3-10-2936/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-10-2936 Määruse kuupäev

1. detsember 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Juri Stronfel’i kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2010 kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Tagastada Juri Stronfel’i kaebus haldusasjas nr 3-10-2936 (HKMS § 11 lg 31 p 5);
4. Kohtumääruse ärakiri koos venekeelse tõlkega saata kaebuse esitajale;
5. Kaebus tagastada peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
6. 11.11.2010.a saabus Tartu Halduskohtule Juri Stronfeli kaebus Tartu Vangla töötajate õigusvastaste tegevuste peale ja ebakorrektse vastuse peale. Kaebuse kohaselt keeldus 05.10.2010.a E 2 sektsiooni valvur temalt vastu võtmast 2 dokumenti Tartu ja Tallinna kohtusse. Kaebaja üritas ka 06.10.10 hommikul 2 kirja kohtusse saata, kuid tulutult. Ta helistas vanglaametnik Keerovile ja nõudis, et temalt kirjad vastu võetaks, kuid Keerov solvas kaebajat ja lülitas telefoni välja. Kaebaja kirjutas direktorile kaebuse, millele ta sai R.Jõksilt ebakorrektse vastuse numbriga V1 11854-
7. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla käitumine õigusvastaseks ja seadust rikkuvaks. Põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on see, et Tartu Vangla vabandaks tema ja kohtu ees ja et Tartu Vangla edaspidi selliseid õigusvastaseid tegusid ei teeks. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks, et hr. Keerov teda alusetult solvas. Solvamise eest tahab kaebaja pärast seda, kui kohus selle õigusvastasuse tuvastab, nõuda Tartu Vanglalt kompensatsiooni.
8. Kohus jättis 15.11.2010.a määrusega J.Stronfel’i kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada kaebuse eset, ehk millist vangla toimingut ta soovib vaidlustada. Kaebaja pidi eraldi iga toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks märkima põhjendatud huvi. 1
9. 19.11.2010.a saabus kohtusse J.Stronfel’i kaebuse täiendus, milles J.Stronfel märgib, et soovib tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla ametniku toiming, et 05.10.10 õhtul ei antud talle ümbrikut ja ei püütud seda otsida, et 06.10.10 keelduti saatmiseks vastu võtta kaks kirja ning et ametnik solvas kaebajat alusetult eesliks, kui ta helistas sisetelefoni kaudu ja nõudis ülemvalvuri väljakutsumist. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada ebakorrektseks hr R.Jõksi 02.11.10 vastus nr V111854-1 tema kaebusele. Kaebaja märgib, et täpsustab oma huvi kaebuse esitamiseks. Kaebaja soovib pärast õigusvastasuse tuvastamist kõige eest nõuda hüvitist, eelkõige aga lühiajalise närvipinge tekitamise ning tema solvamise eest. Kohtu seisukoht
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu senise praktika kohaselt tuleb nimetatud sätet sisustada lähtudes HKMS §-st 7, mis võimaldab toimingu õigusvastaseks tunnistamist nõuda ainult juhul, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi. Riigikohus on 15.05.2009.a määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib tuvastamiskaebuse tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Täiendavalt on Riigikohtu halduskolleegium 22.06.2010.a määruses asjas 3-3-1-20-10 märkinud, et Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev kohtusse pöördumise õigus ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi
11. septembri
12. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad.
13. Kaebuses palub J.Stronfel tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, mis seisnesid selles, et 05.10.10.a õhtul ei antud talle ümbrikut, et 06.10.10.a keelduti vastu võtmast kahte kirja ning et ametnik nimetas teda eesliks sisetelefonile helistades. Kaebaja märgib, et soovib nõuda kõige eest hüvitist, eelkõige lühiajalise närvipinge tekitamise ning tema solvamise eest. Kohtupraktikas on põhjendatud huvina aktsepteeritud huvi hilisema kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hilisema kahjunõude perspektiivikuse hindamisel tuleb kohtul hinnata, kas kaevatavad toimingud võisid tõenäoliselt põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamist isik nõuda vaid nimetatud isikuõiguste rikkumisel. Kaebaja on märkinud, et kaevatavad toimingud tekitasid talle lühiajalise närvipinge ning eesliks nimetamine oli talle solvav. Kohtu arvates on vähetõenäoline vaidlusaluste toimingutega mittevaralise kahju tekkimine, mis kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et 05.10.10 ümbriku mitteandmine ning 06.10.10 väidetav kirjade mittevastuvõtmine ei saanud kaebajale tekitada selliseid emotsionaalseid kannatusi, mis kuuluksid rahaliselt hüvitamisele. Asjaolu, et kaebajale tekkis lühiajaline närvipinge, ei tähenda, et sellega oleks tekkinud hingelist valu sellises ulatuses, mis tingiks kahju hüvitamise. Ühtlasi on kahju hüvitamise nõudeõigus vaid isikul, kelle õigusi 2 on rikutud. S.Stronfel’ile adresseeritud R.Jõks’i 29.10.2010.a kirjast nr V1 11854-1 nähtub, et 06.10.10 on J.Stronfel välja saatnud ühe kirja Tartu Halduskohtule ja teise kirja Tallinna Halduskohtule. Seega on ebaõiged kaebaja väited nagu tema õigusi oleks rikutud 06.10.10 kahe kirja vastuvõtmisest keeldumisega. Täiendavalt leiab kohus, et J.Stronfel’i nimetamine eesliks võis olla kaebaja jaoks küll ebameeldiv, kuid ei saanud kaasa tuua RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud tagajärge. Kohus leiab, et kohtusüsteemi efektiivse toimimise huvides ei pea iga väheoluline rikkumine saama täiemahulist kohtulikku kaitset. Tulenevalt eeltoodust ei saanud kohtu arvates kaevatavate toimingutega J. Stronfel’ile tekkida sellist kehalist või hingelist valu, mis kuuluks RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. Kaebaja on ka ise märkinud, et närvipinge oli lühiajaline. Seetõttu peab kohus J.Stronfel’i hilisemat kahjunõuet ilmselgelt perspektiivituks. Kohus on seisukohal, et J.Stronfel’i kaebus kuulub Tartu Vangla toimingute – 05.10.10 ümbriku mitteandmine, 06.10.10 kahe kirja vastuvõtmisest keeldumine, J.Stronfel’i solvamine – õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele, kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.
14. Kaebaja on ühtlasi palunud tunnistada R.Jõksi 02.11.10.a vastus nr V1 11854-1 ebakorrektseks. Kohus selgitab, et kohtult ei ole võimalik taotleda vastuse ebakorrektseks vaid õigusvastaseks tunnistamist. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et kaebajal puuduks eelpool nimetatud põhjustel ka vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, kuna selle väidetav ebakorrektsus ei saanud kaebajale põhjustada mittevaralist kahju. Asjaolu, et vanglaametniku vastus kaebajat ei rahuldanud, ei tähenda, et vastus on õigusvastane. Kohus märgib, et HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine isikult õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Eda Muts kohtunik 3