Obsah (5)

§ 620§ 621§ 624§ 112§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 23. novembril 2010.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallin

) § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 620

lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

§ 621lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

§ 624

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Seega on käsundusleping suunatud töö tegemisele, teenuse osutamisele kui protsessile.

1. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis tõendamist, et pooled sõlmisid koostöölepingu (t/l 114-145, 239-247, 15-45, 68-72). Lepingu objektiks oli Euroopa Komisjonile toetuse saamiseks taotluse koostamine koos selleks vajalike toimingutega kostja poolt. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal oli kohustus taotleda EAS(EAS-ilt) toetust ning kas hagejal on õigus alandada hinda. Esmalt annab kohus hinnangu asjaolule, kas kostjal on lepingust tulenev kohustus taotleda EASist toetust või mitte. Seejärel analüüsib kohus hageja nõuet hinna alandamiseks.
2. Kohus on seisukohal, et eelpool viidatud koostöölepingu p. 4 kohaselt, on kostja lubanud toetada hagejat toetuse taotlemisel eelduslikult EAS-ist. Pooled ei vaidle selle üle, et vastav nõustamisprogramm avanes 06.12.2007.a., s.o. pärast Euroopa Komisjonile 04.09.2007.a. esitatud taotlust (t/l 209). Ka tunnistaja LN andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et taotlus EASile tuli esitada juhul kui see kutse avaneb ja tingimusel, et taotlust Euroopa Komisjonile ei ole esitatud (t/l 282). Ka nähtub kohtule esitatud poolte e-kirjade vahetusest, et vastavat nõustamisprogrammi eelnevalt ei avatud ning pärast Euroopa Komisjonile esitatud taotlust pole toetust võimalik EAS-ist taotleda (t/l 254-255). Kostja on nimetatut hagejale korduvalt selgitanud, mispeale hageja on avaldanud, et makstud summad on võimalik tagastada ja vormistada uued vajalike kuupäevadega arved (t/l 274-275). Kohus on seisukohal, et lepingu täitmisel tuleb käituda õiguspäraselt. Seega pole õige hageja seisukoht, et antud juhul on kostja lepingut rikkunud, kuivõrd pole vastavat taotlust EAS-ile esitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja selles osas lepingut rikkunud ei ole.
3. Järgmisena käsitleb kohus hageja nõuet hinna alandamiseks. Vastavalt

§ 112

lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostja lepingut kohaselt ei täitnud. Samuti on hagejal etteheited lepingu täitmise kvaliteedi osas. Hageja on seisukohal, et leping oleks kohaselt täidetud juhul, kui taotluse esitamise tulemusena oleks saadud Euroopa Komisjonilt toetust. Kohtuistungil oli hageja seisukohal, et kuivõrd Euroopa Komisjonile esitatud taotlus künnist ei ületanud, siis tuleb sellest johtuvalt hinda alandada 430 000 krooni võrra. Kohus on seisukohal, et hageja selline arvamus on meelevaldne.

