lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama 2 rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väitel kostjad laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Kostjate vastuväite kohaselt on nad teostanud hageja korteris remonti ja teinud töid hagejale kuuluvas suvilas, mistõttu on rahaline kohustus hageja ees täidetud teostatud töödega (tl 11). 7. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise (tl 3-4, 10), seega peavad kostjad tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostjad väidavad, et laen on teostatud tööde eest saada oleva rahasummaga tasaarvestatud (tl 11).
8.
lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja leiab, et tasaarvestust ei saa lugeda toimunuks juba seetõttu, et hageja ja kostjate vahel puudus selline kokkulepe ning hageja ja hageja ema on teostatud tööde eest tasunud 27 000 krooni (tl 21). 9. Kohus on seisukohal, et kostjate kohustus hageja ees ei ole lõppenud, kuna täidetud ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused.
lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on küll kostjatel kohustus tagastada hagejale laenuks saadud rahasumma, kuid kostjatel puudub hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teostada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad teostasid hageja korteris remondi (tl 11,21,32). Kohtu hinnangul ei piisa sellest aga tasaarvestuse õiguse tekkimiseks. Kostjatel peaks hageja vastu olema sissenõutavaks muutunud nõue. Sellise nõude olemasolu kohta kostjad kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kostjatele on teostatud remondi eest tasutud 27 000 krooni (tl 21). Ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal oleks veel mingi võlgnevus kostjate ees kohtule esitatud ei ole. Tunnistaja IP ütluste kohaselt on remont teostatud selliselt, et vajab olulises osas ümbertegemist ja ei ole väärt sedagi, mis on juba tasutud (tl 30). Tunnistaja JA ütlusi selle kohta, et tunnistaja teab poolte kokkuleppest laenusumma vastu remonttöid teha, ei pea kohus usaldusväärseteks. Kohtule on esitatud laenuleping, mis on sõlmitud 2008. a veebruaris (tl 4). Kostjate kinnitusel sõlmiti kokkulepe remonttööde tegemiseks 2008. a kevadel (tl 10). Seega ei saanud tunnistaja laenulepingu sõlmimise ajal teada remondi tegemise kokkuleppest, isegi kui tunnistaja laenulepingu sõlmimise ajal hageja korteris oli. Kuna hageja ja kostjate vahel puuduvad vastastikused samaliigilised nõuded, ei ole täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ning sellest tulenevalt ei ole lõppenud ka kostjate kohustus hageja ees. 10. Kostjad on jätnud hagejale tagastamata laenu põhiosa summas 25 000 krooni.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 2 kohaselt kohustusid kostjad laenuandjale tasuma intressi 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 25 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 25 000 krooni ja intress summas 2 500 krooni. Menetluskulud 12. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.