← Eesti

3-10-1432/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1432 Haldusasi Ri

§ 33lg 3 p 2 alusel läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 33lg 8, § 741 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD

  1. Tallinna Halduskohus jättis 08.10.2010 otsusega haldusasjas nr 3-10-1432 Riina Alti kaebuse rahuldamata.
  2. R. Alt esitas 10.11.2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2010 määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti R. Altile tähtaeg apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks – apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja möödalaskmise põhjuste äranäitamisega.
  4. R. Alti esindaja Ivo Tšetõrkin esitas 15.11.2010 ringkonnakohtule taotluse, milles palub apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Taotluse põhjenduste kohaselt viibis apellandi lepinguline esindaja I. Tšetõrkin välismaal ajavahemikus 08.10.2010-04.11.
  5. Kohtuotsuse sai esindaja meili teel kätte 11.10.2010, mille kohta saatis samal päeval ka kättesaamiskinnituse. Hiljem ei olnud apellandi esindajal kuni Eestisse naasmiseni võimalik Internetti kasutada, mistõttu 3-10-1432 ta asus apellatsioonkaebust koostama pärast Eestisse naasmist, s.o 05.11.
  6. Kuivõrd apellatsioonkaebuse koostamise aeg oli piiratud ja tähtaeg saabus, soovis apellandi esindaja esitada apellatsioonkaebuse alates 07.10.
  7. Dokumendi digitaalsel allkirjastamisel tekkis tõrge, sest aplikatsioon DigiDoc Client teatas, et dokumenti ei saa digitaalallkirjastada sertifikaatide aegumise tõttu, samuti ei toiminud automaatne sertifikaatide uuendamine. Kuivõrd apellandi esindajal diagnoositi välisreisil viibides düsenteeria, siis viibis ta vanematekodus ravil Tallinnast eemal ning ei saanud seetõttu apellatsioonkaebust paberkandjal esitada. Nimetatud asjaolu on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga 19.01.2001 otsuses nr 3-3-1-59-00, mille kohaselt mõjuva põhjusega võib olla tegemist ka siis, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Apellandi esindaja on teinud päringu ka Sertifitseerimiskeskusele probleemi põhjuste kohta. Samuti taotles apellandi esindaja päringus ametlikku kinnitust selle kohta, et sertifikaatide uuendamine toimus 10.11.2010 ehk samal päeval, mil apellandi esitaja esitas apellatsioonkaebuse. Nimetatud päringule ei ole tähtaja ennistamise taotluse esitamise hetkeks veel vastust tulnud.
  8. Eesti Haigekassa Harju osakond palub taotluse tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Vastuväited: Tallinna Halduskohtu 01.09.2010 määruse kohaselt pidi algselt tehtama kohtuotsus käesolevas asjas kohtukantselei kaudu teatavaks 05.10.2010 kell 15.
  9. Halduskohus väljastas 05.10.2010 käesolevas asjas määruse, millega teatas, et kohtuotsus nimetatud haldusasjas tehakse avalikult teatavaks 08.10.2010 kell 15.00 kohtukantselei kaudu, seoses kohtuniku kuhjunud tööülesannete tõttu. Seega oli juba 05.10.2010 apellandile ja tema esindajale teada otsuse avalikuks teatavaks tegemise aeg, mis oli 08.10.
  10. Apellandi esindajale oli teada, et juhul kui halduskohus jätab kaebuse rahuldamata ja apellandil on soov otsust edasi kaevata, viibib esindaja välisriigis ja apellatsioonkaebuse esitamine muutub raskendatuks. Esindajal oli piisavalt aega esindatavale soovitada teist esindajat. Apellandil oli võimalus vajaduse korral pöörduda apellatsioonkaebuse esitamiseks või muu õigusliku küsimuse selgitamiseks mõne teise juristi poole. 30-päevane tähtaeg on piisav aeg selleks, et vahetada esindaja ning esitada apellatsioonkaebus. Väide, et ID-kaardi sertifikaadid olid 07.10.2010 aegunud ja seetõttu ei olnud võimalik apellatsioonkaebust õigeaegselt esitada, ei ole leidnud tõendust. Juhul, kui esindaja viibis perioodil 08.10.2010-04.11.2010 välisriigis, oli ta esindaja siiski perioodil 05.11.201006.11.2010 tagasi Eestis ja sellel perioodil oli apellatsioonkaebuse esitamine kohtule võimalik. Dokumentide digitaalsel allkirjastamisel peab allkirjastaja olema veendunud selle võimalikkuses. Samuti võib apellatsioonkaebuse esitada ka apellant ise. Vastustajale teadaolevalt ei ole tähtaja ennistamise taotlusega esitatud arstitõendit, mis tõendaks esindaja haigestumist perioodil 08.10.2010-08.11.
  11. Vastustaja leiab, et haiguse põdemine ei ole tõendatud ja haiguse olemasolu korral oleks saanud apellant kaebuse esitada kohtule ise või mõne teise lepingulise esindaja kaudu. Viide Riigikohtu seisukohale ei ole asjakohane. Vastustaja ühtib Riigikohtu seisukohaga otsuses 3-3-1-59-00, et mõjuva põhjusega on tegemist siis, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Antud juhul ei ole apellandi esindaja väitnud, et nimetatud toiming oleks ohustanud tema tervist, samuti ei ole apellatsioonkaebusele lisatud arstitõendit esindaja tervisliku seisundi kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 12 lg 3 alusel rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Riigikohus on 19.01.2001 määruses nr 3-3-1-59-00 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Apellatsioonitähtaja ennistamise 2

(4)3-10-1432 taotluses ei ole tõendatud ühegi asjaolu olemasolu, mille tõttu apellandil ja ka tema esindajal oleks esinenud ootamatu ja vältimatu takistus menetlustoimingu tähtaegselt sooritamiseks. Riigikohtu määruses nr 3-3-1-58-01 märgitakse, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kuna käesolevas asjas on esindajaks vastava kvalifikatsiooniga isik, siis peab esindaja olema piisavalt hoolikas seaduses ettenähtud apellatsioonitähtaja järgimises. Tähtaja ennistamise taotluses välja toodud tähtaja möödalaskmise põhjused sõltusid üksnes esindaja ja esindatava omavahelistest suhtlemisest, mitte ei olnud apellandist ega tema esindajast sõltumatud objektiivsed asjaolud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 31

lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Käesolevas haldusasjas tegi halduskohus otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 08.12.

  1. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise kuupäevast teavitas halduskohus menetlusosalisi 05.10.2010 määrusega, mille apellandi esindaja sai kätte samal päeval, s.t 05.10.
  2. Nähtuvalt toimikust edastati halduskohtu 08.10.2010 kohtuotsus apellandi esindajale avaliku e-toimiku kaudu samal kuupäeval, st 08.10.2010 (toimiku lk 93), ning elektrooniliselt 11.10.2010 (toimiku lk 95), mille kohta apellandi esindaja esitas kättesaamiskinnituse (toimiku lk 96). Seega oli apellatsioonitähtaja viimaseks päevaks 08.11.
  3. Apellant on esitanud apellatsioonkaebuse 10.11.2010, seega seaduses toodud apellatsioonitähtaega rikkudes. 7.

§ 32

lg 31 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast

-s sätestatud tähtaja möödumist, tuleb koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Apellandi esindaja palus apellatsioonitähtaja ennistada, kuna ta viibis ajavahemikul 08.10.2010-04.11.2010 välismaal, apellatsioonkaebuse digitaalsel allkirjastamisel tekkisid tõrked ja apellandi esindaja ei saanud tervisliku seisundi tõttu apellatsioonkaebust paberkandjal esitada. Apellatsioonitähtaja ennistamine on võimalik ainult mõjuvatel põhjustel. Riigikohtu 19.01.2001 määruse nr 3-3-1-59-00 kohaselt saavad olla mõjuvaks põhjuseks üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Riigikohtu 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 punkti 16 kohaselt peaksid tähtaja ennistamist üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Antud juhul ei tuvastanud ringkonnakohus selliseid objektiivseid või erandlikke subjektiivseid asjaolusid, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise taotluses välja toodud põhjenduste hindamisel tuleb arvestada ka seda, et apellanti esindab kohtumenetluses kvalifitseeritud õigusteadmistega isik, kelle puhul tuleb eeldada märksa hoolikamat käitumist kohtumenetluses. 8. Ringkonnakohtu arvates ei takistanud apellandi esindaja viibimine välismaal apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise kuupäevast teavitati apellandi esindajat 05.10.2010, vastavasisulise määruse sai apellant kätte samal kuupäeval ehk 05.10.2010. Halduskohus avalikustas kohtuotsuse selle avalikult teatavakstegemise kuupäeval, so 08.10.2010 avaliku e-toimiku kaudu, millele apellandi esindaja ei reageerinud, mistõttu edastas kohus otsuse apellandi esindajale 11.10.2010 elektrooniliselt. Seega ei viivitanud 3

