KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 17.novembril 2009.a. Tallinnas 3-08-89 OÜ „BaltReal Invest“ kaebus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 11.12.2007.a. otsuse nr 4-3-4/29-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks 9.11.2009.a. kaebaja esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer, vastustaja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad Malle Laaniste, Mariann Loide ja Kaimar Eilo, kolmanda isiku AS „Propaan“ esindaja vandeadvokaat Alice Salumets RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista OÜ-lt „BaltReal Invest“ AS-i „Propaan“ kasuks 25 670(kakskümmend viis tuhat kuussada seitsekümmend) krooni (ilma käibemaksuta) menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 17.detsembril 2009.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 16.11.2007.a. avalduses Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile palus OÜ „BaltReal Invest“ algatada AS „Propaan“ suhtes järelevalvemenetlus ning teha ettekirjutus gaasimahutite ümberpaigutamiseks vastavalt SNIP II 37-76 punktis 9.7 toodule vastavasse asukohta. AS „Propaan“ on Akategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega Tallinnas Gaasi 6 kinnistul, avaldaja on naaberkinnistu Betooni 7a omanik. Küttegaasi ohutuse seaduse(KOS) § 40 kohaselt peavad enne nimetatud seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. AS „Propaan“ gaasipaigaldiste paigaldamise ajal kehtis SNIP II 37-76, mille p 9.7 järgi tuleb vedelgaasi mahutipark paigutada väljapoole linnu, aleveid ja maa-asulaid, tavaliselt elurajoonidest valdavate tuulte suhtes allatuult. AS „Propaan“ mahutipark asub äärmiselt tiheda asustusega Tallinna linna piirkonnas, seega kohas, kus kemikaali käitlemine on lubamatu(tl 8-9). 11.12.2007.a. kirjaga nr 4-3-4/29-2 teatas Tehnilise Järelevalve Inspektsioon(TJI) OÜ-le „BaltReal Invest“, et asjakohaste õigusaktide täitmist AS „Propaan“ vedelgaasi täitejaama gaasipaigaldises kontrolliti 12.06.2007.a., mille kohta koostati akt nr 4-3/07/16-035 ja teavitati tulemustest osaühingut. Seoses OÜ „BaltReal Invest“ käesoleva pöördumisega kontrolliti täiendavalt vedelgaasi täitejaama vastavust kehtivatele nõuetele. TJI on seisukohal, et käsitletaval juhul pole tegemist KOS § 40 nõuete rikkumisega ning et osaühing on tõlgendanud SNIP II 37-76 liiga vabalt ja enda huvides. Kui täitejaama ümbrusse on tekkinud muid objekte eelkõige pärast täitejaama ehitamist, siis inspektsioon kohaliku omavalitsuse planeeringute alaste otsuste üle järelevalvet ei teosta(tl I-7). 1.01.2008.a. ühendati vastavalt seadusele „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest“ Sideamet, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Energiaturu Inspektsioon ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon Konkurentsiametiks ja Tehnilise Järelevalve Ametiks. Mõlemad uued ametid võtsid üle varasemate ametite õigused ja kohustused ning pädevused vastavalt oma spetsiifikale. Käsitletav probleem kuulub vastavalt KOS §-le 28 Tehnilise Järelevalve Ameti(TJA) pädevusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud kiri tühistada ning kohustada vastustajat kohtu äranägemisel kas 1)algatama kolmanda isiku tegevuse suhtes järelevalvet ja tegema AS-le „Propaan“ ettekirjutust gaasimahutite ümberpaigutamiseks vastavalt SNIP II 37-76 punktile 9.7 vastavasse asukohta, või 2)kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebaja on kolmandale isikule kuuluvate kinnistute naaberkinnistute omanik. Kolmandale isikule kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi tn 8, 11/Betooni tn 5 asub kokku 24 vedelgaasi(propaan) mahutit kogumahuga 1500 m3 ja neis on alaliselt 600-650 t kergesti süttivat kemikaali propaani. Vahetult kaebajale kuuluvate Betooni tn 7 ja Silluse tn 15, 13, 11, 9, 7, 3, 1 kinnistute kõrvale jääb 1985.a. püstitatud kümnest 100 m3 mahutist koosnev grupp. Samal kinnistul asub ka 1964.a. püstitatud kümnest 50 m3 mahutist koosnev grupp. SNIP II 37-76 mõte on tagada gaasipaigaldiste ümbruskonna ohutus ning vedelgaasi käitlemine kui äärmiselt kõrge ohuriskiga tegevus on lubatud piirkonnas, kus puudub tiheasustus. Kolmanda isiku poolt käideldakse kemikaali lubamatus asukohas ning seeläbi ohustatakse kaebaja kinnistul asuvat vara ja isikuid. Seega tuleb kolmanda isiku gaasipaigaldised üldise ohutuse, eelkõige inimeste elu ja tervise huvides linnast välja viia. Kolmas isik rikub KOS § 40 ning tulenevalt sama seaduse §-st 28 on vastustaja kohustatud seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teostama ja tegema aktsiaseltsile ettekirjutuse gaasimahutite ümberpaigutamiseks vastavalt SNIP II 37-76 punktile 9.