1. Selleks, et tuvastada, kas lepingut on rikutud, tuleb esmalt kontrollida, milles on pooled antud juhul kokku leppinud. Kohtule esitatud eelpool viidatud koostöölepingu p. 2 sisaldab kostja poolt 3 osutatavaid teenuseid, millised jagunesid järgmiselt: 1) ideede genereerimine ja arendamine, 2) projekti konsortsiumi loomine ja toetusraha taotluse kirjutamine, 3) lepingu läbirääkimiste juhtimine ja projekti alustamise võimaldamine (t/l 18-22). Kulud ja kaasinvesteering partnerlusse sealhulgas kostja tasustamine on sätestatud lepingu p. 4, millise kohaselt oli lepingu eesmärgiks ühine rahalise kasu saamine teadus-ja arendustegevusest, mistõttu lepiti kokku ühine finantseerimine kogumaksumuses 1 400 000 krooni. Tööprogrammi elluviimise kogumaksumus on järgmine: 1 etapp idee genereerimine ja arendamise pakkumine 300 000 krooni, 2 etapp konsortsiumi loomine ja toetuse taotluse koostamine 1 000 000 krooni, 3 etapp lepingu läbirääkimiste juhtimine ja projekti kiire alustamise võimaldamine 100 000 krooni. Nimetatud summast 700 000 krooni tuli tasuda hagejal vastavalt graafikule järgmiselt: 1) 300 000 krooni ettepaneku kinnitamise vormile alla kirjutamisel, 2) 330 000 krooni kui teadus- ja arendustegevuse toetuse taotluse ettepanek on esitamiseks sobivas vormis, 3) 70 000 krooni, kui ettepaneku rahastamine kiidetakse heaks (t/l 239-247). Kostja kohustus koostama ja esitama hageja nimel teadus- ja arendustegevuse toetuse taotluse Euroopa Komisjonile. Lepingu üldtingimuste p. 5 kohaselt eeldati, et esimese etapi tähtaeg on 4-5 nädalat ning teise etapi täitmise tähtajad sõltuvad siiski riiklikest vahenditest rahastamise programmist ja toetuse liigist, mille taotlemises lepitakse kokku ühiselt. Seega ei tulene nimetatud koostöölepingust kostja kohustust Euroopa Komisjonile esitatavas taotluses ületada künnis. Samuti ei tulene nimetatud lepingust, et pooled oleksid leppinud kokku selles, et kostja garanteerib Euroopa Komisjonilt toetuse saamise. Lepingust tulenevalt oli see mõlema poole ühine huvi ja eesmärk, kuid vale on hageja järeldus, et ainult sel juhul oleks kostjapoolne lepingu täitmine kohane, kui eelpool nimetatud eesmärk oleks täidetud.
2. Hageja on esitanud kostjale etteheiteid taotluse kvaliteedi osas toetudes üksnes Euroopa Komisjoni hinnangutele. Samas tuleneb hageja seadusliku esindaja TK’i kohtuistungil vande all antud seletusest, et kostja näol on tegemist tunnustatud teenuse pakkujaga, kuivõrd ta oli ära märgitud EAS koduleheküljel (t/l 280). Ka on hageja hinnangul hageja ettevõtte analüüs kostja poolt läbi viidud puudulikult. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et eelneva ettevõtte analüüsita poleks taotluse koostamine olnud võimalik. Ka ei ole hageja sellele väidetavale puudusele eelnevalt kostja tähelepanu juhtinud, mistõttu saab seda pidada hilisemaks pretensiooniks, mis on tingitud asjaolust, et Euroopa Komisjonile esitatud taotlus jäi rahuldamata.
3. Kohtule esitatud pooltevahelise e-kirjade kohaselt toimusid enne lepingu allkirjastamist läbirääkimised lepingu tingimuste üle ning kostja on selgitanud hagejale, et ajanappuse tõttu ei pruugita 04.09.2007.a. kutsel osaleda, kuivõrd kiiresti/kehva taotlust ei soovi kostja esitada. Kostja on selgitanud, et ta ei saa endale võtta riski kirjutada sellise lühikese ajaga korralik taotlus ning on teinud hagejale ettepaneku huvi korral vestelda uuesti septembris 2007.a. (t/l 210-214, 205-206, 261-265). Ka hageja seadusliku esindaja TK’i vande alla antud seletuse kohaselt oli hageja üheks tingimuseks, et taotluse saaks esitada selleks vooruks (t/l 280). Kohtule esitatud kirjalike tõendite kohaselt jäeti Euroopa Komisjonile esitatud taotlus esmakordsel esitamisel rahuldamata (t/l 47-50, 73-82). Vastavalt lepingu p. 4 esitati taotlus parandatult Euroopa Komisjonile kostja poolt uuesti 11.04.2008.a. (t/l 151-203, 46, 251-253). Kokkuvõtliku hindamisraporti kohaselt esitatud taotlust ei rahuldatud (t/l 51-54, 83-92). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatu on piisav hinna alandamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud esitades parandatult taotluse teistkordselt, milline tunnistati Euroopa Komisjoni poolt vastavaks ning see läbis hindamismenetluse. Kohus märgib, et hindamismenetluse läbis ka esmane taotlus, s.t. mõlemad esitatud taotlused vastasid nõuetele. Asjaolu, et 673 esitatud taotlustest (t/l 204) ei rahuldatud vaidlusalust taotlust, ei anna hagejale alust tugineda

§ 620

kostjapoolsele hoolsuskohustuse rikkumisele ning sellest tulenevalt taotleda hinna alandamist

§ 112lg 1 alusel.

Kohus nõustub kostja arvamusega selles osas, et Euroopa Komisjon ei lähtu projekti hindamisel üksnes taotlusest ja selle kvaliteedist, vaid kogu projektist tervikuna. Asjaolu, et projekti ei peetud piisavalt perspektiivikaks, ei tähenda 4 seda, et kostja antud juhul oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kõige eelpooltoodu alusel ei saa pidada hagi põhjendatuks ning see jääb rahuldamata. 12. Kuna asjas on tuvastatud, et kostja lepingut rikkunud ei ole, siis ei kuulu rahuldamisele hageja alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks

§ 115lg 1 alusel.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 430 000 krooni. Menetluskulude jaotamine
3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik 5