1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et ”kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu nii abielu lahutamise kui ka elatise väljamõistmise nõudes väljendanud kohtule eelistungil. 2 Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Alates 01.07.2010.a. kehtiva PKS § 67 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielusuhe on lõppenud 2010.a. aprillikuust. Kooselu ei toimi, pooled elavad eraldi. Kohtuistungil pooled välistavad igasuguse edasise kooselu võimaluse. Poolte abielust sündinud pojad elavad hageja juures. Poeg T E on alaealine. Pooled on nõus menetlust jätkama abielu ühisvara jagamise nõudes. Muid abielu lahutamist takistavaid asjaolusid ei ole esitatud. Seega on põhjendatud poolte abielu lahutada. Vastavalt PKS §-le 97 p. 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg. 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg. 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (elatis). Lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on elatise väljamõistmise ja igakuise elatusraha suurusega nõus. Järelikult tuleb hagi rahuldada ka T E tarbeks elatise väljamõistmise nõudes.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu summas 30 000 krooni, millest 5 000 krooni abielu lahutamise nõudes.
4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Nimeseaduse § 11 lg. 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja nime muutmise soovi ei avaldanud.
1 kohaselt võivad pooled esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled apellatsioonkaebust esitada ei soovi Kohus juhindus PKS §-de 67, 97, 99, 100,
§-de 164, 179, 440-442, 630 lg. 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Merle Kaegas 3 Kohtuotsus jõustus 08.detsembril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.