Obsah (8)

§ 187§ 162§ 173§ 1741§ 138§ 144§ 483§ 133

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-27673 22. novembril 2010, Narva Kohtuasi Swedbank AS h

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Tsiviilasi nr 2-10-27673 Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 138lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning menetluskuludeks nimetab ta riigilõivu 9 093,66 krooni suuruses, millest 1 593,66 krooni on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 7 500 krooni on hagimenetluses tasutud riigilõiv.

§ 144

p 7 alusel on kohtuväliseks menetluskuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli 21.05.2010.a määrusega jäetud rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel ning hagiavaldus oli esitatud 11.06.2010.a.

Swedbank AS hagiavaldus oli seega esitatud 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest ning on kohtuväliseks kuluks, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 7 500 krooni.

§ 133

lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Tamara Šabarova Kohtunik 2