← Eesti

3-10-650/19

3-10-650 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 05.08.2010; Tallinn Haldusasja number 3-10-650 Haldusasi A. G.`i kaebus Tallinna Vanglalt 124 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 29.07.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A. G.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Angela Heinsaar-Talimaa RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 05.08.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. G. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 124 krooni seoses sellega, et Tallinna Vangla on kaebuse esitajalt ära võtnud temale saadetud hügieenitarbed. Tallinna Halduskohtu 08.04.2010 määrusega võeti A. G.`i kaebus menetlusse (tl 10) ning 07.07.2010 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi aeg (tl 26). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS A. G.ile saadeti 27.11.2009 postiga asjad, mille maksumus kokku ületab 100 krooni ja mis oleks tulnud vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 70 lg 1 ära võtta ja panna lattu. Kaebuse esitaja teavitas 2 sellest ka Tallinna Vangla töötajat P. T.t, kes aga keeldus kuivseepi ja kuivdeodoranti avaldajale välja andmast ning otsustas nimetatud asjad esialgu lattu panna, kuid mõtles lõpuks ringi ning parandas akti hävitamise aktiks. Kaebuse esitaja leiab, et P. T.e toiming on õigusvastane ning taotleb sellest tulenevalt tekitatud materiaalset kahju, mis on 124 krooni. TALLINNA VANGLA (VASTUSTAJA) SEISUKOHT A. G. on 29.11.2009 esitanud Tallinna Vangla direktorile kaebuse, et 27.11.2009 ei andnud vanglaametnik P. T. talle kätte maksikirjaga saabunud hügieenitarbeid: dušigeel Palmolive Milk, šampoon Head & Shoulders, habemeajamiskreem Viking, kuiv deodorant Fa Sport, seep Palmolive, seep Duru ja majapidamisseep. Loetletud hügieenitarvete kohta koostas P. T. akti asjade hävitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitati A. G.ile varalist kahju 124 krooni. Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirjaga nr 60 ning Tallinna Vangla direktori 28.10.2009 käskkirjaga nr 82 on kehtestatud esemete loetelu, mis on Tallinna Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud. Rahaliste vahendite puudumisel on võimalik vajalikke esemeid taotleda vanglalt humanitaarabi korras. Lisaks on selgitatud, et vangla sisekorraeeskirja § 70 lg 1 käsitleb vahistatule saadetud pakist äravõetud esemetega toimimist ning ei kohaldu kinnipeetavale kirja teel saadetud esemete suhtes. Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt RVastS § 7 lg 1 kindlaks tegema, kas isikul on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. VangS § 29 lg 1 järgi kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VSkE § 65 lg 1 sätestab keelatud esemetega toimimise: vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Vanglasse saadetud toiduained, ravimid ja vedelikud hävitatakse ning muud käskkirjas nimetatud esemed paigutatakse kinni peetavate isikute isiklike asjade lattu kinni peetava isiklike asjade juurde. Seega oli loetletud esemete äravõtmine õiguspärane, kuna kõik A. G.ilt maksikirjaga saabunud ja äravõetud esemed liigituvad kas geelide, kosmeetiliste vedelike, vedelate või kuivade segude või survestatud mahutite sisu alla. Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 82 kohaselt vedelikud hävitatakse, käskkirja nr 60 põhjenduste kohaselt on oluline ka kauba realiseerimisaja tagamine. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on esitatud kahju hüvitamise nõue lähtuvalt sellest, et vangla ei väljastanud kaebuse esitajale tema ema poolt saadetud hügieenitarbeid. Vastustaja on tuginenud oma vastuses vangistusseaduse § 15 lg-le 4, mille kohaselt vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. 3 Lähtuvalt eeltoodust on õiguslik alus ainete ja esemete täiendavaks keelamiseks olemas ning siinkohal tõusetub küsimus sellest, kas ja kuidas on taoline täiendav keeld kehtestatud. Vastustaja esitas Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60, mille punktiga 1.
