3-10-1457/30

3-10-1457 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-1457 Haldusasi A. T´i kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine: - kivilõikemasina juhina perioodil 17.07.1981-28.07.1982; - tootmisjaoskonna meistrina perioodidel 01.02.198527.07.1986 ning 03.11.1986-30.04.
2. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: A. T, esindaja Eero Lapp Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4, § 84 lg 4 p 1: Rahuldada A. T´i T´i kaebus. Tuvastada A. T´i T´i (isikukood .., elukoht ..) töötamine: - kivilõikemasina juhina perioodil 17.07.1981-28.07.1982; - tootmisjaoskonna meistrina perioodidel 01.02.198527.07.1986 ning 03.11.1986-30.04.
3. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama A. T´i T´i töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest, s.o 23.02.2010 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. novembrist
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1 3-10-1457 04.06.2010 04.06.2010 saabus kohtusse A. T´i kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine: - kivilõikemasina juhina perioodil 17.07.1981-28.07.1982; - tootmisjaoskonna meistrina perioodidel 01.02.1985-27.07.1986 ning 03.11.198630.04.1987 (tl 5-8). 30.07.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta ning määrati aeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 19-20). 31.08.2010 esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite juurde võtmiseks (tl 22). 15.01.2010 määrusega võttis kohus asja menetlusse ja andis kaasatud isikule aja kaebusele seisukohtade esitamiseks (tl 21). 14.09.2010 esitas seisukohad Sotsiaalkindlustusamet, milles kinnitas muuhulgas, et ei vaidle A.Ti taotluse rahuldamisele vastu (tl 41). 15.09.2010 edastas Sotsiaalkindlustusamet koopia kaebaja pensionitoimikust (tl 46-77). 21.10.2010 kohtunõudega paluti teatada, kas kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses, samas tuli esitada täiendavad tõendid (tl 79). 01.11.2010 esitas kaebaja täiendavad tõendid ( tl 82-95). 02.11.2010 küsis kohus Sotsiaalkindlustusametilt arvamust kaebaja taotluse osas ( tl 99). 03.11.2010 selgitas Sotsiaalkindlustusamet, et ei vaidle vastu kaebajale taotluse rahuldamisele (tl 102). 03.11.2010 määrusega otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses (tl 104-105). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja esitas 23.02.2010 Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2 ametikohtadel. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja tööraamatusse sissekandena nr 17 tehtud märge tema üleviimise kohta
6. järgu kivilõikuri juhiks (17.07.1981 kuni 28.07.1981) vastab loetelus nr 2 I osas Mäetööd alaosas Põlevkivi, fosforiidi, dolomiidi, lubjakivi ja teiste
7. või
8. või
9. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate mittemaaksete maavarade pealmaakaevandamine koodi 13749 all märgitud kutsealale „kivilõikemasina juht“. Kaebaja tööks oli dolomiidist toorikust vajalikus mõõdus plaatide lõikamine kivilõikemasinal. Ta käivitas ja seiskas masina ning kontrollis igati selle töörežiimi. Toorikud oli vaja tõsta telfriga kivilõikemasinale, lõigata masinal vajalikku mõõtu ja pakendada puitalustele. Töö oli tervistkahjustav kivilõikemasinate suure müra, kivitolmu ja vee seguse slammi, madalate temperatuuride ja jaoskonnas levinud vingugaaside tõttu. Tööpäeva pikkus oli 8 tundi. Tööraamatusse märgitud ametinimetus „kivilõikuri juht“ vastab kutsealale „kivilõikemasina juht“, sest kive lõigati kivilõikemasinaga. Kaebaja tööraamatusse sissekandena nr 20 tehtud märge üle viimise kohta Saaremaa tsehhi vahetusmeistriks (01.02.1985 kuni 27.07.1986) ja sissekandena nr 22 tehtud märge üleviimise kohta vahetusmeistri kohusetäitjaks Saaremaa tsehhis (03.11.1986 kuni 30.04.1987) vastab loetelus nr 2
10. osas Mäetööd
11. alaosas Põlevkivi, fosforiidi, dolomiidi, lubjakivi ja teiste
12. või
13. või
14. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate mittemaaksete maavarade pealmaakaevandamine koodi 23398 märgitud ametinimetusele tootmisjaoskonna meister (vanemmeistrid).Vahetusmeistri ja vahetusmeistri kohusetäitja töökohuseks oli vajalike omadustega toorkivi karjäärist väljavalimine, sorteerimine ja transpordi organiseerimine tootmisjaoskonda toormaterjali edasiseks töötlemiseks, töötajate töö organiseerimine kivilõikemasinatel tootmisjaoskonnas, kivilõikemasinate korrasolu kindlustamine, toodangu 2 3-10-1457 kvaliteedi kontrollimine, valmistoodangu transport tootmisjaoskonnast valmistoodangu lattu ning aruandlus. Vahetusmeistri tööpäeva pikkus oli juriidiliselt 8 tundi, kuid aruandluse tõttu venis tööpäev tavaliselt pikemaks. Tootmisjaoskonnas oli iga vahetuse kohta üks meister – vahetusmeister, kes allus otseselt tsehhijuhatajale. Tootmisjaoskonna vahetusmeister liikus kogu vahetuse aja töökeskkonnas, kummisaapad jalas, kittel seljas ja kummipõll ees, pidi taluma müra, tolmu ja veesegust sudu ning vingugaasi. Enne 1992.a. on ametinimetused tööraamatusse märgitud ebatäpsed, kuid E õigusjärglane OÜ S ja kaebaja vahel sõlmitud 08.01.2007 töölepingus nr 66 asus A.T tööle kivilõikemasinajuhina nagu näeb ette 1992.a. Vabariigi Valitsuse määrus. A.T´i töö oli aga sama, mis töötamisel
15. aastal kivilõikuri juhina. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et kaebaja tööraamatust nähtub tema töötamine 1.11.1974-1.12.1974 kivisaagija õpilasena, 17.07.1981 kuni 28.07.1982 kivilõikurijuhina, 1.02.1985-27.07.1986 vahetusmeistrina ja 3.11.1986-30.04.1987 vahetusmeistri kohusetäitjana. Nimetatud kutsealad ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Ka teistest esitatud dokumentidest ei nähtu, et töötamine vahetusmeistri ja vahetusmeistri kohusetäitja ametikohtadel on võrdsustatav nimekirjas 2 koodi 23398 all nimetatud tootmisjaoskonna meistri kutsealaga ja kivilõikuri ametikoht nimekirjas 2 koodi 13749 all nimetatud kivilõikemasinajuhi kutsealaga. A.T´i soodustaaži tõendamiseks vajalikke andmeid ei sisaldu ka 28.08.2010 täiendava taotlusega esitatud dokumendid. Need tõendavad üksnes tööraamatukannete õigsust, kuid ei tõenda kõnealustel perioodidel A.Ti töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvatel ametikohtadel. Samas leiab arvamuse andja, et olles tutvunud tunnistajate kirjalike ütlustega, ei vaidle kaebaja avalduse rahuldamisele vastu, kui kohus leiab, et võib lugeda tõendatuks tema töötamise sooduspensionile õigustandval ametikohal. Sotsiaalkindlustusamet ei vaidle samuti vastu A.T´i 29.10.10 taotluse rahuldamisele ja esitatud dokumentide kohtuasja materjalide juurdevõtmisele. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimustel töötanud isikul on õigus pensionile viis aastat enne pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 11-13). Tööraamatust nähtub, et kaebaja on töötanud tehases „E“ 1.11.1974-1.12.1974 kivisaagija õpilasena, 02.12.1974 üle viidud IV järgu kivisaagijaks; 01.10.1979 üle viidud III järgu kontrolöriks; 17.07.1981 kuni 28.07.1982 töötas kaebaja kivilõikurijuhina, 1.02.1985-27.07.1986 Saaremaa tsehhi vahetusmeistrina ja 03.11.1986-30.04.1987 vahetusmeistri kohusetäitjana. 3 3-10-1457 Ajalooarhiivi 09.08.2010 teatise nr 4936 kohaselt pole üle antud „ E“ Saaremaa tsehhi arhiivimaterjale, kuid samas on lisatud kaebusele erinevad tehase „E“ direktori käskkirjad – 31.10.1974 käskkiri nr 179-k, millega kaebaja võeti tööle Saaremaa tsehhi kivisaagija õpilasena (tl 31); 02.12.1974 käskkiri nr 199-k, millega kaebaja võeti tööle IV järgu kivisaagijaks (tl 32); 03.11.1986 käskkiri nr 126-k, millega kaebaja viidi üle Saaremaa tsehhi vahetusmeistri kohusetäitjaks (tl 33). Eeltoodud käskkirjades toodud ametinimetused kattuvad tööraamatu kannetega, kuid ei vasta nimekirjas 2 toodud ametinimetustele. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine tehases „E“ kivilõikemasina juhina ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 I osa mäetööstuse, eriala koodi 13749 märgitule ning tootmisjaoskonna meistrina (vanemmeister), eriala koodi 23398 all märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja sisuliselt kivilõikemasina juhina perioodil 17.07.198128.07.
16. Kaebaja tööks oli dolomiidist toorikust vajalikus mõõdus plaatide lõikamine kivilõikemasinal. Ta käivitas ja seiskas masina ning kontrollis igati selle töörežiimi. Toorikud oli vaja tõsta telfriga kivilõikemasinale, lõigata masinal vajalikku mõõtu ja pakendada puitalustele. Töö oli tervistkahjustav kivilõikemasinate suure müra, kivitolmu ja vee seguse slammi, madalate temperatuuride ja jaoskonnas levinud vingugaaside tõttu. Tööpäeva pikkus oli 8 tundi. Samuti kaebaja töö tööraamatu järgi Saaremaa tsehhi vahetusmeister perioodidel 01.02.198527.07.1986 ning perioodil 03.11.1986-30.04.1987 töö vahetusmeistri kohusetäitjana vastavad oma sisult tootmisjaoskonna meistri tööle. Vahetusmeistri ja vahetusmeistri kohusetäitja töökohuseks oli vajalike omadustega toorkivi karjäärist väljavalimine, sorteerimine ja transpordi organiseerimine tootmisjaoskonda toormaterjali edasiseks töötlemiseks, töötajate töö organiseerimine kivilõikemasinatel tootmisjaoskonnas, kivilõikemasinate korrasolu kindlustamine, toodangu kvaliteedi kontrollimine, valmistoodangu transport tootmisjaoskonnast valmistoodangu lattu ning aruandlus. Vahetusmeistri tööpäeva pikkus oli juriidiliselt 8 tundi, kuid aruandluse tõttu venis tööpäev tavaliselt pikemaks. Tootmisjaoskonnas oli iga vahetuse kohta üks meister – vahetusmeister, kes allus otseselt tsehhijuhatajale. Tootmisjaoskonna vahetusmeister liikus kogu vahetuse aja töökeskkonnas, kummisaapad jalas, kittel seljas ja kummipõll ees, pidi taluma müra, tolmu ja veesegust sudu ning vingugaasi. Kaebusele on lisatud tõendina isikute ütlused, kes kinnitavad kaebaja töötamist kivilõikemasina juhina ning tootmisjaoskonna meistrina vaadeldaval perioodil. G. I, töötanud tehases „ E“ alates 23.07.1976 kuni käesoleva ajani erinevatel töökohtadel, alates 16.01.1989 kuni 23.05.1997 tsehhijuhatajana (tööraamat tl 84-87); M. V, töötanud tehases „E“ Kaarma dolomiiditsehhis 1968-2009, erinevatel töökohtadel, 16.01.1989 kuni 13.03.1990 Kaarma tsehhijuhataja ametikohal ( tööraamat tl 93-95) ning V. S, töötanud tehases „E“ Kaarma dolomiiditsehhis 1959-1989, erinevatel ametikohtadel, alates 30.07.1982 kiviraidurina (tööraamat tl 89-91). M. V´u ütluste kohaselt töötas kaebaja kivilõikemasinal. Töötingimused olid väga raskedkivilõikemasina juht tõstis telfriga dolomiidipakud masina peale. Pärast märgade plaatide saagimist, tuli peale kivilõikemasinast väljatõstmist pakendada valmis plaadid aluste peale. Plaatide mõõdud olid vastavalt tellimusele. Samasugust tööd tuli teha aastaringselt, ka talvel külmaga. Jaoskonnas oli 6-7 masinat, mistõttu oli müra, kivitolmu ja veesegust slammiudu masinate ümber rohkelt. Töötaja tööriiete hulka kuulusid kummikud, põll ees, kindad ja varrukakaitsmed. Kõrvade kaitseks olid kõrvaklapid ja tropid. 4 3-10-1457 Kivilõikur ja kivilõikemasin on üks ja sama masin. Tööpingid olid töökojameeste poolt ise tehtud, tänapäeval toodetakse vastavaid masinaid Itaalias. M. V kinnitas, et A.T töötas mingil perioodil ka tootmisjaoskonnas vahetusmeistrina. Igas vahetuses oli üks meister, kes allus tsehhi juhatajale. Vahetusmeistri tööülesannete hulka kuulus tööliste kohaloleku kontrollimine, materjali kvaliteedi kontrollimine, tootmisprotsessi ning toodangu kvaliteedi jälgimine. Tootmisjaoskonna vahetusmeistri töö oli 8 tundi ning peale selle tuli teha ka paberitööd. Vahetusmeister liikus samas keskkonnas, kus kivilõikemasina töölised, st tolmus ja müras. G. I ütluste kohaselt töötas A.T kivilõikemasina peal. Kaebaja tööks kivilõikemasina juhina oli telfriga