Obsah (7)

§ 9§ 15§ 2§ 8§ 4§ 7§ 10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-1749 Haldusasi OÜ Vimonte kaebused Veteri

) § 9 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendav haldusorgan annab sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, kuid mitte kohtutäituri nimele, nagu tegi seda VTA. Kaebaja on seisukohal, et haldusorgan oleks pidanud ise nõudma kaebuse esitajalt sunnivahendi sisse. Sunniraha sissenõudmine kohtutäituri kaudu tekitab kaebuse esitajale täiendavaid kulutusi, mis rikub tema õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitajale põhjustatud kahjuks on kaebuse kohaselt OÜ-lt Vimonte välja mõistetud täituritasu. II VASTUSTAJA SEISUKOHT 6. Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud täitekorraldused on õiguspärased ning nende andmisel on järgitud Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (

) § 9 nõudeid. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi

sätet, mida antud juhul oleks täitekorralduse andmisel rikutud. Kaebuse punktis 7 viidatakse küll väidetavale

§ 9lg 1 rikkumisele, kuid see väide on ilmselgelt alusetu.

Kaebaja heidab vastustajale ette täitekorralduse andmist kohtutäiturile, kuid selline etteheide on

§ 15

lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 tulenevalt täiesti põhjendamatu, sest sunniraha kui sunnivahendit vahetult rakendav isik saabki olla üksnes kohtutäitur. Kuivõrd vaidlustatud täitekorraldused ei ole vastuolus ühegi asjassepuutuva õigusakti sättega, puudub alus nende õigusvastaseks tunnistamiseks.

1. Asjakohane ei ole viidata täitekorralduse vaidlustamisel haldusaktile kehtestatud nõuetele, sest täitekorraldus on toiming . Oluline on ka märkida, et HMS § 106 lg 2 kohaselt ei kohaldata menetlustoimingule HMS
2. peatüki sätteid.
3. Täitekorraldus on menetlustoiming, mille kaudu toimub sunnivahendi rakendamine. Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusakti adressaat talle tehtud ettekirjutust ei täida. Seega oli kaebajal võimalus täitekorralduste andmist vältida ettekirjutuste täitmise läbi. Kuivõrd kõnealuse menetlustoiminguga kaasnevaid kahjulikke tagajärgi, sh täitekulude kandmise kohustuse tekkimist, oli kaebajal võimalik ära hoida talle tehtud ettekirjutuse täitmise läbi ning kaebaja ettekirjutust ei täitnud, siis ei ole alust heita vastustajale ette kaebajale kahju tekitamist.
4. Kuivõrd sunniraha kuulub

§ 9

lg 1 sätestatud tingimuste saabumisel rakendamisele ilma, et haldusorganil oleks selle juures võimalik valida muid toimimisviise, siis ei ole täitekorralduse andmise näol tegemist kaalutlusõiguse kohaselt tehtava toiminguga. 10. Kaebuste esitajal on vastustajale sisuliselt ainult üks etteheide ja see seisneb selles, et kaebuste esitajale ei antud võimalust tasuda sunniraha vabatahtlikult. Vastustaja on seisukohal, et selline etteheide ei ole põhjendatud. Esiteks ei näe

haldusorganile ette võimalust rakendada sunniraha muul viisil kui kohtutäiturile täitekorralduse andmine (

§ 9

lg 1, § 15 lg 1).Seega kui haldusorgan nõuaks isikult sunniraha muul viisil kui

§ 9

lg 1 sätestatud täitekorralduse andmise läbi, võiks seda käsitleda kui õigusliku aluseta ja seega õigusvastast menetlustoimingut. Teiseks, kohtupraktikas on tunnustatud põhimõte, et haldusorgan ei pea andma isikule võimalust 3 sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. Näiteks on sellisele seisukohale asunud Tallinna Ringkonnakohus 09.06.2009.a. otsuses nr 3-08-

2. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et sunniraha vabatahtliku tasumise võimaluse mitteandmine kaebajale ei ole iseenesest õigusvastane ega too kaasa vaidlustatud täitekorralduse õigusvastasust.
3. Kaebaja kaebuste täiendustes tehtud viide Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 rikkumisele on täiesti alusetu ja asjakohatu. Vastustaja ei ole nimetatud normi rikkunud.
4. Kuivõrd vastustaja on käitunud õiguspäraselt ja vaidlustatud toiming ei ole õigusvastane, puudub kaebajal õiguslik alus taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist (Riigivastutuse seadus, § 7 lg 1). III KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus liitis ühiseks menetlemiseks OÜ Vimonte poolt esitatud kaks kaebust, milles mõlemas taotleb kaebuse esitaja VTA täitekorralduse ja kohtutäituri kaudu sunniraha sissenõudmisega tekitatud kahju hüvitamist, sealjuures on kahju hüvitamise nõudega hõlmatud toimingute ( täitekorraldus ja sunniraha sissenõudmine kohtutäituri vahendusel ) õigusvastasuse tuvastamine.
6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud visil õiguste kaitsmise või taastamisega. 16.Mõlema käesoleva haldusasja raames käsitletava kaebuse käiguta jätmise määruses on kohus kaebuse esitajale muu hulgas selgitanud,et täitekorralduse näol ei ole tegemist haldusaktiga. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (

) § 9 lg 1 viidatud täitekorraldus ei ole haldusakt,vaid toiming Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 mõttes, siis kaebuse viited haldusaktile kehtestatud nõuetele ei ole asjakohased. Täitekorraldus on menetlustoiming, mille kaudu rakendatakse sunnivahendit, mistõttu on põhjendatud ka vastustaja viide HMS § 106 lõikele 2, mille kohaselt ei kohaldata menetlustoimingule HMS 8. peatüki sätteid, s.o. toimingut käsitlevaid sätteid haldusmenetluse seaduses. 17.

§ 2

lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.

§ 8

lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Vaidlus puudub selles, et VTA on enne sunniraha rakendamist teinud kaebuse esitajale

§ 4

tähenduses ettekirjutuse ja

§ 7

tähenduses hoiatuse ning et kaebuse esitaja ei ole kehtivaid ettekirjutusi tähtaegselt täitnud. 18. Kaebuse esitaja leiab viitega

§ 9

lg 1 sõnastusele, et rikkumine on aset leidnud seetõttu, et anti täitekorraldus kohtutäituri nimele. Vastavalt

§ 9

lõikele 1 kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse.

§ 15

lõikest 1 tulenevalt nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Seega antakse sunniraha sissenõudmisel täitekorraldus kohtutäiturile, mitte isikule, kelle suhtes sunnivahendit kohaldama hakatakse. 4 19. Eespoolviidatud

§ 9

lg 1 ja § 15 lg 1 tuleneb samuti, et haldusorgan saabki rakendada sunniraha vaid sel viisil, et annab kohtutäiturile täitekorralduse. Seadusest ei tulene, et vastustajal olnuks õiguslik alus kaebuse esitajalt sunniraha nõudmiseks teisel viisil . Asjakohane on viide Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2009.a. otsusele nr 3-08-118 , mis kinnitab vastustaja seisukohta, et haldusorgan ei pea andma isikule võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks ning et kui isikule on tehtud ettekirjutus koos sunniraha rakendamise hoiatusega ja ettekirjutust sellele vaatamata ei täideta, ei või sunnivahendit rakendav haldusorgan kaaluda erinevate toimingute vahel ning otsustada sunniraha mitte rakendada ehk teisisõnu jätta täitekorraldus andmata:”Eelnevast tulenevalt ei pidanud Pärnu Linnavalitsus üldse andma ASle Pärna võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, TMS § 25 lg 1 kohaselt määrab kohtutäitur niikuinii täitedokumendi (täitekorralduse) vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 päeva ega üldjuhul pikem kui 30 päeva. Kaebajal oli võimalik vabatahtlikult täita ettekirjutus . Ettekirjutuse tähtajaks mittetäitmise korral on haldusorgan õigustatud rakendama hoiatuses märgitud sunnivahendit, käesoleval juhul sunniraha kohtutäituri vahendusel. Sunni kohaldamise raames ei pea adressaadile andma täiendavat tähtaega sunniraha iseseisvaks tasumiseks . Adressaadil ei ole õigust valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha. Adressaat on kohustatud täitma ettekirjutuse.

§ 10

lg 1 kohaselt on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Ettekirjutust täitmata jättes käitub adressaat õigusvastaselt ja peab arvestama sunniraha rakendamise võimalusega kohtutäituri vahendusel ." Ettekirjutuste täitmisega oli kaebuse esitajal seega võimalik ära hoida täitekorralduste andmist ja sellega kaasnevaid tagajärgi.

1. Õigusvastase haldustegevusega põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik RVastS § 7 lg 1 sätestatud tingimused. Kuna täitekorraldus ja sunniraha sissenõudmine kohtutäituri vahendusel on õiguspärased, puudub kohtul vajadus teiste kahjuhüvitamise nõude eelduste olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks. IV MENETLUSKULUD
2. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole HkMS § 93 lg 1 sätestatud korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu kaebuse esitaja kanda jäävad tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 5