Obsah (6)

§ 436§ 5§ 162§ 174§ 122§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 26. oktoobril 2010.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallin

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis 2 asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

1. Kohtule esitatud Korteriühistu üldkoosoleku protokolli kohaselt toimus 11.06.2009.a. eelpool nimetatud korteriühistu erakorraline üldkoosolek, mille päevakorras oli:
2. korteriühistu juhatuse 2008.a. aastaaruande ärakuulamine ja kinnitamine;
3. 2008.a. majandusaasta auditeerimise tulemus;
4. KÜ 2009.a. majandustööde plaani kinnitamine;
5. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
6. korter nr. 144 küsimus;
7. organisatsioonilised küsimused: autode parkimiskohtade organiseerimine ja ehitamine ning muud küsimused (t/l 49-59). Pooled vaidlevad selle üle, kas 11.06.2009.a. üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised.
8. Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) (01.01.2009 - 30.06.2009 redaktsioon) § 18 lg 1 on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 21 lg 3 järgi kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. MTÜS § 24¹ lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
9. Kohtule esitatud KÜ põhikirja p. 6.4 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades (t/l 29-32, 60-66). Põhikirja p. 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsusevõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsusevõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget (t/l 29-32, 60-66). Kohtule esitatud kirjaliku tõendi kohaselt 03.06.2009.a. korralise üldkoosoleku ja 11.06.2009.a. korduva üldkoosoleku kokkukutsumine toimus ühekordse ühise teatega (t/l 84). Kohus nõustub hagejate seisukohaga selles, et antud juhul ei ole liikmeid teavitatud korduvast üldkoosoleku toimumisest kooskõlas põhikirja p. 6.
10. Samuti ei osalenud ega olnud esindatud üldkoosolekus kõik liikmed (t/l 54-59). KÜ põhikiri ei näe ette võimalust, et korduvast koosolekust ette teatamise tähtaeg on lühem kui 15 päeva. Seega tuleb teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumisel lähtuda põhikirja p. 6.4 sätestatud tähtajast. Korduskoosolekust ei saa olla ette informeeritud 15 päeva, kuna esmane üldkoosolek, mis ei olnud otsustusvõimeline, toimus vaid 8 päeva varem, s.o. 03.06.2009.a. Samale seisukohale on analoogses asjas asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 27.01.2010.a. kohtumääruses tsiviilasi nr. 2-10-767 ja 24.08.2010.a. kohtumääruses tsiviilasi nr. 2-10-
11. Ka kohtule esitatud 11.06.2010.a. ja 28.06.2010.a. üldkoosoleku protokollidest ilmneb, et viidatud esmase ja korduva koosoleku vaheline aeg oli kooskõlas põhikirja p. 6.4, s.o. vähemalt 15 päeva (t/l 109, 110-115).
12. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et antud juhul ei järgitud korduskoosoleku kokkukutsumisel põhikirja p. 6.4 nõudeid, siis kuulub hagi rahuldamisele sellel alusel. Seega rahuldab kohus hagi kooskõlas MTÜS § 24¹ lg
13. 3
14. Järgnevalt annab kohus hinnangu hagejate ja kostja poolt väljatoodud teistele asjaoludele. Kohus ei nõustu hagejate etteheidetega 11.06.2009.a. üldkoosoleku protokollile, kuivõrd konkreetseid nõudeid protokollile MTÜS üldkoosoleku toimumise aja seisuga ei sätestanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et protokolli esialgne käsikirjaline vormistamine (t/l 5-7) ning selle hilisem masinakirjas ümbervormistamine (t/l 49-53) on lubatav.
15. Kohus nõustub hagejate seisukohaga selles, et üldkoosolek ei või vastu võtta otsuseid küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud ning kui üldkoosolekus ei osale või ei ole esindatud kõik liikmed. Nimetatu tuleneb MTÜS § 21 lg 4, samuti on nimetatu sätestatud KÜ põhikirja p. 6.
16. Seega ei ole 11.06.2009.a. üldkoosoleku otsus revisjonikomisjoni liikmete valimiseks kooskõlas MTÜS § 21 lg 4 ning põhikirja p. 6.
18. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Kohus ei nõustu hagejate väidetega selles osas, et üldkoosolekule esitatud volikirjadest ei selgu milliseks üldkoosolekuks volitus on antud. Kohtule esitatud volikirjadest nähtub üheselt, et need on antud 11.06.2009.a. kell 19.30 toimuvale üldkoosolekule esindamiseks (t/l 73-82). Seega on hagejate väited selles osas ainetud.
19. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga selles, et antud juhul on hagejad esitanud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude, kuivõrd

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagejad on hagi aluseks välja toonud asjaolud, millised võimaldavad tunnustada üldkoosoleku otsuste tühisust.

1. Arvestades eeltoodut ning käesoleva tsiviilasja materjale, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning tuleb tunnustada KÜ 11.06.2009.a. üldkoosoleku otsuste tühisust.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulu 15.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja KÜ kanda. 16.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hagihind 17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Hagiavalduse esitamisel hetke

§ 131

lg 1 redaktsiooni kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 juriidilise isiku netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 25 000 krooni. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 25 000 krooni. 4 Ann Meriluht Kohtunik 5