alusel endist OÜ GN juhatuse liiget ST’it andma kohtus vande (
) ning pankrotimenetlusest osavõtu kohustuse (
juuni 2007.a kell 10:00 Tallinnas Tartu mnt 85 asuvas Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas saal nr
) sätestatud tunnused, et võlgnik varjab ennast eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest. Ajutise pankrotihalduri seisukoht OÜ GN, endine ärinimi osaühing RE, kanti äriregistrisse 11.03.1999. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus. Alates 13.07.2006 on võlgniku juhatuse liikmeteks NK(elukoht XXX) ja AM (elukoht XXX), kellega ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud ühendust saada. Ajutine haldur võttis ühendust juhatuse liikmete esindajaga Eestis jurist Andres R ’ga, kellel väidetavalt puuduvad juhatuse liikmete kontaktandmed. Võlgniku 2004.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2004 seisuga varad kogusummas 11 211 290 krooni, millest raha ja pangakontod 629 215 krooni, nõuded ostjate vastu 3 123 311 krooni, ettemakstud tulevaste perioodide kulud 14 588 krooni, ettemaksed 3 hankijatele 1 317 krooni, tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6 212 456 krooni, masinad ja seadmed 350 000 krooni, akumuleeritud põhivara kulum -119 597 krooni ja ettemaksed materiaalse põhivara eest 1 000 000 krooni. Kuna ajutisele haldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut, milline on täpne võlgniku varade koosseis käesoleval hetkel. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt esitasid võlgniku esindajad ST ja TJ 2006.a veebruaris maksuhaldurile taotluse võlgnevuse ajatamiseks. Samuti esitati bilanss 2005.a andmete kohta, mis on oma sisult vastuoluline. Võlgniku peamise põhivara moodustavad tütarettevõtete aktsiad või osad summas 6 520 145 krooni, mis ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on AS-i GC (registrikood XXX, endise ärinimega AS RK) aktsiad. Võlgnik on 100 %-liselt AS-i GCaktsiate omanik, aktsiakapital on 4 660 000 krooni. Ajutine haldur leiab, et kuna AS-il GCon võlgnikuga samad juhatuse liikmed ning aktsiaseltsi peamiseks varaks olnud kinnistu on võõrandatud, on aktsiate väärtus tänase seisuga olematu. Võlgnikul on nõudeid ostjate vastu summas 4 336 467,99 krooni, neist suurimad HC OÜ vastu 743 600 krooni, MOÜ vastu 580 418,02 krooni ja OP OÜ vastu 1 668 277,02 krooni. OPOÜ on likvideerimisel ärinimega OÜ ÄP, likvideerijaks UK. Võlgnikul on rahalisi vahendeid AS-is Hansapank, kus tähtajalise hoiukonto saldo on 10 000 krooni. Samuti omab võlgnik väärtpaberikontot. Võlgnik on registreeritud XXX, ehitusaastaga 2000, vastutavaks kasutajaks (omanik Hansa Liising Eesti AS). Võlgniku 2004.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul kokku kohustusi summas 10 557 779 krooni, millest lühiajalised laenud ja võlakirjad 154 050 krooni, pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed 51 194 krooni, ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 19 436 krooni, tarnijatele tasumata arved 4 112 384 krooni, võlad tütarettevõtetele 4 812 090 krooni, maksuvõlad 835 598 krooni ja viitvõlad 565 027 krooni. Maksu- ja Tolliametile võlgniku poolt esitatud 2005.a bilansist nähtub, et võlgnikul on kohustusi kokku 12 869 841 krooni, millest suurima osa moodustavad võlad tarnijatele summas 4 399 706 krooni, maksuvõlad 2 039 104 krooni ja võlad tütarettevõtjatele 4 500 784 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 12.10.2006 seisuga kokku maksuvõlgasid summas 2 391 430 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 791 280 krooni ja intressid 600 150 krooni. Võlgnevus koosneb tulu-, käibe- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete, kohustusliku kogumispensioni maksete, ettevõtte tulumaksu võlgnevusest erisoodustustelt ja maamaksu võlgnevusest ning intressidest. Seega on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi kokku vähemalt 13 000 000 krooni. Kuivõrd ajutisele haldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, ei ole halduril võimalik anda täpset hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjustele. Samas on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. Lähtudes eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur välja kuulutada OÜ GN pankrot. Ajutine pankrotihaldur palub võlgnikult välja mõista tasu ja kulutuste katteks 14 400 krooni. Maakohtu põhjendused Kohtuistungil jäid võlausaldajate esindajad esitatud pankrotiavalduste juurde ja palusid välja kuulutada OÜ GN pankrot. Ajutine haldur jäi esitatud kirjaliku aruande juurde. 4 Kohus on kostja seaduslikule esindajale N (samuti N ) K ’le kohtukutse ja pankrotimenetluse algatamise määruse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 20.03.2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt
lg 2 kui võlgnik ei ilmu kohtuistungile, võib kohus pankrotiavalduse läbi vaadata võlgniku osavõtuta või kohaldada võlgniku sundtoomist. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb
Ajutise halduri aruande kohaselt moodustab võlgniku vara AS-i GC aktsiatest (aktsiakapitaliga 4 660 000 krooni) ja nõuded erinevate isikute vastu, millede väärtus peab selguma edasises pankrotimenetluses. Teadaolevalt on võlgniku kohustused kokku vähemalt 13 000 000 krooni. Seega ületavad võlgniku kohustused teadaoleva vara. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad pankrotimenetluse käigus. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda täpset hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kohus leiab, et
Ajutise halduri aruandest ning võlausaldajate pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (
Ajutine pankrotihaldur on taotlenud võlgniku endiselt juhatuse liikmelt ST’ilt vande võtmist ning pankrotimenetlusest osavõtu kohustamist. ST oli võlgniku juhatuse liige kuni 13.07.2006.
ja § 87 võib kohaldada juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist (
Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus
lg 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Ajutine haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 töötundi, e. 12 800 krooni ja teinud vajalikke kulutusi 1 600 krooni. Kohus leiab, et ajutisele haldurile tuleb määrata tasu 12 800 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele haldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 1 600 krooni. Ajutise halduri tasu ja hüvitis kuuluvad väljamõistmisele pankrotivarast.
lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.