- Väär on väide, et gaasijaama rajamisel oli nimetatud nõue täidetud. Vastav piirkond oli Tallinna linna koosseisus ka gaasipaigaldiste püstitamise ajal, mida kinnitab Tallinna linna kaart aastast
- Kaardilt aastast 1996 nähtub, et linna piir pole võrreldes
- aastaga muutunud. Seega ei järgitud juba gaasipaigaldiste püstitamise ajal SNIP II 37-76 punkti 9.
- Pealegi polnud kaebajat kolmanda isiku gaasimahutite pargi rajamise ajal olemas ning kaebajal puudus võimalus oma õiguste eest seista. On ilmne, et rohkem kui 25 aastat tagasi väidetavalt koostatud aktide alusel ei saa põhjendada KOS § 40 ning seeläbi SNIP II-3776 nõuete mittejärgimist. Kuivõrd SNIP II-37-76 kohaldatakse praegu, tuleb hinnata, kas praegu on vastavast aktist tulenevad nõuded täidetud või mitte. Kuna vaidlustatud otsusega jäeti kaebaja taotlus kolmanda isiku tegevuse suhtes järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata, rikub otsus kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja pole vastanud kaebuse motiividele. Asjaolu, et OÜ „Tehnokontrollikeskus“ viib läbi surveseadme tehnilist kontrolli, ei vabasta vastustajat seadusest tuleneva järelevalveko2 hustuse täitmisest. Vastustaja seletusele lisatud OÜ „Tehnokontrollikeskus“ surveseadme korralise tehnilise kontrolli aktid pole ajassepuutuvad, nendest nähtub, et kontrollitud ulatuses on surveseade tehniliselt korras ning vastab nõuetele. Kontrolli on teostatud surveseadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel. Kuid kaebaja esitas taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks KOS-i alusel, mille nõuetele vastavust kõnealused aktid ei kajasta. Vastustaja ja kolmanda isiku väited planeeringualaste otsuste järelevalve teostamisest on asjassepuutumatud, sest vaidluse esemeks pole planeeringuotsus. SNIP II 37-76 p 9.7 nõude kehtivus pole seatud sõltuvusse naaberkinnistutel toimuvast tegevust, vaid on absoluutne nõue, mis kuulub täitmisele. Selle nõude mittejärgimise osas AS „Propaan“ poolt pole vastustaja ega kolmas isik sisulisi vastuväited esitanud. Tänapäeval on võrreldes SNIP II 37-76-ga kehtestatud oluliselt rangemad tehnilised nõuded, mis aga kolmandale isikule ei kohaldu. Kuivõrd SNIP II 37-76 näeb ette, et gaasipaigaldised ei või asuda linnades, pole selles küsimuses ühelegi isikule ega ametile antud õigust diskretsiooni teostada. Tallinna Keskkonnaamet märgib oma arvamuses, et talle pole teada asjaolusid, mille esinemine muudab AS „Propaan“ gaasimahutite paiknemise õigusvastaseks. Samas pole keskkonnaamet andnud hinnangut kaebuse väitele, et vastavalt SNIP II 37-76 punktile 9.7 ei tohi vedelgaasi mahutipark tegutseda linna piirkonnas. Seega ei lükka ka keskkonnaameti arvamus ümber kaebaja väidet, et vaidlusalused gaasipaigaldised asuvad linna piirkonnas, mis on SNIP II 37-76 punkt 9.7 kohaselt lubamatu asukoht. Vaidlustatud otsus on motiveerimata, selles on viidatud järelevalve aktile nr 4-3/07/16035, kuid seda akti pole kaebajale kättesaadavaks tehtud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. TJA lähtub riikliku järelevalve teostamisel KOS-st ja kemikaaliseadusest(KS) ning nende seaduste alamaktides sätestatud nõuetest. Nimetatud õigusaktide rikkumisi kolmanda isiku poolt pole järelevalve teostamisel tuvastatud. Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse eelkõige, kas gaasipaigaldisele ja surveseadmetele, sealhulgas mahutitele on teostatud ettenähtud korras tehnilised kontrollid ja kas personal on pädev. Tehnilise kontrolli läbiviimise õigust omab Eesti riigis ainult OÜ „Tehnokontrollikeskus“, mille tehnilise kontrolli protokollidest vastustaja otsuse tegemisel üldjuhul lähtub. Täitejaam on töötanud 25 aastat ning selle töö üle on teostatud regulaarselt järelevalvet. Tänase päeva seisuga järgib kolmas isik endiselt õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning teostatud tehniliste kontrollide tulemused kinnitavad, et AS „Propaan“ kasutuses olevad paigaldised ja seadmed on jätkuvalt tehniliselt korras, vastavad nõuetele ja on edasiseks kasutamiseks ohutud. Riikliku vastuvõtukomisjoni 17.12.1982.a. akt lõpetatud rekonstrueerimistööde ekspluatatsiooni vastuvõtmise kohta kinnitab, et ehitus vastab sellel ajal kehtinud SNIP-i nõuetele. Vaatamata sellele, et täitejaam asub sellel kinnistul alates 1982.a., müüs Tallinna linn kinnistuga piirnevad alad 17.09.2004.a. kaebajale äritegevuseks. TJA-l pole aga õigust teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse planeeringualaste otsustuste üle. Samuti puudub vastustajal pädevus teostada järelevalvet vastutuskindlustuse osas. KS § 24 kohaselt kuulub TJA pädevusse järelevalve käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise üle. Kaebaja pole esitanud ühtegi arvestatavat tõendit, et kolmanda isiku tegevus ohustab ümbritsevat keskkonda ja inimesi. Asjasse puutuvate SNIP II 37-76 (art 9.10 ja seda täpsustava tabeli 19) nõuete kohaselt peab 500 - 2000 m3 mahuga maapealse gaasimahutipargi ja mahutipargi juurde mittekuuluvate hoonete vaheline kaugus olema vähemalt 200 m. Kaebaja arvates kohaldub see nõue üksnes gaasipaigaldise omanikule, mis tähendab, et kui näiteks mahutipargi naabruses asuva kinnistu omanik ehitaks mahutipargist 100 m kaugusele büroohoone, rikuks AS „Propaan“ nii kaua KOS § 40, kuni ta pole oma mahutiparki 100 m võrra eemale kolinud, et täita SNIP-st tulenevat 200 m ohutsooni nõuet. Selline käsitlus poleks kooskõlas õigusnormide ega üldtuntud õiguspõhimõtetega ning piiraks oluliselt kolmanda isiku ettevõtlusvabadust, kuna mahutipargi rajamiseks ehi3 tusloa saamisega ja kasutuselevõtmiseks kasutusloa saamisega tekib ettevõtjal õiguspärane ootus, et nimetatud lubade andmisega on mahutipark tunnistatud nõuetele vastavaks just sellistes oludes ja asukohas, nagu see rajatud on. Seetõttu kehtib KOS § 40 mõjul SNIP II 37-76(art 9.10 ja seda täpsustava tabeli 19) sätestatud 200 m ohutsooni nõue ka kõrvalolevate kinnistute omanikele. Esitatud seisukohta toetab fakt, et Tallinna Halduskohus tühistas haldusasjas nr 3-06-1544 Tallinna Linnavalitsuse 28.06.2006.a. korralduse nr 1474-k, millega kehtestati Betooni tn 7a kinnistu ja lähiala detailplaneering, osas, mis puudutab hoonestusalade määramist korralduses toodud kruntidele 1-
