nr 2-0808-53050 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 500 (viissada) krooni. Tagastatav riigilõiv - 500 krooni - tuleb kanda hagejate volitatud esindaja Monica Meristo arveldusarvele xxxxx Krediidipank, märkides selgitusse „ tsiviilasi nr 22-0808-53050, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebe kord Vastavalt poolte kokkuleppele on pooled
lg 4 alusel lühendanud lühendanud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolmele) päevale, mistõttu määrusele võib esitada määruskaebuse selle kättetoimetamisest alates kolme päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 07.08.2008 on K P ja S H P esitanud Viru Maakohtule hagi J R ja S A K S vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise ehk kinnistu seadmist (xxxx) takistavate asjaolude kõrvaldamise nõudes. 18.08.2010 esitas hagejate volitatud esindaja Monica Meristo kohtule taotluse kostja asendamiseks (S A K S asendamiseks xxxx korterite nr 6 ja 7 omanikuga - alaealise R M E S`ga) ja uue kostja– korteri nr 8 omaniku R V - kaasamiseks protsessi. 01.09.2010 kohtumäärusega asendas kohus senise kostja S A K S xxxx korterite nr 6 ja 7 tegeliku omanikuga - alaealise R M E S`ga. Senine kostja koos kaaskostja J Rga on alaealise kostja R M E S , sündxxxx , seaduslikeks esindajateks (PkS § 120 lg 1). Samuti kaasati menetlusse
Pooltele kuuluvad korterid kokkuleppe esemeks olevas elamus xxxx vastavalt riikliku ehitusregistri andmetele. Vastavalt elamu eksplikatsiooni plaanidele ja ümberhindamisaktidele on Xxxx elamus teostatud ümberehitustööde tulemusena muutunud korterite nr 1, 6, 10 eluruumide pind, elamus asuvate korterite juurde kuuluvate mõtteliste osade suurused ja kogu elamu eluruumide üldpind. 07.12.2010 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled asja lahendamise osas kompromissile, mille vormistasid kirjaliku kompromissilepinguna ja esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Kokkulepe on sõlmitud korterite juurde kuuluvate mõtteliste osade muutumise ja korterite reaalosade suuruse muutumise kohta. Vastavalt saavutatud kompromissile on AÕS § 76 lg 2 tulenevalt pooled kaasomanikena kokku leppinud, et kaasomand xxxx ei kuulu lõpetamisele. Kohtuistungil pooled selgitasid, et kaasomand ei kuulu lõpetamisele, v.a. AÕS § 76 lg 3 sätestatud mõjuval põhjusel. Kompromissis on pooled vastavalt eksplikatsioonile 15.12.2008 nõustunud, et xxxx eluruumide üldpinna suuruseks on 514,1m2 ning vastavalt on välja toodud iga korteri eluruumide pind ja mõttelise osa suurus elamu eluruumi üldpinna suhtes. Vastavalt kompromissile jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad paluvad
lg 2 p 1 alusel tagastada ½ tasutud riigilõivust summas 1000.-krooni riigilõivu tasunud isiku kontole. Pooled on palunud kompromissileping kohtu poolt vastu võtta ja see kohtu poolt ka esitatud kujul kirjalikus menetluses kinnitada, lõpetades ühtlasi asja menetluse. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Samuti on pooled kinnitanud, et on teadlikud kostja poolt kompromissilepingu tingimuste mittenõuetekohasel täitmise korral hageja õigusest nõuda kompromissist ja seadusest tulenevalt kohest sundtäitmist kohtutäituri kaudu.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka taotlus riigi poolt riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hagejate volitatud esindaja Monica Meristo on tasunud hagi esitamisel hagejate eest tsiviilasjas nr 2-08-53059 riigilõivu 07.08.2008 summas 1000 krooni (maksekorraldus nr 12). Vastavalt
lg 2 p 1 sätestatule kuulub hagejate taotlusel tagastamisele hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ (500 krooni) hagejate eest lõivu tasunud esindaja kontole. Määruse tegemisel tugines kohus
Viru Maakohtu kohtunik Irma Külavee 08.12.2010 määras: Parandada tsiviilasjas nr.2-08-53059 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtud kohtumääruses 07.12.2010 sissejuhatavas osas kohtuistungi toimumise kuupäevas esinev trükiviga (s.o.27.12.2010) ja lugeda nimetatud kohtumääruses õigeks kohtuistungi toimumise kuupäevaks – 07.12.2010. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 17.detsembril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.