(4)3-10-1432 halduskohus otsuse kättetoimetamisega. Halduskohtule võib ette heita üksnes seda, et kohtuotsuses ei olnud välja toodud apellatsioonitähtaega kindla kuupäevana, mis tulenevalt Riigikohtu 16.01.2009 määrusest asjas nr 3-3-1-75-08 on soovituslik. Samas esindab apellanti kohtumenetluses juristi kvalifikatsiooniga isik, kelle oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg teada.
  1. Kuivõrd apellandi esindajale oli teada halduskohtu otsuse avalikustamise aeg ja ilmselt ka asjaolu, et ta viibib sel ajal juba välismaal, nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et apellandi esindaja oleks saanud oma kliendile soovitada mõnda teist esindajat. Ringkonnakohus peab vajalikuks märgida, et 30-päevane edasikaebamistähtaeg on kõikide menetlusosaliste jaoks ühtne ning see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Apellandi esindaja viited välisreisil viibimise kohta ja selle kohta, et välisreisil viibimise tõttu jäi apellatsioonkaebuse koostamise aeg piiratuks, ei ole seetõttu asjakohased.
  2. Apellandi esindaja väited selle kohta, et apellatsioonkaebuse digitaalsel allkirjastamisel tekkisid tõrked ning apellandi esindaja haiguse tõttu ei olnud apellatsioonkaebust võimalik esitada paberkandjal, on tõendamata. Isegi kui eeldada, et apellandi esindaja sellekohased väited on tõesed, jääb arusaamatuks, miks apellandi esindaja ei esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebust elektrooniliselt ilma digitaalse allkirjata, märkides juurde, et allkirjastatud variant edastatakse kohtule täiendavalt. Allkirja puudumine apellatsioonkaebusel takistab küll selle menetlusse võtmist, kuid tegemist on puudusega, mida saab menetlusosaline hiljem lihtsalt kõrvaldada. Seega allkirja puudumisel oleks ringkonnakohus jätnud apellatsioonkaebuse käiguta ning andnud tähtaja allkirjastamiseks.
  3. Kuna apellandi esindaja viibis väidetavalt haigestumise tõttu ravil vanematekodus Talllinnast eemal, siis on alust arvata, et ta ei olnud seal üksinda. Arvestades eeltoodut ja seda, et apellandi esindaja soovis väidetavalt esitada apellatsioonkaebust alates 07.10.2010, siis oli tal võimalik kas ise või lähedaste kaudu esitada apellatsioonkaebus tähtaegselt esmaspäeval 08.11.2010 ka posti teel. Riigikohtu halduskolleegium on määrustes (nr 3-3-1-67-06 p 19, 3-3-1-68-06, 3-3-1-69-06, 3-3-1-64-06, 3-3-1-76-06) korduvalt leidnud, et TsMS § 62 lõiget 2 tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida ei ole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.
  5. Õigusteadmistega isiku poolt on apellatsioonitähtaja möödalaskmine ainuüksi apellatsioonkaebuse allkirjastamise tõrke tõttu ebamõistlik. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada siinkohal, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-59-00 ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Seega ei ole mõjuvaks põhjuseks ka see, et apellandi esindaja viibis Tallinnast eemal.
  6. Eeltoodud põhjustel tuleb Riina Alti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale

§ 33lg 3 p 2 alusel läbivaatamatult.

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (

§ 33lg 9). Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.