KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks 07.09.2010.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu ( 02.09.2010 kirjaga teatatud, et 02.09.2010 kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg on 07.09.2010 kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu) tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-27001 Tsiviilasi SJ hagi SJ vastu lapsele elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 19 575.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja SJ (ikxxx, eluk xxx) esindajad Kostja SJ ik (xxx, eluk xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 05.08.2010.a. Istungil osalejad Hageja – SJ Kostja SJ Tõlk Nadežda Timofejeva Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista SJ , ilt (ikxxx) igakuuliselt elatusraha A J (sünd xxx) ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni so xxx, 2175 krooni so seaduses sätestatud pool palga alammäärast – millele lisandub tulumaks, SJ (ikxxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
- Poolte abielust on sündinud poolte ühine laps: A J (sünd xxx) 2.Lapse elukohaks on ema elukoht. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
- 07.06.2010 on kohtusse esitatud hagiavaldus.
- Hagiavalduses märgitu kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks raha umbes 7000 krooni, sealhulgas toidule 3000 krooni, riietele ja jalatsitele 500 krooni, telefonile 100 krooni, kantseleitarvetele ja koolile 100 krooni, hügieenitarvetele ja ravimitele 100 krooni, täiendavatele keele kursustele 3080 krooni, vabaajale 120 krooni.
- 05.08.2010.a. toimunud kohtuistungil hageja jääb hagetava elatise suuruse 2175 krooni kuus, lapse kohta. Ja seda hagi kohtusse esitamisest.
- Hagejal on hagiavalduse kohaselt sissetulekuks igakuuliselt töötasu 12 500 krooni.
- Kostja varandusliku olukorra kohta hageja ei ole midagi märkinud.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, lapse kulutuste kohta arvestuse ning nimetanud enda töötasu suuruse. Kostja vastuväited ja põhjendused
- Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Ühele lapsele saab kostja ülalpidamist anda 1500 krooni kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses märgib, et tema töötasuks minimaalpalk. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja poolt märgitud kulutustele lapsele. Kostja arvates on lapsele kulutused ühes kuus suuremad, teises väiksemad. Kostja ülalpidamisel on veel 2 last. Kostja on nõus maksma rohkem kui 1500 krooni, kuid tal praegu selleks võimalused puuduvad. Seega kostja nõustub tasuma lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kohtuotsuse põhjendused
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või Lk
(4)2 igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 11 Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja lapse ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta lapse ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud selgitused kinnitavad, et kulutusi lapse ülalpidamiseks ta teinud ei ole. Kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks piisavalt, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1-121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha lapse ülalpidamiseks igas kuus kulub, kostja neid kulutusi vaidlustanud ei ole. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis lapse vajadusteks märgitud kulud, tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kostja nende suurusele vastu vaielnud ei ole, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud kulutusi, arvesse võttes ka kostja vastuväiteid seega summas 2175 krooni lähtuvalt PKS § 61 lg
- Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas lapse ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud andmed, et hagejal on töötasu 12 500 krooni igakuise sissetulekuna. Hageja elab koos poolte ühise lapsega ja laps on hageja ülalpidamisel. Kostja enda sissetulekute kohta on märkinud töötasu minimaalmääras, kinnitamata töötasu suurust ühegi tõendiga. Kostja ei ole ka tõendanud, et tema ülalpidamisel on veel 2 alaealist last. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, ning arvestades asjaolu, et kostja ülalpidamist tasunud ei ole, möönab kohus, et kostja varanduslik olukord eelpoolnimetatud tõeneid kogumis hinnates on sama kui hageja varanduslik olukord ning et hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks ühe lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008, 2009, 2010 on 2175 krooni.
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lk
(4)3 PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
- Menetluskulude jaotus Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. 15.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 2175.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 575.- krooni. Kohtunik: Lukiina Vismann Lk
(4)4