- Halduskohus märkis, et inimeste ohutuse ja vara kaitse eesmärk kaalub avaliku huvina selgelt üles eraomanikust arendaja majandusliku huvi ehitada võimalikult suures mahus täis oma kinnistud. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata ning Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Omandades kolmanda isiku mahutipargi naabruses asuva kinnistu äritegevuseks, oli kaebaja teadlik, et kinnistu vahetus läheduses asub ka AS-i „Propaan“ täitejaam. Kaebaja tõlgendusest lähtudes tuleks kogu Tallinna linna läbiv kütusetransiit ümber korraldada - tihedalt asustatud Lasnamäe elamurajooni läbib ööpäevas mitukümmend kaubarongi erinevate vedelkütustega, peaaegu südalinnas asuvas Kopli kaubajaamas seisab aga pidevalt ümberlaadimise ootel mitu rongi vedelkütusega, mis kujutavad endast potentsiaalset ohtu elanikele ja ümbritsevale keskkonnale. Vaidlustatud otsus vastab haldusmenetluse seaduses(HMS) haldusaktile sätestatud nõuetele. Samas pole 11.12.2007.a. kirja puhul tegemist nö puhta haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes, s.t. vaidlusalune kiri ei loo, muuda ega lõpeta otseselt ühegi haldusvälise isiku õigusi või kohustusi. Kolmas isik AS „Propaan“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja pole tõendanud oma õiguste rikkumist ega vabaduste piiramist, pelgalt naaberkinnistu omanikuks olemisest selleks ei piisa. Kaebuse põhjendused on pigem avalik huvi. TJI vastusega mittenõustumine ei anna kaebajale alust pöörduda kohtu poole. Nimetatud vastus pole käsitatav haldusaktina. TJI vastuses viidatud 12.06.2007.a. järelevalve akti ei saagi kaebajale esitada, sest see on konfidentsiaalne ning KOS § 30 lg 4 kohustab riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut tagama talle teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. Gaasipaigaldistele on 15.
- 2006.a. tehtud seaduses ettenähtud tehniline kontroll, mis tuvastas, et need vastavad nõuetele ja on ohutud. Seetõttu on kaebaja nõue järelevalvemenetluse algatamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks alusetu ja põhjendamatu. Rikkumise tuvastab TJI ning algatab siis ka menetluse. Kohus ei saa rikkumist tuvastada ning seetõttu ei saa kaebaja nõuda kohtult vastustaja kohustamist menetlust algatama ja selle raames kolmandale isikule ettekirjutusi tegema. Kaebaja tõlgendab meelevaldselt SNIP-i sätteid. KOS § 40 kehtestab, et enne seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed peavad olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. Sama nõue on kirjas ka 1.
