Obsah (6)

§ 167§ 163§ 652§ 651§ 4§ 124

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2010, Tallinn

) § 163 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vastavas osas kummagi poole kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 80% ulatuses, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda 80% ulatuses ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.

§ 167

alusel 4 jäävad iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Darryl Alfred Hydes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jagas menetluskulud ning uue otsusega jätta Martti Vihervirta menetluskulud 37% ulatuses Darryl Alfred Hydes´i kanda ja Darryl Alfred Hydesi menetluskulud 63% ulatuses Martti Vihervirta kanda.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus menetluskulude jaotuse osas märkinud, et

§ 163

alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vastavas osas kummagi poole kanda. Kohus leiab, et hagi kuulus rahuldamisele 80% ulatuses, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda 80% ulatuses ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. Kohus on määranud hagihinnaks 490 403 krooni.

1. Kohus oleks menetluskulude jagamisel pidanud arvestama Martti Vihervirta poolt esialgselt esitatud nõude suurust, see on 647 978 krooni. 30.04.2010 toimunud kohtuistungil loobus Martti Vihervirta osaliselt nõudest, vähendades nõuet 490 403 kroonini, millest kohus mõistis Darryl Alfred Hydes´ilt välja 241 784 krooni. Seega rahuldas kohus hagi mitte 80%, vaid 37% ulatuses (241 784 krooni 647 978 kroonist = 37%). Vastustaja ja kolmandate isikute seisukoht
2. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt esitas hageja küll esialgselt hagi hinnaga 647 978 krooni, kuid vähendas 30.04.2010 toimunud kohtuistungil hinda, kuivõrd kohtumenetluse ajal (ligi 2 aastane periood) olid ehitusja sisustusturul toimunud drastilised muutused, mis võimaldasid ka vähendada vastustaja eluruumi taastamisega kaasnevaid kulusid.
3. Kolmandad isikud ei ole oma seisukohti kohtule avaldanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
4. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude jaotamise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas kaebas edasi kostja ja vaid osas, mis puudutab hageja menetluskulude kostja kanda jätmise ulatust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 17. Maakohus rakendas menetluskulude jaotuse määramisel

§ 163

lg 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 18. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks hagi rahuldamise proportsiooni arvestamisel pidanud kohus aluseks võtma hageja algse nõude suuruse, mitte aga suuruse peale nõude vähendamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vähendas hageja menetluse käigus hagetavat rahasummat (t lk 157 kohtuistungi 30.04.2010 protokoll), mitte ei loobunud osaliselt oma nõudest, nagu on kostja kaebuses ekslikult märkinud. Hageja õigus selliseks menetlustoiminguks tuleneb 5

§ 4lg-st 2, mille kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme.

Rahalise nõude vähendamist aktsepteeris ka kohus, määrates kohtuotsuses vastavalt

§ 124lg-le 1 hagihinnaks vähendatud nõudesumma suuruses 490 403 krooni.

Seega peale vähendamist oli hageja nõude suuruseks 490 403 krooni.

1. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, see on 241 784 krooni ehk 49% ulatuses. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jaotas poolte menetluskulud proportsioonis 80/20, kui faktiliselt rahuldas hagi proportsioonis 49/
2. Arvestades tegelikku hagi rahuldamise ulatust, on kolleegium seisukohal, et kummagi poole maakohtus kantud menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta vastava poole enda kanda.

20. Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud

§ 163lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.

Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok