Obsah (6)

§ 8§ 9§ 31§ 26§18§ 25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1435 Otsuse kuupäev 11.10.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Merili Lemmatsi kaebus Tartu Vallavolikogu 21.04.

(2007.a ja 2008.a. kehtinud redaktsioon) § 18 lg 5 sätestas, et kui üldplaneeringuga hajaasustusalal kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Saare kinnistu asus 2007.a. ja 2008. hajaasustusalal. Kinnistu omanikku Tartu vald eelnimetatud sätet järgides ei teavitanud. Vastavalt

(2008.a. kehtinud redaktsioon) § 25 lg 7 p-le 2 oli kohalikul omavalitsusel kohustus teavitada tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates kinnisasja omanikku, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse. Saare kinnistu omaniku ehitusõigust kitsendati Tartu valla üldplaneeringuga, kuid kinnistu omanikku üldplaneeringu kehtestamisest ei teavitatud. Kuigi ka isikul endal lasub kohustus aktiivselt teda puudutavat teavet hankida (vt Riigikohtu halduskolleegium on

1. mai
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-03 ) ei ole mõistlik eeldada, et isik jälgib kogu pikaajalise planeerimismenetluse vältel maakonna või kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid. Tartu Vallavolikogu otsuses nr 15 on leitud, et Tartu valla üldplaneeringu kehtestamisel ei toimu kohest maaüksuste sihtotstarbe muutmist, vaid maa-alad kavandatakse mingiks kindlaks otstarbeks, et antud ala oleks vajaduse korral tulevikus võimalik kasutada ettenähtud otstarbel. Tartu valla üldplaneeringu seletuskirjas (lk 47) on selgitatud, et olemasolevat maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt. Seletuskirjast (lk 27) nähtub, et üldplaneeringu eesmärgiks on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ning täiendavate tootmismaade reserveerimine. Äri- ja tootmismaa juhtfunktsiooniga maad reserveeritakse muuhulgas ka Tila külas. Seletuskirjas (lk 48) on toodud

§ 8

lg 31 mõttega kattuv määratlus, mille kohaselt maakasutuse juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab ära edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega on võimalik Tartu Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringust aru saada selliselt, et Saare kinnistu suhtes kehtib äri- ja tootmismaa juhtotstarve. Kuigi käesoleval hetkel on Saare kinnistu sihtotstarve elamumaa, toob eelnimetatud juhtotstarbe kinnitamine kaebuse esitajale täiendava koormuse. Planeerimisseaduse (edaspidi

) § 9 lg 2 p 2 kohaselt kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka muuhulgas krundi ehitusõiguse määramine.

§ 9

lg 4 sätestab, et krundi ehitusõigusega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus. Kaebuse esitaja soovib tulevikus ehitada Saare kinnistule veel ühe elamu, seega tuleb tal enne ehitise püstitamist esitada taotlus detailplaneeringu algatamiseks ja kehtestamiseks.

§ 8

lg-st 7 tuleneb, et kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Üldplaneering ei määra siiski iseenesest veel katastriüksuse sihtotstarvet, kuid ta annab sisulise aluse selle määramiseks Seega kui detailplaneeringu algatamise avalduse esitamise hetkel on Saare kinnistu suhtes kehtiv äri- ja tootmismaa juhtotstarve, siis tuleb seda ehitusõiguse määramisel arvesse võtta ning see muudab kaebuse esitajale detailplaneeringu kehtestamise protsessi oluliselt keerulisemaks ja koormavamaks. 3 Kuigi

§ 9

lg 10 p 2 annab kohalikule omavalitsusele õiguse lubada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, on tegemist eritingimustele vastava situatsiooni korral kohalikule omavalitsusele antud diskretsiooniõigusega, mille raamesse teatud ehitiste püstitamine ei mahu. Seetõttu kitsendab üldplaneeringuga kehtestatud maa-ala juhtfunktsioon kinnistu omaniku soovi või vajadust ehitada muid ehitisi kinnistule või kasutada kinnistut muul endale vajalikul viisil. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu vallal puudub võimalus tagada üldplaneeringu täideviimist, millega muutuks Saare kinnistu sihtotstarve kunagi äri- ja tootmismaaks. Samuti ei ole üldplaneeringus märgitud Saare kinnistu osas

§ 31reguleeritud sundvõõrandamise rakendamise kohta informatsiooni.

