oli suunatud kiirele tegutsemisele ehitada välja tolliladu ja ignoreerida teadlikult vastustaja ettekirjutusi ja õigusaktide nõudeid. Ettekirjutuste nõuete vahel ei ole vastuolusid. Kaebuse esitaja on valesti järeldanud nagu ta ei tohiks oma kinnistul liikuda ja seda kasutada. OÜ Altoonale märgiti selgituste ja õiguslike aluste viidetega selgesõnaliselt nõuded, millistel tingimustel ta saab kinnistule ehitada, mis võimaldab seal ladustada vara, kinnistuomanik ei saa ka Põhiseadusest tulenevalt nõuda vara kasutamist ignoreerides seaduse nõudeid. Paldiski linna üldplaneering oli kehtestatud linnavolikogu 14.06.05 a otsusega, p 5 kohaselt on kogu Paldiski linn tiheasutusala, seega on DP koostamine kohustuslik, see nõue kehtis ja kehtib kaebaja kinnistu kohta. Kuigi kaebaja kinnistu osas on üldplaneeringus märgitud, et tegemist on ettevõtluse reservmaaga, nähtub et maa kasutusele võtmine on võimalik üksnes läbi DP. DP kehtestab aga PlanS § 24 lg 3 kohaselt kohalik omavalitsus, mida antud juhul kaebaja teadmisel kehtestatud ei ole. Paldiski linnas maakasutust saab otsustada läbi DP kehtestamise vastustaja, mitte kaebaja. Vaidlust ei ole küsimuses, et Majaka tee 2 DP menetlus alles kulgeb, keskkonnamõjude strateegiline hindamine oli määratud; haldusakti, millega hindamine ette nähti, ei ole tühistatud. Seega ei ole kaebajal võimalik eeltoodut ignoreerida ja alles planeeringumenetluses otsustatakse, missugust tegevust saab Majaka tee 2 arendada. Kaebuse esitajal ei saanud olla õigustatud ootust, et asi laheneb tema subjektiivsete arvamuste kohaselt, ta pidi ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärgi ette nägema, sj ka võimalust, et ehitised tuleb lammutada. Kaebajal puudub sj ka õiguspärane ootus, et ehitiste kasutamiseks saab ta kasutusloa, kui ta ei läbi DP menetlust. Vastustaja arvestas avaliku huviga, kaebajale saabuvate tagajärgedega (viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-60-07). Läbi DP menetluse antakse linnaelanikele võimalus avaldada oma seisukoht Majaka tee 2 DP suhtes, kuid kaebaja tegevus seda ignoreeris. Kaebuse esitaja ühegi ettekirjutuse alusel ehitustegevust ei seisanud ning ta hakkas kasutama rajatud platsi kinnistute kaupa laoplatsina, see on kasutusel tolliterminalina. Kaebaja väited vaidementluse vigade kohta ei ole asjakohased, kuivõrd vaideotsust käesolevalt ei vaidlustata ning väidetud vead ei saanud mõjutada ettekirjutuse sisu. Paikvaatluse akti andmed (tlk 20) kinnitavad, et kaebajale saadeti 28.11.08.a. teade e-postiga (kiireim teavitamise viis) sellest, et kaebajat kutsutakse vaatluse juurde, kaebaja saab anda ka selgitusi.
  3. Täitekorraldustega seotud küsimused. Kohus nõustub seisukohaga, et täitekorraldus on menetlustoiming, mille kaudu toimub sunnivahendi rakendamine. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel (edaspidi AtSS) § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldurorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. AtSS § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaks määratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutuses pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Kuivõrd kaebaja suhtes on leidnud tuvastamist, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud, siis tuleb kohaldada sunnivahendit. 15 Vastavalt menetlusele ei ole kaebaja tõendanud, et ettekirjutus on õigusvastane. Asjas on tuvastatud, et ettekirjutuse asjaolud kinnitavad, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud, vastavalt on teostatud paikvaatlus, kontrollitud on ehitus-ja kasutuslubade puudumine ning ka DP-ga seonduvad asjaolud on tuvastatud õigesti. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist, kaebaja siiski ka ei väida, et ta täitis nõuded, mille kohaselt oleks ta lõpetanud platsil ettekirjutuses märgitud tegevuse. Kohus märgib, et kaebaja on kaebuse menetluses siiski tunnistanud, et ta sai aru, et ettekirjutuse kohaselt hakatakse 12.12.08 kohaldama sunniraha, kui ta ettekirjutust ei täida, seega tuli tal lõpetada laoplatsi kasutamine, kõrvaldada sealt sinna ladustatud vara. Kuna ettekirjutuse tühistamiseks alus puudub, siis ettekirjutus jääb kehtima, sellest tulenevalt ei ole ka õige väide, et vastustajal puudus õigus anda välja täitekorraldusi ja et juba sellel põhjusel on tehtud täitekorraldused õigusvastased. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale on piisavalt selgelt selgitatud ka sunniraha kohaldamist, kui ettekirjutus jääb täitmata. Ettekirjutuses oli tehtud ühtlasi hoiatus sunniraha määramiseks Asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel (AtSS). Sunniraha on võimalik rakendada, kui adressaadile on kehtiv ettekirjutus teatavaks tehtud, kui seda ei ole täidetud hoiatuses märgitud tähtajaks (AtSS § 8 lg 1). Vaidlust ei ole küsimuses, et sunniraha liigi ja määra valik tehakse kaalutlusotsuse alusel hoiatuse tegemisel, vastavalt märgib selle õiguse ära AtSS § 3 lg 3, §7 lg
  4. Seega tuleb ettekirjutuses ära märkida sunnivahendi kohaldamise hoiatus ja sunnivahendi rakendamine, kui on täidetud tingimused, et neid kohaldada. Kaebaja on eraldi vaidlustanud sunnivahendi kohaldamise, kuna soovib ebaseaduslikult sissenõutud sunniraha tagastamist. Kohtule nähtub, et ettekirjutuses on selle mittetäitmise saabumisel selgesõnaline hoiatus, et kui kaebaja ei täida ettekirjutust, rakendatakse tema suhtes täiendavaid toiminguid teostamata sunniraha määramist ja et sunniraha suuruseks on igakordselt 10 000 kr, seega pidi kaebaja märgitud tagajärjega arvestama. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et sunniraha ülemmäära märkimist 10 000 kr tuleb mõista seadusest nii, et kui sunniraha määratakse korduvalt, siis peab määratud sunniraha summa jääma kokku alla 10 000 kr. Kohus leiab, et kaebaja ekslikult on tõlgendanud sunniraha korduva rakendamise norme. AtSS § 10 lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt selle ülemmääras. Vastavalt on ka ettekirjutuses märgitud, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendab vastustaja sunniraha igakordselt summas 10 000 kr. Küsimust on käsitlenud Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-27-06 p 13 ja kohus ei näe käesolevalt, et normi saaks tõlgendada teistmoodi. Kaebaja tegevus jätkus kuni soovitud objekti valmimiseni, seega ei ole sunnivahendi kohaldamine antud juhul vastuolus ka sunnivahendi kohaldamise põhimõttega ega vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega, kuna kaebaja ei reageerinud tehtud ettekirjutustele ja teadlikult ignoreeris ettekirjutusi ning ikkagi rajas tema soovitud laoplatsi, et teenida tulu. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas 3-08-2343 kinnitanud, et sunnivahendi rakendamise eesmärgiks on sundida adressaati täitma ettekirjutuses sätestatud nõudeid ning sunniraha korduv rakendamine selle ülemmääras on õiguspärane ega ole käsitletav karistusena.
  5. Kohus nõustub aga menetlusosaliste seisukohaga, et vaidlustatud täitekorraldused on õigusvastased põhjusest, et nende andmisel ei järgitud AtSS § 9 lg 1 sätestatut, st et haldusorgan sai anda kirjaliku täitekorralduse peale seda, kui ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Vastustaja on kõigi käesolevas kaebuses nimetatud täitekorralduste osas selle reegli vastu eksinud. 16 Kuivõrd menetlusosalised kinnitavad, et kaebaja sai kätte ettekirjutuse 11.12.08, siis võis hakata täitekorraldusi andma alates 12.01.09.a. Lähtudes AtSS § 9 lg 1 tuleb lugeda õigusvastasteks Paldiski Linnavalitsuse 19.12.08.a täitekorraldus nr 9-12/1466-11, 18.12.08.a. täitekorraldus nr 9-12/1466-9, 17.12.08.a. täitekorraldus nr 9-12/1466-7, 16.12.08.a. täitekorraldus nr 9-12/1466-4, 15.12.08.a. täitekorraldus nr 9-12/1466-2, 20.12.08.a. täitekorraldus nr 9-12/1466-15, 21.12.08.a. täitekorraldus nr 9-12/1466-17 ja 22.12.08.a. täitekorraldus nr 9-12/1466-
