KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-9328 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.1

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 8. Hageja on palunud hagiavalduses väljamõistetud elatist vähendada, kuna tema varaline seisund on vahepealsel ajal olulisel määral halvenenud. Lähtudes kohtule esitatud andmetest, on aga hageja varaline olukord olenemata töötuks jäämisest 2

§ 61

lg-le 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 4350 krooni. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 2175 krooni. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis võimaldaksid lapsele ülapidamiseks väljamõistetud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud alammäära. Töötust ei saa iseenesest pidada selliseks põhjuseks

§ 61lg 6 p 3 mõttes.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mida on hageja teinud selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita lapse ülalpidamise kohustust.

1. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-08-87278 lahendis märkinud, et üldine majanduslangus ei saa iseenesest olla aluseks lastele väljamõistetava elatise miinimumsuuruse vähendamiseks, sest laste vajadused tasemel, mida elatise miinimumsuuruse kehtestamisel on silmas peetud, tuleb rahuldada ka üldise majanduslanguse ajal.
2. Hageja teine laps B. B. oli hagejal juba elatise väljamõistmise ajal, millise asjaoluga on kohus elatise väljamõistmisel arvestanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
3. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
4. Põhjendamatu on kohtu viide, et hageja ei ole esitanud tõendeid mida ta on teinud endale töökoha leidmiseks või sissetuleku suurendamiseks. Töö puudumise tõendiks ongi asjaolu, et ta on töötukassas arvel. Kohus tegi otsuse oktoobris 2009, töötuks jäi hageja aga jaanuaris
5. Igakuine elatisraha ei saa küll olla väiksem kui 2175 krooni, kuid sellises suuruses elatusraha maksmiseks peab olema ka reaalne sissetulek.
6. Hagejal on ka teine alaealine laps.

§ 61lg 5 võimaldab elatise suurust vähendada alla 2175 krooni.

Juhul, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis teine alaealine laps osutub elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestas maakohtu poolt lahendi tegemise ajal kehtinud

§ 61

lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui oli muutunud vanema varaline seisund või lapse vajadused.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mida arvestades kohus ka hagi rahuldamata jättis. Alla miinimummäära elatise väljamõistmine ei ole lapse huvides. Miinimummääras elatise vähendamiseks võiksid alust anda üksnes

§ 61lg-s 6 loetletud asjaolud, milleks on elatist maksma 3

§ 61lg 6 p-le 3.

Hageja on töövõimeline noor mees, kellel on kohustus otsida tööd, et ülal pidada oma alaealisi lapsi. Ka ei saa põhjuseks tuua suutmatust leida tööd riigis valitsevast majanduslikust olukorrast tingituna. Ka majanduslikult rasketel aegadel tuleb kindlustada lastele elatis vähemalt miinimummääras.

1. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud asjaolule, et maakohus lähtus 22.10.2009 otsuses elatise väljamõistmisel ebaõigesti hagejale kuuluva vara kogusest, mitte selle väärtusest. Tsiviilkolleegium märgib siinjuures, et hageja ei ole nimetatud kohtuotsust vaidlustanud, vaid on nõustunud kohtu seisukohaga. Ka ei ole hageja kuuluva vara hulk ja väärtus käesoleval ajal muutunud, võrreldes eespool viidatud kohtuotuse tegemise ajaga, mis annaks käesoleval hetkel alust muuta kohtu seisukohta. Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja varanduslik olukord on jätkuvalt parem võrreldes kostjaga. Samuti on hagejal piisavalt vara, et vajadusel müüa osa oma varast, sealjuures enda majanduslikku olukorda oluliselt halvendamata, et täita oma kohustusi alaealiste laste ülalpidamiseks.
2. Hageja taotles elatise vähendamist, tuginedes

§ 61lg-le 5 väites, et hagejal on veel teine laps peale E.

B.. Maakohtu 22.10.2009 otsuse tegemise ajal oli hageja teine laps B. B. (sündinud XX.XX.XXXX) olemas ning maakohus on nimetatud asjaoluga juba elatise väljamõistmisel arvestatud ja mõistnud elatise välja miinimummääras. 21. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 jätta hageja kanda. Margo Klaar Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm 4