saetavate toorikute tõstmine masina peale, toorikute lõikamises vajalikku mõõtu ning pakendamises puitaluste peale. Kivilõikemasina juht tõstis päevas ligi 20 tonni materjali. Tsehhil, kus tööd tehti oli katus küll peal, kuid aknad-uksed ei olnud tuulepidavad. Töötada tuli aastaringselt, ka talvel. Töötaja käed olid pidevalt märjad, sest lõikamisel peale jooksev vesi oli külm ning kindad vett ei pidanud. Lisaks oli väljast toodud kivid külmad. Tööriietusena kummisaapad ja kummipõll olid hädavajalikud. Vahetuse kestus oli 8 tundi ning töö käis kahes kuni kolmes vahetuses. Õhuniiskus jaoskonnas oli väga suur – õhus hõljus pihustunud lubjakivi ja vee –tolmu segu. Jaoskonnas oli kümmekond saepinki ning pidevalt töötas kuni 50 saeketast, mistõttu müra oli ruumis väga suur. Kõrvaklapid, mis töötajatel olid ei kaitsnud piisavalt kõrvu, kõrvatropid olid efektiivsemad. Kivilõikuri juhi ja kivilõikemasina juhi amet on tegelikult üks ja sama, mistõttu G. I ei mõista, miks märgiti ametinimetuseks kivilõikuri juht. Masinaid on olemas ainult ühte sorti, mis on mõeldud kivi lõikamiseks. G. I mäletas, et A.T on töötanud ka vahetusmeistrina, kelle ülesandeks oli kogu tootmisjaoskonna töökorraldus, alates toormaterjali väljavalimisest karjääris, ettevalmistamisest plokilaos kuni saagimiseni kivilõikemasinal ja kvaliteedi kontrollini. Vahetusmeistri tööpäev möödus tootmise keskel, samades tingimustes kui kivilõikemasina töölistel. G. I arvamuse kohaselt olid vahetusmeistri ja tootmisjaoskonna meistri ametite näol tegemist sama ametiga. A.T töötas tootmisjaoskonnas meistrina, ainult ametinimetus oli teine – vahetusmeister, kes allus tsehhijuhatajale. V. S ütluste kohaselt tunneb ta kogu Kaarma dolomiiditsehhi tehnoloogiat ja töökorraldust. Samuti tunneb A.T tema tööle asumisest saadik. Kaebaja töötas tootmisjaoskonnas, tema töö oli väljasaetud kiviprusside telfriga paigaldamine kivilõikepingile ja selle plaatideks saagimine, plaatide käsitsi mahavõtmine alustele. Kivilõikuri juht ning kivilõikemasina juht on üks ja sama töö. Töötati kahes ja kohati kolmes vahetuses, tööaja pikkusega 8 tundi. Kaevataval perioodil oli tähtis, et kivisaagimisega seotud tööd ei nimetataks kivisaagimiseks, et mitte näidata tervistkahjustavat tööd. Kivilõikemasinaga töötamisel oli kohustuslik kõrvatroppide kasutamine suure müra tõttu. Müra mõõtmisi teostati igal aastal. Paljude masinate müra ületas 100dB. Masinad olid valmistatud kohapealsetes tingimustes. Hiljem töötas A.T tootmisjaoskonnas vahetusmeistrina. Tootmisjaoskonna vahetusmeistri ja vahetusmeistri kt ülesanne oli kindlustada tootmistsehhi töö toormaterjaliga ja vastutada valmistoodangu kvaliteedi ning ohutu töö eest. Vahetusmeister ja tootmisjaoskonna meister olid üks ja sama amet. Tootmisjaoskonda juhtis vahetumeister, mistõttu võibki teda nimetada ka tootmisjaoskonna meistriks. Kui juhtus tööõnnetus, vastutas vahetusmeister. Vahetuses oli korraga tööl kuni 15 inimest. Vahetusmeister allus tsehhijuhatajale. Tootmisjaoskonna vahetusmeister liikus kogu vahetuse aja töökeskkonna kummisaapad jalas, kittel seljas ja kummipõll ees ning vajadusel tsehhis olles ka kõrvaklapid. Vahetusmeistri töö kestis kauem kui vahetus, kuna peale vahetuse lõppu tuli koostada aruandeid ning muid vajalikke dokumente. Sotsiaalkindlustusameti esindaja võttis õigeks, et eeltoodud tõenditega saab tuvastada kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži ning ei vaielnud kaebaja avalduse rahuldamise vastu. 5 3-10-1457 Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 6