  7. Menetluskuludega seotud nõuded. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevalt oli õigusabikulude hüvitamise nõude esitanud vastustaja ettekirjutusele esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-09-241), sellest nõudest ei ole sõnaselgelt loobutud. Menetluskulude väljamõistmist haldusorganite kasuks on Riigikohtu HK käsitlenud mitmetes lahendites ja seal rõhutatakse, et menetluskulude väljamõistmisel on mitmeid piiranguid, nt välise õigusabi vajadus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorganite enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebaja majanduslik seisund jms. Antud juhul ei ole kohtu arvates välise õigusabiteenuse kasutamine vastustajal olnud ilmtingimata vajalik, vähemalt ei esitatud kohtule selliseid asjaolusid ja kui seda kasutati, siis ei tule seda välja mõista kaebajalt. Kuivõrd kohus saab omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, saab kohus õigusabile tehtud kulutused jätta ka välja mõistmata. Üldjuhul tuleks ka siinkohal vaadata, kas vastustaja oleks saanud hakkama välise õigusabita, so teenuse tellimiseta advokaadilt. Kuna kaebused puudutasid vastustaja tehtud ettekirjutust, siis kaebustega seotud probleemid ei välju haldusmenetluses ametiasutuse igapäevategevuse pädevusest. Kohtule ei ole esitatud andmeid ja tõendeid, mis kinnitaks, et välise õigusabi kasutamine oli vältimatu ja et ametnikud olid sedavõrd hõivatud, et tuli pöörduda välise õigusabi järgi advokaadi poole ja teha kulutusi. Vastustaja märkis ära töömahu suurenemise ja et sellist töömahtu ei olnud võimalik ette näha, kuna kaebuste hulk oli suur, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et vastavalt kohtupraktikale tuleb arvestada menetluskulude taotluse osas järgmist. Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et halduskohtumenetluses haldusevälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmisel peab kohtuasi reeglina väljuma haldusorgani põhitegevuse raamidest. Käesolevalt sellise juhtumiga tegemist ei ole. Vastustaja ei ole ka väitnud, et tal puuduvad pädeva kvalifikatsiooniga töötajad. Vastustaja põhjendas taotlust mahuka tööga ja selle etteplaneerimatusega, kuid kohtule nähtub, et kui vastustaja tegi rida ettekirjutusi, siis pidi ta ka ette nägema, et neile haldusaktidele esitatakse kaebused. Ettekirjutuste sisu oli teada, selle asjaolud tegi kindlaks vastustaja, seega asja tervikpilt oli vastustajale teada ning neile vastamine ei ületanud tavapärase tegevuse künnist, sj midagi üllatavat ei saanud nendes vastustaja jaoks olla ja vastamine ei saanud olla ka eriliselt mahukas töö. Antud küsimuses on Tallinna Ringkonnakohus haldusasja nr 3-08-2343 asunud seisukohale, et menetluse töömahukus selleks asjaoluks ei ole, tegemist on suures osas samasisuliste asjadega ning ka kaebuste arv on sõltuvuses vastustaja enda poolt antud ettekirjutuste ja täitekorralduste arvuga. Ka haldusasjas nr 3-09-32 on Tallinna Ringkonnakohus märkinud, et argumendiks ei ole kaebuste arv, kaebusi ei saa pidada pahatahtlikeks, kui kaebus osaliselt kuulub rahuldamisele. Käesolevalt tuleb kohtul nende seisukohtadega nõustuda. Riigikohus on nimetanud selged kriteeriumid, millistel juhtudel on kaebajalt võimalik välja mõista vastustaja menetluskulud, so välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla 17 proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord, kaebaja pahatahtlikkus, vaidlusaluse õigusküsimuse eriline tähendus õiguskorras jm kaalukad ja erandlikud asjaolud – haldusasi nr 3-3-1-24-07, 3-3-1-16-
  8. Kohus jääb seisukohale, et vastustaja ei ole nimetanud selliseid kaalaukaid ja erilisi asjaolusid, mis võimaldaksid leida, et vastustajale oli vältimatult vajalik ja põhjendatud välise õigusabi kasutamine ja kui vastustaja seda tegi, mis ei ole keelatud, siis tuleb jätta kulutused tema enda kanda. Kaebuse esitaja õigusabikulusid ei nõua (kohtuistungi protokoll 20.10.2010). Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu ettekirjutuse tühistamise nõudes 250 kr ja 200 kr EÕK taotluselt. Täitekorralduste vaidlustamiseks on kaebaja tasunud riigilõivu 8x 250 krooni. Tasutud riigilõiv tuleb ettekirjutuse tühistamise nõudes jätta rahuldamata, kuna kaebust selles osas kohus ei rahuldanud, seega ei kuulu vastustajalt välja mõistmisele tasutud riigilõiv 250 kr + 200 kr sellelt nõudelt. Kuna kaebus rahuldatakse täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudes, siis tuleb vastustajalt välja mõista 8 x 250 krooni, so tasutud riigilõiv kokku summas 2000 (kaks tuhat) krooni. Karin Kalmiste Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.