Seega tuleks Tartu Vallavolikogu otsus nr 15, millega jäeti Saare kinnistu juhtotstarve muutmata, tühistada. Kaebuse esitaja arvates on rikutud haldusakti motiveerimiskohustust. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud haldusaktide põhjendamise ehk motiveerimise tähtsust. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, mis põhjustel tema õigusi piiratakse ja et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.05.2000.a otsus nr 3-3-1-14-00, p. 5). Samuti aitab haldusakti motiveerimine tagada haldusorgani enesekontrolli, sundides teda haldusakti andmise poolt- ja vastuargumente enne akti andmist läbi mõtlema (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003.a otsus nr 3-3-1-54-03, p. 36). Riigikohtu halduskolleegium on

1. oktoobri
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-02 leidnud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel peab kohalik omavalitsus piisavalt põhjendama, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Kaebuse esitaja leiab, et haldusakti põhjendusest peab nähtuma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Tartu Vallavolikogu
3. aprilli 2010.a. otsusest nr 15, ei nähtu Merili Lemmatsi huvide arvesse võtmist ega põhjendust, miks need jäetakse arvestamata. Samuti ei nähtu kaebuse esitajale ja seega jääb arusaamatuks, millistel põhjustel kaalub äri- ja tootmismaa arendamise vajadus Saare kinnistul üles kaebuse esitaja huvid. Maa juhtotstarbe jätmine ka tulevikus elamumaaks ei kahjustaks ei Tartu valla ega ühegi kolmanda isiku huve. Kaebuse esitaja leiab, et üksikisiku õigusi või huvisid mõjutav otsus peab põhinema õigusaktidel ja olema sisuliselt kooskõlas ka õigusaktidega. Riigikohtu halduskolleegium on
4. oktoobri 2004.a. otsuses nr 3-3-1-37-04 rõhutanud, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust. Tartu vallavolikogu ei ole otsuses nr 15 nimetatud põhimõtet järginud. Kaebaja õigust sisuliselt piiravat haldusakti on põhjendatud sellega, et piirkonnas, kuhu kuulub ka Saare kinnistu, toimub peamiselt aktiivne tootmis- ja äritegevuse areng. Tegemist on äärmiselt puuduliku ja ebapiisava põhjendusega, haldusorgan ei ole toonud ühtegi õiguslikku alust ega asjaolu, mis toetaks kaebuse esitaja kahjuks vastava diskretsiooniotsuse langetamist. Haldusakt on jäetud motiveerimata - arvesse on jäetud võtmata kaebuse esitaja huvid ja esitatud põhjendused, mis on haldusmenetlusõiguse oluline rikkumine. Eelnimetatud asjaolud tingivad haldusakti kehtetuks tunnistamise. 4 Vastustaja vastuväited Tartu vallavolikogu palub jätta Merili Lemmatsi kaebuse rahuldamata. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitajale kuuluv kinnisasi asub Tila külas ja moodustab koos naaberkinnisasjadega kompaktse hoonestusega ala ja see on tunnistatud Tartu maakonna teemaplaneeringuga tiheasustusega alaks. Tartu Vallavolikogu kehtestas 03.09.2008 oma otsusega nr 102 Tartu valla üldplaneeringu. Selle planeeringuga nähti ette valla üldised arengusuunad. Planeering vastab ka Tartu valla arengukavale ja need kaks dokumenti on olnud aluseks Tartu valla iga-aastaste eelarvete koostamisel. Planeeringu koostamisel võeti aluseks Tartu maakonnaplaneering. Tartu valla üldplaneering näeb Saare kinnistu osas, ette tootmis-ja ärimaa juhtfunktsiooni. See juhtfunktsioon põhines kaalutlustel, et Saare kinnistu naabruses olevatel kinnistutel toimub toomine ja sinna piirkonda on ka kehtivate detailplaneeringutega ettenähtud äri- ja tootmismaa krundid ning maakonnaplaneeringus on see ala ettenähtud tootmise ja ärimaana. Kuna see piirkond asub TartuJõhvi maantee vahetus läheduses ning selle piirkonna vahetust lähedusest hakkab kulgema ka Tartu linna idapoolne ringtee, siis on see piirkond parim äri- ja tootmise arenguks. Sellisele planeerimispõhimõttele on heakskiidu andnud ka üldplaneeringule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Tartu Vallavalitsus ei teavitanud kaebajat tähtkirjaga üldplaneeringu avalikust väljapanekust, kuna selle väljapaneku toimumise hetkel ei olnud kaebaja kinnistu omanik. Samuti ei pidanud Tartu Vallavalitsus vajalikuks teavitada avalikust väljapanekust kaebaja isa. Sel hetkel kehtinud planeerimisseadus ütles, et kinnistu omanikku tuleb teavitada siis, kui üldplaneeringuga hajaasustusalal muudetakse omaniku tahte vastaselt maakasutust või piiratakse ehitusõigust. Selle piirkonna näol oli tegu tiheasustusega alaga. Üldplaneeringu koostamisel lähtus vald Tartu maakonnaplaneeringust, kus Tila küla osas on planeeritud tööstuspark ja vabamajanduse tsoon. Valla üldplaneeringuga ei muudetud Saare kinnistu sihtotstarvet ega ehitusõigust. Merili Lemmats pöördus Tartu Vallavalitsuse poole oma sooviga tulevikus rajada Saare kinnistule elamu. Vallavalitsus arutas seda soovi ja leidis, et kuna Saare kinnistu naaber tegeleb tootmisega, nimelt on seal puidutööstus ja jahutootmine, siis tuleks saada ka naabri nõusolek tulevikus uue elamu rajamiseks. Sellisele seisukohale jõudis vallavalitsus, kuna nii puidutööstuse kui ka jahutootmine on väga mürarikkad ning elu häirivad tootmiseharud. Jahutootmisega kaasneb müra ja tolm, mis võivad sattuda naaberkinnistule ja sama on puidutööstusega. Need võivad muuta elukeskkonna tervisele ohtlikuks ja selle tagajärjel tuleb näiteks püstitada müratõkkesein või rakendada muid abinõusid. Kaebaja esitas Tartu Vallavalitsusele avalduse üldplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. Tartu Vallavalitsus vastas avaldusele 06.05.2009 kirjaga nr 7-3/436-