- 2007.a. jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.10.2006.a. määruse nr 90 „Vedelgaasi ohutusnõuded“ §-s 56 lg
- Kolmanda isiku gaasipaigaldised vastasid paigaldamise ajal kehtinud nõuetele ja vastavad ka praegu kehtivatele nõuetele. Tallinna linn eraldas trustile „Tallingaas“ vedelgaasi jaotusjaama ehitamiseks maad juba 1957.a. ning selle kõrval paiknesid reservmaad. Samuti tõendavad pärast vedelgaasijaama rekonstrueerimist koostatud üleandmisevastuvõtmise aktid, et jaam vastab ehitamise ajal kehtinud SNIP-i nõuetele(tl I-180-194, II-2-6). Meelevaldne on kaebaja seisukoht, et kolmas isik peab oma ettevõtte ümber kolima või sulgema üksnes sellepärast, et naaberkinnisasja omanik soovib oma kinnistule planeerida äri- ja büroohooneid. Kinniasju omandades ei saanud kaebajale jääda märkamatuks kolmanda isiku mahutipark, sellest tulenevad nõuded ning asjaolu, et kolmanda isiku näol on tegemist A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Vastustaja on õigesti märkinud, et ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse planeeringualaste otsuste üle. 4 Kaebaja pole osundanud, millistele tehnilistele nõuetele kõnealused gaasimahutid ei vasta. Kaebaja poolt esitatud OÜ „Ehitusekspertiis“ ekspertiisiakt ei saa olla asjakohane tõend, kas kemikaali käitlemine kolmanda isiku poolt toimub seaduspäraselt ja kas püstitatud gaasipaigaldised vastavad nõuetele. Kaasatud isik Tallinna Keskkonnaamet kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule kirjalikult esitatud arvamuses selgitab, et kolmandale isikule kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi tn 8/11/Betooni 5 asuvad ehitised on registreeritud riiklikus ehitusregistris ja omavad kasutusluba. Järelevalve maal asuvate gaasipaigaldiste üle kuulub KOS § 29 alusel TJA pädevusse ning kohalikul omavalitsusel puudub nendes küsimustes sekkumise õigus. Harjumaa Keskkonnateenistus on andnud AS-le „Propaan“ tegutsemiseks nõutava keskkonnaloa. Asjaõigusseaduse § 143 lg 1 kohaselt pole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra põrutuse ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale. Muid mõjutusi, mis kahjustaksid oluliselt kaebaja kinnisasja, pole teada. Kõnealusel maaalal pole alates gaasipaigaldiste paigaldamisest toimunud ühtegi sündmust, mille tagajärjel oleks tekitatud ümberkaudsetele inimestele ja varale olulist kahju. Keskkonnaametile pole teada asjaolud, mille esinemine muudab kolmanda isiku gaasimahutite paiknemise õigusvastaseks. Ettevõtte tegevuse ohutuse peab tagama selle omanik. KS ei anna otsest vastust küsimusele, milline haldusorgan on pädev hindama, milline on ettevõtte tegevuses võimaliku raskema tagajärjega suurõnnetusest tulenev kahju ja sellele vastav kindlustussumma ning kes on pädev teostama riiklikku järelevalvet. Kindlasti peab seda tegema riiklik institutsioon, kuna KS § 13 lg 2 p 8 kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses õigus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust, kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Järelevalvet KS-i, selle alusel antud õigusaktide ja euronõuete täitmise üle teostavad KS §-s 24 lg 1 nimetatud riigiasutused. KOHTU PÕHJENDUSED 16.11.2007.a. avalduses TJI-le palus kaebaja algatada kolmanda isiku suhtes järelevalvemenetlus ning teha ettekirjutus gaasimahutite ümberpaigutamiseks. Selline ettekirjutus oleks haldusakt. Haldusmenetluse seadus sätestab, et haldusmenetlus haldusakti andmiseks algab taotluse esitamisega haldusorganile(§ 35 lg 1 p 1); kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt ja haldusmenetlus lõpeb(§ 43 lg 2). Seega on TJI 11.12.2007.a. kiri nr 4-3-4/29-2 käsitatav ettekirjutuse tegemisest keelduva haldusaktina, mille tühistamist on võimalik nõuda halduskohtu kaudu. KOS § 40 sätestab: „Enne käesoleva seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed peavad olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele“. Vaidlust pole selle üle, et võimalikuks ohuallikaks on kolmandale isikule kuuluvad enne KOS-i kehtestamist ehitatud gaasipaigaldised ning vaidlust pole ka gaasipaigaldiste ja surveseadmete tehnilise korrasoleku ja personali pädevuse üle. AS „Propaan“ on Akategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, millele kuuluval maa-alal asuvad kahte gruppi grupeeritud vedelgaasi mahutid; kokku on mahuteid 24 mahtudega 16, 4, 50 ja 100 m3(kogumaht 1500 m3) ja neis on alaliselt 600 - 650 tonni kergestisüttivat kemikaali propaan. Vahetult planeeringu ala kõrvale jääb otsapindadega Betooni 7a suunas mahutigrupp, milles on kümme 1985.a. ehitatud 100 m3-st mahutit ning veidi eemal asub teine mahutigrupp, mis koosneb kümnest 1964.a. ehitatud 50 m3-sest mahutist. Gaasipaigaldiste ehitamise ajal kehtis kogu NSV Liidu, sealhulgas ka Eesti NSV territooriumil SNiP II 37-76(stroitelnõje normõ i pravila = e.k. ehitusnormid ja reeglid), mille punktis 9.10 ja seda täpsustavas tabelis 19 nähakse ette, et 500 kuni 2000 m3 mahuga ja kuni 100 m3 mahutitest koosnev maapealne gaasimahutipark peab asuma minimaalselt 200 m kaugusel mahutipargi juurde mittekuuluvatest elamutest, ühiskondlikest hoonetest ning tööstus- ja kommunaalettevõtetest(tl I-50). 5 Vaidlus käib selle üle, kas kõnealuste gaasipaigaldiste paigutamisel rikuti SNiP II 37-76 punkti 9.
