Obsah (11)

§ 367§ 442§ 467§ 407§ 394§ 444§ 173§ 162§ 174§ 144§ 468

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-10-

§ 367

alusel viivis protsendina arvelduskre arvelduskred krediidilepingu järgi esinevalt põhivõlgnevuselt (10 000 kroonilt) 15% aastas kuni põhinõude põhinõude kohase täitmiseni ning limiidilepingu järgi esinevalt põhivõlgnevuselt (15 000 kroonilt) 16% aastas kuni põhinõude põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja mõista kostjalt A P`ilt P`ilt Condor Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulude katteks kokku summas 8 833.16 /kaheksa tuhat 1 kasheksasada kolmkümmend kolm/ krooni ja 16 senti, (sellest: (sellest: hagi hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5000 krooni, krooni, õigusabikulu 3000 krooni ja kohtuväline menetluskulu – 833.16 krooni). krooni). Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumise korral korral 14 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks lõpuleviimiseks. ks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.10.2010 esitas Condor Inkasso OÜ Viru Maakohtusse hagi A P`I vastu põhivõlgnevuse 25 000 krooni ja kõrvalnõuete nõudes. Hagiavalduse asjaolud AS Sampo Pank ja kostja A P allkirjastasid 25.09.2007 limiidilepingu nr 463JM20708569 ja 26.09.2007 - arvelduskrediidilepingu nr 463PEK

1. 18.11.2008 loovutas AS Sampo Pank kostjaga sõlmitud limiidilepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevad võlanõuded hagejale - Condor Inkasso OÜ-le. Arvelduskrediidilepingu kohaselt võimaldas pank kostjale arvelduskrediidi 10 000 krooni (639,10 eurot) kasutamist ning kostja kohustus hagejale krediidisumma tagastama vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Arvelduskrediidi kasutamise eest oli lepingus kokku lepitud intressiks 15% aastas. Kostja oli kohustatud tagastama 25.09.2008 kasutatud arvelduskrediidisumma koos kõrvalkuludega. Kostja jättis oma kohustused panga ees täitmata. Pank saatis 17.06.2008 teatise lepingu ülesütlemise kohta, andes täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks 01.07.
2. Kostja panga nõuetele ei reageerinud, mille järel pank loovutas nõude kostja vastu hagejale koos põhivõlale lisanduvate kõrvalnõuetega. Nõude loovutamisest teatas AS Sampo Pank kostjale 21.11.2008 saadetud kirjas. Hageja teavitas kostjat võlanõude omandamisest telefoni teel. 25.03.2009 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule. 15.09.2010 jättis kohus hageja avalduse rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, Limiidilepingu kohaselt võimaldas pank kostjale limiidisumma 15 000 krooni (958,67 eurot), mille kasutamise eest arvestas pank intressi 16% aastas. Kostja jättis tasumata kolm üksteisele järgnevat kuumakset täies osas. 17.06.2008 teatas pank tähitud kirjaga kostjale lepingu ülesütlemise kohta ja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks - 01.07.
3. Ühtlasi teatas pank, et juhul, kui nimetatud kuupäevaks jääb võlasumma tasumata, loetakse limiidi tagastamise lõpptähtpäev saabunuks. Pank selgitas ka, et lepingu ülesütlemise puhul tuleb võlgnikul tasuda koheselt kõik limiidilepingu alusel võlgnetavad summad, võla sissenõudekulud ja võlgniku käsutuses olev limiit, kokku summas 15 2 408.23 krooni. Lisaks nimetatud summale on pangal õigus nõuda tähtaegselt tasumata limiidi summalt viivist 16% aastas kuni võlgnevuse tasumiseni. Pank hoiatas, et võlgniku poolt oma kohustuste täitmisele mitteasumisel, on pank sunnitud limiidilepingust tuleneva võlgnevuse loovutama võlgade sissenõudmisega tegelevatele ettevõtetele. Kostja jättis limiidisumma pangale tagastamata, jätkates selle kasutamist. 18.11.2008 loovutas AS Sampo Pank hagejale nõude kostja vastu põhisummas 15 208.23 krooni (971,98 eurot), millele lisanduvad kõrvalnõuded. Pank teatas kostjale võlanõude loovutamisest tähitud kirjaga 21.11.
4. Hageja teatas kostjale nõude omandamisest telefoni teel. 25.03.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 15.09.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-12943 rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõsitliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja tugineb VÕS § 164 lg 1 ja 2, § 76 lg 1 ja 3, § 100; § 108 lg 1 ja 113 ning 94 sätestatule.

