3-10-905/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-905 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kalmer Kirsi (Kirs) kaebus Tartu Vangla
2. aprilli
3. a vaideotsuse nr E5 93 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks tagastada 01.03.
4. a äravõetud kataloogAudi A5 Sportback
5. september 2010 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebaja Kalmer Kirs Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar
6. Jätta kaebus rahuldamata.
7. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni
8. novembrini
9. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
10. 01.03.
11. a võeti Tartu Vangla poolt ära kinnipeetav Kalmer Kirsile saadetud kirisaadetisest kataloog Audi A5 Sportback.
12. K. Kirs esitas 02.03.
13. a Tartu Vanglale vaide, milles taotles maksikirjas olnud tootekataloogi kättesaamist. Tartu Vangla 05.04.
14. a vaideotsusega nr E5 93 jäeti K. Kirsi vaie rahuldamata.
15. 09.04.
16. a saabus Tartu Halduskohtule K. Kirsi kaebus, milles palutakse tühistada Tartu Vangla 05.04.
17. a vaideotsus nr E5 93 ning kohustada vanglat tagastama kaebajale tootekataloog Audi A5 Sportback. Kaebuse põhjendused ja taotlused
18. Kaebust Tartu Vangla 05.04.
19. a vaideotsuse nr E5 93 tühistamiseks ja tootekataloogi tagastamiseks põhjendab K. Kirs sellega, et Tartu Vangla on ebaõigesti omistanud tootekataloogile ajakirja tähenduse. Kaebaja märgib, et kõnealuse kataloogi tagaküljel on märge, et tegemist on brošüüriga. Et kõnealuse väljaande näol ei ole tegu ajakirjaga, tõendab ka asjaolu, et selle saatja ei tegele ajakirjastamise ega ajakirjade väljastamisega. Samuti on kaebaja seisukohal, et tootekataloog on tellitud vangla vahendusel, kuna kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardil on sissekanded
20. ja
21. veebruar
22. a Reval Auto AS Audi esinduste osas. Vastustaja seisukohad
23. Vastustaja märgib, et kaebaja tellis ise telefoni teel Reval Auto Esindused OÜ-st kataloogi Audi A5 Sportback, mille vanglateenistus kaebajale adresseeritud kirisaadetisest 01.03.
24. a ära võttis ja mille kohta koostati akt nr A-
25. Vastustaja arvates see, kuidas kaebaja ise või vanglateenistus kõnealust trükiväljaannet nimetab – kas ajakirjaks, kataloogiks või brošüüriks, ei ole asjassepuutuv. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 30 lg-st 2 on kinnipeetaval lubatud tellida ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust eranditult ja ainult vanglateenistuse vahendusel. Vastustaja leiab, et igale keskmiselt mõistlikule inimesele on arusaadav, et igasugused kataloogid, brošüürid ja muud trükised liigituvad vaieldamatult „muu kirjanduse“ alla. Seega kuulus kaebaja omaalgatuslikult tellitud trükis vanglateenistuse poolt äravõtmisele VangS § 30 lg 2 alusel ainuüksi sel põhjusel, et see ei olnud tellitud vangla vahendusel. Vastustaja juhib tähelepanu Tartu Vangla direktori 21.08.
26. a käskkirja nr 1-3/96 punktile 1.28, millega tõepoolest keelati kinnipeetavatele vaid ajalehed, ajakirjad ja raamatud, mis ei ole ostetud/tellitud vangla vahendusel, ent selgitab ka keelu kehtestamise põhjused: kinni peetavatele isikutele kirja teel edastatava kirjanduse kontroll on hädavajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna ajalehtede, ajakirjade ja raamatute lehtede vahele on võimalik kleepida või immutada keelatud aineid, milliste avastamine ei ole enamasti visuaalselt tuvastatav. Seetõttu eeldaks iga nn „raamatuks“ köidetud trükiväljaande läbivaatus äärmiselt põhjalikku ja ajamahukat läbivaatust leht-lehe haaval, kahtluste korral ka ekspertiisi. Tõhusa kontrollsüsteemi sisseseadmine oleks vanglale ebamõistlikult koormav ja ressursimahukas võrreldes kirjanduse tellimise vahendamisega. Seatud eesmärgist tulenevalt peaks iga keskmiselt mõistlik inimene aru saama, et trükise lubatavuse üle otsustamisel ei lähtuta mitte sellest, kuidas keegi üht või teist trükist nimetab, vaid asjaolust, kas see on tellitud vangla vahendusel või mitte. Vastustaja leiab, et kuna trükise äravõtmine toimus seaduse alusel ja sellega kooskõlas, ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Vaideotsuse tühistamine ei tooks endaga kaasa kaebaja poolt soovitud tulemust, sest kohus ei saaks selle tulemusena kohustada vanglat sooritama kaebaja poolt soovitud toimingut ehk tagastama vaidlusalust trükist. Lisaks avaldas K. Kirs 06.07.
27. a inspektor-kontaktisik Toomas Udele, et ta on kõnealuse trükise koopia tegelikult kätte saanud. Kohtu põhjendused ja otsus
28. Kehtiv õigus ei anna kaebajale subjektiivset õigust, mida ta soovib kaebusega saavutada, mille tõttu puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohaga, et vaideotsusega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mille tõttu puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. 2 Juhul, kui aga kohustamiskaebus kuuluks rahuldamisele, tuleks kaaluda vaideotsuse tühistamist õigusselguse huvides.
29. Kinnipeetaval on lubatud ainult vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda (VangS § 30 lg 2). Mõiste muu kirjandus hõlmab ka teabekirjanduslikke raamatuid, mille alla võib kohtu arvates liigitada ka vaidlusaluse kataloogi. Kaebaja poolt tõendina esitatud kinnipeetava kirjavahetuse kaardiga (tl 19) on tõendatud, et kaebaja ei tellinud tootekataloogi vangla vahendusel, vaid isikliku kirjavahetuse teel, kuna ta suhtles kataloogi saatjaga vahetult, s.t tema poolt iseseisvalt vangalast saadetud kirja teel. Kuna kinnipeetava kirja sisu ei kontrollita, siis ei tulene vangla poolt kirja adressaadile edastamisest ka kinnipeetavale õigustatud ootust kirjas taotletud eseme või muu kirjanduse saamiseks. Tulenevalt VangS § 66 on vanglal õigus otsustada, kas kinnipeetava poolt vangla vahendusel tellida kavatsetav kirjandus võib ohustada vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. See tähendab, et isegi kui kaebaja oleks avaldanud soovi vangla vahendusel tellida vaidlusalune kataloog, siis on vastustaja pädevuses otsustus, kas seda võimaldada või mitte. Tulenevalt VangS § 28 ei või kinnipeetavatele kirjandust saata kirjavahetuse korras, kuna tegemist on kirja osaga, mis kuulub osundatud sätte reguleerimisalasse. Kaebaja põhiõiguste riive on käesoleval juhul proportsionaalne, kuna meetmel on legitiimne eesmärk ja seaduslik alus. Kuna vaidlusalune kataloog on kaebajalt ära võetud korra ja turvalisuse tagamise eesmärgil, siis puudub halduskohtul alus nii kohustamiskaebuse kui ka vaideotsuse tühistamiskaebuse rahuldamiseks. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tulenevalt tuleb kaebus jätta neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldamata.
30. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ja vastustaja puhul seetõttu, et ei ole esitatud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Roby Koik kohtunik 3