5. Selles kirjas selgitas vallavalitsus, miks üldplaneeringut muutma ei pea ning et üldplaneering ei kitsenda omaniku õigusi kasutada kinnistut vastavalt hetkel kehtivale sihtotstarbele. Kaebaja pöördus uuesti avaldusega Tartu valla poole
6. jaanuaril
7. Sellega soovis kaebaja, et Tartu Vallavolikogu vaataks üldplaneeringu uuesti üle ja teeks muudatused Saare kinnistu osas.
8. aasta oktoobris olid toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Planeerimisseadus näeb ette, et uus volikogu peab üldplaneeringu üle vaatama hiljemalt 6 kuu jooksul peale korralisi volikogu valimisi, seetõttu vaadati kaebaja avaldus läbi koos üldplaneeringu läbivaatamisega. Tartu Vallavolikogu vaatas 21.aprilli 2010 toimunud istungil läbi Tartu valla üldplaneeringu ja tegi otsuse ka kaebaja avalduse osas. 5 Tartu Vallavolikogu leiab, et volikogu 21.04.2010 otsus nr 15 on seadusega kooskõlas ja piisavalt motiveeritud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Tartu valla üldplaneeringu kehtestamisel on rikutud kaebaja õigusi ja seadust. Vastavalt tollel hetkel kehtinud Tartu maakonnaplaneeringule oli Tila küla, kus asub ka Saare kinnistu, määratud täiendavaks tiheasustusalaks. Maakonnaplaneering kehtestati juba 1999 aastal. Seega oli üldplaneeringu menetlemise ajal tegu tiheasustusalal oleva kinnistuga ja vallavalitsuse arvates ei olnud kaebaja informeerimine kohustuslik. Informeerimine ei olnud kohustuslik ka seetõttu, et üldplaneeringuga ei muudetud kinnistu sihtotstarvet ja senist kasutust, vaid reserveeriti need alad tulevikuks äriliseks tegevuseks. Vastustaja on seisukohal, et käesolev vaidlus ei saa toimuda üldplaneeringu menetlemise protsessi üle, sest selle otsuse vaidlustamise aeg on möödunud ja kaebaja oli üldplaneeringu kehtestamisest teadlik. Üldplaneeringu muutmata jätmine ei piira kaebaja õigusi, kuna kaebajale kuuluva maa osas on juba Tartu maakonnaplaneeringus ettenähtud äri- ja tootmismaa funktsioon. Tartu valla üldplaneering ainult kinnitas seda. Planeeringule tootmismaade ja ärimaa reserveerimise osas andis toetava hinnangu ka üldplaneeringule tehtud keskkonnamõjude hinnang. Üldplaneeringuga on pandud paika üldised arengupõhimõtted. Tartu valla üldplaneeringu elluviimine sõltub majanduslikust olukorrast ja hetkel on planeering veel liiga vähe aega kehtinud, et oleks ilmnenud olulisi kitsaskohti. Saare kinnistu juhtfunktsiooni jätmine elamumaaks võib kahjustada just kaebaja enda huvisid, kuna selle kinnistuga piirnevad tootmismaad ja selle kõrval asub puidu- ja jahutööstus, siis ei pruugi see olla tulevikus parim elukeskkond. Samuti jätab elamumaa juhtfunktsioon kaebaja ilma võimalusest tegeleda tulevikus elamumaal 20 protsendi ulatuses äritegevusega. Üldplaneering ei muuda kinnistu sihtotstarvet ja seda võib kasutada elamumaana nii kaua kui kaebaja soovib. See ala on tulevikuks reserveeritud tootmis- ja ärimaana. Seega on läbi üldplaneeringu pigem avardatud kaebaja võimalusi kinnistut kasutada. Vastustaja on seisukohal, et õige ei ole kaebaja väide, et tema kinnistu juhtfunktsiooni muutmine ei piira kellegi õigusi. Saare kinnistu naabruses on 6 tootmise ja ärimaa sihtotstarbega kinnistut ja taotletud muudatusega piirataks nende 6 kinnistu omanike õigusi kasutada kinnistut sihtotstarbeliselt juba praegusel hetkel. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus käsitleb esmalt kaebuse väiteid kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise ning vabaduste piiramise kohta ning seejärel kaebuse muid argumente, millest lähtudes tuleks kaebaja arvates vaidlustatud otsus tühistada. Vastavalt planeerimisseaduse § 26 lg-le 2 võib iga isik teha üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse või muu õigusaktiga või planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. Planeeringu kehtestanud kohalik omavalitsus teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. 6 Kaebuse esitaja esitas Tartu Vallavolikogule 02.04.2009 avalduse ettepanekuga tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 03.09.2008.a. otsus Tartu valla üldplaneeringu kehtestamise kohta ning teha üldplaneeringusse parandus, millega määrataks kaebajale kuuluv Saare kinnistu elamumaaks ( tl 11-12). 11.01.2010 pöördus kaebaja samasisulise avaldusega Tartu Vallavalitsuse poole (tl 15). Tartu Vallavolikogu 21.04.2010 otsusega nr 15 „ Tartu valla üldplaneeringu ülevaatamine“ otsustati mitte viia üldplaneeringusse sisse muudatust Saare kinnistu osas, kuna piirkonnas toimub peamiselt aktiivne tootmis- ja äritegevuse areng ning lugeda Tartu valla üldplaneering ülevaadatuks ja jätta kehtima (tl 17). Seoses planeerimisotsuste vaidlustamisega on Riigikohtu halduskolleegium 10.novembri 2009.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-07 selgitanud, et

§ 26

lg 1, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest. Antud juhul on kaebuse esitaja pöördunud kohtusse oma väidetavalt rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Vallavolikogu 21.04.2010 otsus nr 15 piirab oluliselt tema kui Saare kinnistu omaniku õigust kinnistut kasutada ning muudab kinnistule uue detailplaneeringu kehtestamise protsessi oluliselt keerulisemaks ja koormavamaks. Kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa ning sellel asub üks elamu. Kaebuse esitaja soovib tulevikus ehitada kinnistule teist elamut enda perele. Kinnistu on vastu tema ja ka kinnistu eelmise omaniku tahet muudetud tootmis- ja ärimaaks. Kuna kaebajat ega ka tema isa (kinnistu eelmist omanikku) planeeringu avalikust väljapanekust ja arutelust ning planeeringu kehtestamisest ei teavitatud, puudus kaebajal võimalus esitada tähtaegselt oma vastuväited ning ka üldplaneeringu kehtestamine vaidlustada. Kaebuse esitaja väite kohta, et üldplaneeringuga piiratakse oluliselt tema õigust kinnistut kasutada märgib kohus, et Tartu Vallavolikogu 03.09.2008.a. otsusega nr 102 kehtestatud Tartu valla üldplaneeringuga ei muudetud maaüksuste, sealhulgas Saare kinnistu (katastriüksuse), senist sihtotstarvet ega määratud ka nende tulevast sihtotstarvet. Üldplaneeringus on fikseeritud üksnes maa-ala juhtfunktsioon - tootmismaa ja ärimaa. Saare kinnistu sihtotstarve on jätkuvalt 100 % elamumaa ning Merili Lemmatsil on õigus ja võimalus tema kinnistu maaüksust jätkuvalt elamumaana kasutada. Maa-alale juhtfunktsiooni määramine ei tähenda, et üldplaneeringu elluviimisel alustab Tartu vald või keegi kolmas isik kaebaja kinnistul tema tahte vastaselt ärivõi tootmistegevuse arendamist. Maa-ala juhtfunktsiooni määramisega üldplaneeringus ei ole piiratud ehitusõigust kaebuse esitajale kuuluval kinnistul. Kaebuse esitajale on Tartu Vallavalitsuse poolt 13.02.2009 väljastatud ehitusluba kaksikelamu püstitamiseks ning kaebaja on 27.04.2009 teatanud ehitamise alustamisest ( tl 58-59). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vallavolikogu 21.04.2010 otsus nr 15, millega otsustati mitte viia üldplaneeringusse sisse muudatust Saare kinnistu osas ning lugeda Tartu valla üldplaneering ülevaadatuks ja jätta kehtima, ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebuse esitaja väitel on üldplaneeringu menetluses ning selle kehtestamisel rikutud tema ja tema isa kui kinnistu eelmise omaniku õigust kaitsta oma huvisid.. Tartu valla üldplaneering kehtestati Tartu Vallavolikogu 03.09.2008.a. otsusega nr 102. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 3.12.2007- 4.01.2008. 7

