2-10-54763/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-54763; 2-10-54826 Tsiviilasi M P ja M P hagid R P vastu elatise väljamõistmiseks ja suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M P, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, x.xxx x-xx hageja esindaja ema M T, hageja M P, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, x.xxx x-xx kostja R P, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 01.12.2010 Resolutsioon Lõpetada menetlus M P ja M P hagides R P vastu elatise väljamõistmiseks ja suurendamsieks. Kinnitada M P esindaja M T, M P ja R P vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: R P kohustub tasuma igakuiselt elatist alates xx.xx.xxxx 1500.- krooni iga kuu 14.ndaks kuupäevaks kuni tütre M, sünd xx.xx.xxxx, kutseõppeasutuse lõpetamiseni 30.06.2011, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, M P kasuks. R P kohustub tasuma igakuiselt elatist alates xx.xx.xxxx 1500.- krooni iga kuu 14.ndaks kuupäevaks kuni poja M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni M P kasuks. Menetluskulud jätta M P, M P ja R P endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Poolte kooselust on sündinud tütar M xx.xx.xxxx ja poeg M xx.xx.xxxx. Hagejad elavad ema M T juures ning on tema ülalpidamisel. 01.10.1999 Rapla Maakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis 1500.- kr kuus laste ülalpidamiseks. Hageja M P sai täisealiseks xx.xx.xxxx ja tema osas on kostja kohtuotsuse alusel välja mõistetud ülalpidamiskohustus lõppenud. Samas M P õpib xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning on jätkuvalt ema M T ülalpidamisel. Kostja vabatahtlikult seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust M P suhtes ei ole nõus täitma. M P elab ema juures ning õppimise ajal viibib xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilaskodus, kuid elamistingimused märgitud kohas on ääretult kehvad, puudub võimalus korralikult ennast pesta, privaatselt õppida, seega M P sooviks õppimise ajal elada vaiksemas kohas, millise üüriks aga puuduvad vahendid. M P kulub igapäevasteks vajadusteks kokku xxxx.- kr kuus. M P elab ema juures ja õpib xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx x.klassis. Hagejale meeldib mängida jalgpalli, teha kergejõustikku. Lisaks mängib hageja kitarri ning tegeleks meeleldi muude tegevust ja tervist arendavate huvidega. M P kasvatamisel ja ülalpidamisel kulub hageja emal kokku xxxx.- kr kuus. Hageja ema on 50% töövõimetu. Lisaks hagejatele on ema ülalpidamisel ja kasvatamsiel ka tütar H O, ei ole hagejate ema enam võimeline sellises määras hagejaid ülal pidama nagu ta seni seda teinud on. Hagejad paluvad arvestada sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab ning seetõttu ei ole võimalik kõiki tehtud ja edaspidi tehtavaid kulutusi arvestada. Hagejate ema igakuine sissetulek on xxxx.- kr kuus. Seoses suure tööpuudusega ei ole hagejate emal õnnestunud enam leida tööd, mis võimaldaks tal samal ajal ka hoolitseda alaealiste laste eest. Hagejatel registreeritud vara puudub. Hagejate meale kuulub omandiõiguse alusel kolm korteriomandit, mis on ümber ehitatud üheks korteriks ning mida kasutavad enda elamispinnana ka hagejad. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulub kostjale korteriomand xxxxxxx, veel x kinnistut. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb omal kulul korraldava rahvusvahelise autoveoga ja kodulehelt nähtuvalt kasutatud masinate müügi ja impordiga Norrast ning küttepuude ja kaminapuude tootmisega ja müügiga. Kostja tegelikud sissetulekud on hagejatele teadmata. Hageja nõue ja põhjendused Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise igakuiselt 2175.- kr kummalegi hagejale. Pooled sõlmisid kompromissi. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada menetluse tsiviilasjas. Maakohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik