) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise suuruse muutmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 22.10.2009.a kohtuotsuse alusel on I B ’ilt väljamõistetud elatis lapse ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 175 krooni. Hageja palub väljamõistetud elatist vähendada, kuna tema varaline seisund on vahepealsel ajal olulisel määral halvenenud. Hageja on lisanud Eesti Töötukassa otsuse, mille kohaselt ta saab töötuskindlustushüvitist kuni 30.07.2010.a (alates 12.05.2010.a on hüvitise suuruseks kalendripäevas 88,89 krooni). Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale korteriomand ja kinnistu eramuga ning liiklusregistri andmetel sõiduk Volkswagen Golf ja kaks haagist. Kostjale kuulub korteriomand ja sõiduk Volkswagen Passat. Kohus leiab, et hageja varaline olukord on olenemata töötuks jäämisest võrreldes kostjaga jätkuvalt parem, mistõttu ei ole alust vähendada kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatist. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 Vabariigi Valitsus kehtestanud kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 2 175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et niisuguses suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste rahuldamiseks ning et lapsest lahus elav vanem on suuteline seda ka maksma. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud mõjuvad põhjuseid, mis võimaldaksid lapsele ülapidamiseks väljamõistetud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud alammäära. Töötust ei saa iseenesest pidada põhjuseks, mille kohus võib tunnistada mõjuvaks põhjuseks vastavalt
6 punktile 3. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis on hageja teinud, selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita lapse ülalpidamise kohustust. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-08-87278 lahendis märkinud, et üldine majanduslangus ei saa iseenesest olla aluseks lastele väljamõistetava elatise miinimumsuuruse vähendamiseks, sest laste vajadused tasemel, mida elatise miinimumsuuruse kehtestamisel on silmas peetud, tuleb rahuldada ka üldise majanduslanguse ajal. Hageja on märkinud, et tema teine laps B B (sünd. XXX.a) osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kohustus pidada ülal last B B ’it oli hagejal samuti elatise väljamõistmise ajal, millise asjaoluga on kohus elatise väljamõistmisel arvestanud. Eeltoodust lähtudes ning võttes arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 22.10.2009.a otsusega väljamõistetud elatise suurus muutmata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.