§18

lg 5 ( sel ajal kehtinud red) kohaselt, kui üldplaneeringuga hajaasustusalal või detailplaneeringuga tiheasustusalal kavandatu või käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole planeerimismenetluses rikutud. Merili Lemmats ei olnud üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise ajal (3.12.2007- 4.01.2008) Saare kinnistu omanik. Ta omandas kinnistu 23.07.2008. Seega ei olnud vallavalitsusel kohustust teavitada kaebuse esitajat üldplaneeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast tähtsaadetisena edastatud kirjaga. Kaebuse esitaja isa kui kinnistu eelmise omaniku mitteteavitamise argument ei ole asjakohane, sest käesoleva asjas on kaebaja pöördunud kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks mitte teiste isikute huvides. Teise isiku huvides kohtusse pöördumiseks puuduvad tal volitused. Siinkohal peab kohus siiski vajalikuks märkida, et asja kohtulikul arutamisel on selgunud, et kaebuse esitaja osales üldplaneeringu aruteludel isa esindajana (tl 63-64).

§ 25

lg 7 p 2 kohaselt kohalik omavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse. Üldplaneeringu kehtestamisest kohalik omavalitsus Merili Lemmatsit ei informeerinud. Kohtu arvates ei olnud selleks ka

§ 25

lg-st 7 tulenevat kohustust, sest senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel ei kitsendatud.

§ 26

lg 1 kohaselt on võimalik planeeringu kehtestamise otsust kohtus vaidlustada ühe kuu jooksul, arvates päevast mil isik planeeringu kehtestamist sai teada või pidi teada saama. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Merili Lemmats 02.04.2009 Tartu Vallavolikogule avalduse taotlusega tunnistada vallavolikogu otsus üldplaneeringu kehtestamise kohta Saare kinnistut puudutavas osas kehtetuks ja viia üldplaneeringusse sisse parandus ( tl 11-12). Volikogule saadetud taotlusele on 06.05.2009 vastanud Tartu vallavanem. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja ei olnud enne 02.04.2009 pöördumist valla poole üldplaneeringu kehtestamise otsusest teadlik, tulnuks tal pärast vallalt 06.05.2009 oma pöördumisele vastuse saamist pöörduda üldplaneeringu vaidlustamiseks kohtusse kuu aja jooksul. Merili Lemmats ei ole Tartu valla üldplaneeringu kehtestamist seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kaebuse esitaja argumendid

§ 18

lg-s 5 ja § 25 lg-7 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumise kohta kohtu arvates põhjendatud ning antud asja lahendamise seisukohalt ka asjakohased ega anna alust Tartu Vallavolikogu 21.04.2010 otsuse tühistamiseks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et Tartu Vallavolikogu 21.04.2010 otsus nr 15 on motiveerimata. Otsuses on üheselt mõistetavalt ja piisavalt põhjendatud, miks ei peeta Tila külas asuva Saare kinnistu osas üldplaneeringu muutmist vajalikuks. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud argumendi, et maa-ala juhtfunktsiooni määramisega üldplaneeringus ja selle muutmata jätmisega kaebajale kuuluva Saare kinnistu osas, on langenud tema kinnistu väärtus, jätab kohus tähelepanuta. Kaebaja väide on oletuslik, kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis seda väidet võiksid kinnitada. 8 Eeltoodud põhjendustest lähtudes leiab kohus, et kaebus on alusetu ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 9