Tsiviilasi nr 2-09-21173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-09-21173 Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2010, Tallinn Kohtunik Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend M. M. hagi M. S. vastu elatusraha saamiseks Harju Maakohtu 30.09.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. M. apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXXX XX/XXXX, XXXXX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn, e-post: tiinamare.hiob@hiob.ee); Kostja: M. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXX XXX XX, XXXXXX XXXX, XXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:
- Keelduda M. M. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
- Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.
- Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 1
(3)Tsiviilasi nr 2-09-21173 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 11.05.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi täisealistelt lastelt M. S. ja J. R. elatise väljamõistmiseks. 07.09.2010 kohtuistungil hageja loobus elatise väljamõistmise nõudest J. R. ja 30.09.2010 määrusega lõpetas maakohus selle nõude osas menetluse. Hageja palus M. S. välja mõista elatise 2 175 krooni kuus. Hageja arvates on tema pojal kohustus toetada oma töövõimetut ema ning tal on selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Hageja on töövõimetuspensionär alates 01.04.2008 ning tema pension on 2 997 krooni, lisaks puudetoetus 260 krooni. Saadud sissetulekust ei piisa ära elamiseks, vajalikud kulud kuus moodustavad 3 700 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Harju Maakohus tegi 30.09.2010 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Kohus leidis, et hageja sissetulekud võimaldavad tal ennast üleval pidada. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele, hageja sissetulek (pension + toetused) ületab vajalikke kulutusi kuni 1 000 krooni võrra. Kostja varaline seis on enamvähem võrdne hageja omaga. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 21.10.2010 apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista M. S. välja alates hagi esitamisest elatis M. M. kasuks 2 175 krooni kuus. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis elatise 2 175 krooni kuus väljamõistmist kostjalt. Seega hagihind on 19 575 krooni. Järelikult on tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-09-21173 Margo Klaar Malle Seppik Tiit Kollom 3
(3)