- või ei rikutud. Kaebaja väitel nõuab nimetatud säte vedelgaasi mahutipargi paigutamist väljapoole linnu, aleveid ja maa-asulaid. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. SNiP II 37-76 on kättesaadav venekeelsena ning kaebaja on tuginenud mittekorrektsele tõlkele(tl I-73). Punkt 9.
- sätestab, et gaasitäitejaamad tuleb paigutada linnade, alevite ja maa-asulate territooriumidel väljapoole asustuse piire, reeglina el(am)urajoonide suhtes allatuult, domineerivaid tuuli silmas pidades(tl I-50). Linnapiir ja linna asustuse piir pole kattuvad mõisted, linnapiiri sees paiknevad peale asustatud piirkondade ka asustamata alad. Tallinna linna TSN TK 5.04.1957.a. otsusega nr 173 eraldati trustile „Tallingaas“ vedelgaasi jaotusjaama ehitamiseks Leningradi mnt ääres 1,8 ha suurune maa-ala, mis asetses gaasiregulaatorjaama ja gaasihoidlate vahel(tl II-2). 19.10.1961.a. kinnitatud Leningradi mnt 80 asuva ehituskrundi piiride plaani järgi koosnes krunt juba märgitud otsusega nr 173 ja Tallinna linna TSN TK 19.06.1952.a. otsusega nr 496 eraldatud maatükkidest. Krunt asetses linna reservmaal ning piirnes kolmest küljest samuti reservmaaga, lisaks veel gaasi vastuvõtujaama maa-alaga, Ülemiste turbatööstuse maa-alaga ja teisel pool Leningradi maanteed asuva ehituskrundiga(tl II-3). Seega on tõendatud, et praegu kolmandale isikule kuuluv maa-ala asetses sinna vedelgaasi jaotusjaama rajamise ajal väljaspool Tallinna linna asustatud piirkondi ning seega oli jaama rajamine ja gaasipaigaldiste ehitamine sinna kooskõlas SNiP II 37-76 punktiga 9.
- Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et otsus on motiveerimata, kuna selles on viidatud järelevalve aktile nr 4-3/07/16-035, mida pole kaebajale kättesaadavaks tehtud. Nimetatud akt on koostatud 12.06.2007.a. ning seda on Tallinna Halduskohus käsitlenud samade menetlusosaliste osavõtul toimunud kohtumenetluses haldusasjas nr 307-1542, kus kohtuistung toimus 4.12.2007.a. ja kohtuotsus kuulutati 9.01.2008.a.(tl I-111-122). Praeguses kohtumenetluses vaidlustatud TJI otsus on koostatud 11.12.2007.a., seega peale haldusasjas nr 3-07-1542 toimunud kohtumenetlust, mis tähendab, et kaebaja pidi kõnealuse aktiga juba tuttav olema. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele; kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda(lg 7). Kolmas isik AS „Propaan“ palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista ilma käibemaksuta 25 670 kr õigusabikulusid. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on õigusabikulud põhjendatud. Kohtunik: D.Maastik 6