  2. on Tallinna Vanglas viibivatel kinni peetavatel isikutel keelatud omada toidu- ja maitseaineid, taimseid tooteid, vedelaid ja pulbrilisi aineid ning tubakatooteid, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või vanglas asuvast kauplusest ostetud. Järgneb ka selgitus, mille kohaselt vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid ja kuivi segusid ning survestatud mahutite sisu (tl 37-38). Nimetatud käskkirjas on põhjendatud keeldu vangla julgeoleku tagamisega, sest taoliste esemete läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Vastustaja on selgitanud käskkirjas, et läbipaistmatusse vedelikku sisaldavasse pudelisse võib olla peidetud kileümbrises alkoholi, narkootikume või muid keelatud esemeid ja aineid. Oluliseks on peetud ka tervise tagamist, sest kiri tuleb edastada kinni peetavale isikule 7 tööpäeva jooksul, kuid osade toiduainete realiseerimise tähtaeg on lühem kui seitse tööpäeva ning riknenud ainete vangla territooriumil hoidmine seab ohtu nii vanglatöötajate kui ka kinni peetavate isikute tervise, mistõttu võib olla ohus ka vangla üldine julgeolek. Lisaks puuduvad vanglal toiduainete säilitamiseks ka vastavad tingimused. Tallinna Vangla direktori 28.10.2009 käskkirjaga nr 82 on vastavat regulatsiooni täiendatud (tl 39-40). Nimetatud käskkirja punkti 1.4 kohaselt võetakse (käskkirjas) eelpool nimetatud esemed ja ained ära ning äravõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Vanglasse saadetud toiduained, ravimid ja vedelikud tuleb käskkirja kohaselt hävitada ning muud esemed paigutada kinni peetavate isikute isiklike asjade lattu kinni peetava isiku isiklike asjade juurde. Taolised kaalutlused on vangla direktori pädevuses ja mis puutub käskkirjade õiguspärasuse küsimust, siis see on teine teema, mida käesoleva vaidluse lahendamise käigus ei hinnata. Vastustaja selgitas seoses eelnimetatuga, et käskkirju on korduvalt vaidlustatud, kuid kohtud on leidnud, et tegemist on õiguspäraste käskkirjadega ning seega on lähtud neist kui õiguspärastest haldusaktidest (kohtuistungi protokoll, tl 42). Eelnimetatud käskkirjadest nähtub, et vangla võib keelata aineid, mis hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid ja kuivi segusid ning survestatud mahutite sisu ning selles osas oli vastustaja tegevus tulenevalt kehtivatest käskkirjadest õiguspärane. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, millised esemed kaebuse esitajale saadeti. Vastav loetelu kajastub leitud esemete kohta koostatud aktis ja nimekirja kui sellise osas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust olnud. Sisulist vaidlust ei saa olla ka selles, et tegemist on esemetega, mida on nimetatud ja defineeritud Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 punktis 1.
  3. Kaebuse esitaja poolt viidatud vangla sisekorraeeskirja § 70 lg 1 kehtib vahistatule saadetud ja pakist äravõetud esemetega toimimise suhtes. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei olnud kaebuse esitaja puhul tegemist vahistatuga. Vangla sisekorraeeskirja § 65 lg 1 kohaselt on keelatud esemete hävitamine võimalik ning see jääb vastustaja poolt teostatava kaalutlusõiguse raamidesse. Selles tähenduses on keelatud esemeteks ka need, mis on vanglateenistuse poolt täiendavalt keelatud lähtuvalt vangistusseaduse § 15 lg-st
  4. Kokkuvõttes tuleb asuda antud juhul seisukohale, et vastustaja on tegutsenud kehtivate käskkirjade alusel, mis tähendab seda, et kaebuse esitajal ei ole alust materiaalse kahju hüvitamist nõuda ning kaebus jääb rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada A. G.i apellatsioonkaebus osaliselt. 4
  6. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  7. augusti
  8. a otsus haldusasjas nr 3-10-650 kolme seebi äravõtmise ja hävitamisega seotud kahju hüvitamise taotluse lahendamise osas. Teha selles osas uus otsus, millega kaebus vastavas ulatuses rahuldada ja mõista Tallinna Vanglalt A. G.i kasuks välja hüvitis tekitatud varalise kahju eest summas 30 (kolmkümmend) krooni. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Mõista Tallinna Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud 125 (ükssada kakskümmend viis) krooni. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.