§ 367

alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt viivised kindla summana alates 02.07.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvelduskrediidilepingust tuleneva viivise (15% aastas ) suuruseks päevas on 4.17 krooni (0,27 eurot) ning alates 02.07.2008 kuni 14.10.2010 arvestatud viivise summaks 3 253.16 krooni (207,91 eurot). Arvelduskrediidilepingu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse katteks 10 000 krooni (639,10 eurot), intressivõlga seisuga 18.11.2008 summas 563.69 krooni (36,03 eurot) ja viivist kuni 14.10.2010 summas 3 253.16 krooni (207,91 eurot). Vastavalt

§ 367

sätestatule taotleb hageja alates 15.10.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise summaliselt (päevas 4,17 krooni ehk 0,27 eurot) ning alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni viivise protsendina põhinõudelt (15% summast 10 000 krooni) kuni põhinõude täitmiseni. Limiidilepingust tulenevalt arvestab hageja viivist tagastamata põhinõude jäägilt 15 000 kroonilt 16% aastas ehk 6,67 krooni päevas. Perioodil 02.07.2008 kuni 14.10.2010 arvestab hageja kokku viivist 5 560 krooni. Eurodes vastavalt - võla jäägilt 958.67 kroonilt - 0,43 eurot päevas.

§ 367

tulenevalt palub hageja kohtul viivis limiidilepingust tuleneva võlgnevuse eest välja mõista kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestades viivise määraks 6,67 krooni ehk 0,43 eurot päevas ning alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast protsendina põhinõudelt (15 000 kroonilt) kuni põhinõude täitmisni 16% aastas. Limiidilepingu järgi on hageja nõudeks kokku põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt summas 15 000 krooni (958,67 eurot), intressivõlg 18.11.2008 summas 208.23 krooni (13,31 eurot) ja viivis summas 5 560 krooni (355,35 eurot). Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakirja arvelduskrediidilepingust ja selle üldtingimused, AS Sampo Pank teatise lepingu ülesütlemise kohta, 18.11.2008 nõude loovutamise lepingud, teatised nõuete loovutamisest, kohtumäärused avalduse rahuldamata jätmisest, limiidilepingu ja selle üldtingimused, teatis lepingu ülesütlemise kohta, riigilõivu tasumist tõendav dokument hageja esindaja volitusi tõendavad volikiri ja haridust tõendav dokument. II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud ega vastuse mitteesitamise põhjustest teatanud.. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei 3 ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 25.10.2010 edasiandmiseks kostjale. Hagimaterjalide vastuvõtja on lisanud märkuse „Laste ema“. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 08.11.2010.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduse hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik on rikkunud temaga sõlmitud lepinguid, jättes tähtaegselt tasumata tema poolt kasutatud limiidi eest ettenähtud maksed. Võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Arvesse võttes hageja poolt esitatud viiviste arvestust on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega ka

§ 367

tulenevalt hageja taotlus sissenõutavaks muutunud viivise arvestamiseks kohtuotsuse tegemiseni ning alates otsuse tegemisele järgnevast päevast protsendina täiendava viivise arvestamiseks. Arvelduskrediidilepingu järgi moodustab hageja nõue seisuga 17.11.2010 17.11.2010 kokku summas 13 958.63 958.63 krooni, s.o. põhivõlgnevus 10 000 krooni, intressivõlg 563.69 krooni ja viivis 3 394.94 krooni. Võlgnevuse kogusumma sisaldab seejuures ka perioodil 15.10.2010 – 17.11.2010 (kohtuotsuse tegemiseni)

§ 367alusel arvestatud viivist 34 päeva eest, s.o.

summas (34 x 4,17 krooni) = 141.78 krooni ehk (32 x 0,27) = 9,18 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (18.11.2010) kuulub

§ 367

alusel asrvestamisele viivis protsendina põhinõudelt (10 000 kroonilt) 15% aastas. Limiidilepingu järgi moodustab hageja nõue seisuga 17 17.11.2010 kokku summas 20 995.01 krooni, s.o. põhivõlgnevus 15 000 krooni, intressivõlg 208.23 krooni ja viivis 5786.78 krooni krooni. Seejuures sisaldab nimetatud summa ka perioodil 15.10.2010 kuni 16.11.2010 täiendavalt

§ 367alusel kohtu poolt arvestatud viivist summaliselt, s.o.

(34 x 6,67 krooni) = 226.78 krooni, ehk 34 x 0,43 = 14,62 eurot . Alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast (18.11.2010) kuulub

§ 367

alusel arvestamisele viivis protsendina põhinõudelt (15 000 kroonilt) 16 % aastas. 4 Kostja poolt käesoleva ajani hagile vastuväidete puudumisest tulenevalt on põhjendatud tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses ning

§ 367alusel seaduses sätestatud alustel põhinõudelt täiendava viivise arvestamisega.

Hageja poolt kostjalt nõutava võlgnevuse kogusumma kahe lepingu järgi moodustab seega seisuga 17.11.2010 17.11.2010 (20 (20 995.01 + 13 958.63 ) = 34 953.64 krooni, sellest põhivõlgnevus 25 000 krooni. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on kinnitanud 16.11.2010 kohtule, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud ning on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, lisades

§ 174-1 tulenevalt menetluskulude nimekirja.

Hageja kantud menetluskulud moodustavad kokku summa 8 833.16 krooni, sellest 5000 krooni on vastavalt Riigilõivuseadusele hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 337, 14.10.2010), 3000 krooni - hageja hüvitatud õigusabikulu Maderon Invest OÜ-le (arve nr 101025, 25.10.2010),

§ 144

p 7 alusel kohtuväline menetluskulu - 833.16 krooni, s.o.maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 471, 25.03.2010).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 21. 21. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 5