Obsah (6)

§ 85§ 32§ 33§ 34§ 82§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse teatavaks tegemise aeg 12. mai 2009.a, kell 16.30 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number 2-07-1754

§ 85lg 3 ja § 25).

Käesoleval ajal on kostja kinnipidamisõigus, kuna kulutuste tasumine oli hageja poolt garanteeritud. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Kirderand poolt saadetud kirjad ja arved tõendavad, et kostja on 11.01.2007.a tehingu tulemusena remontinud laeva MSTB „AER". Seisuga 01.11.2007.a hageja võlg kostja ees on vastavalt arvestusele 197320,69 krooni. Hageja arvamus kostja vastusele 11.12.2007.a esitas hageja kohtule arvamuse kostja vastusele. Hageja arvates kostja on oma vastuses viidanud asjaoludele, mis ei oma antud hagiavalduse valguses tähendust. Kostja käsitleb oma vastuses hagile asjaolu, et on tegutsenud kuni käesoleva ajani heauskselt ja usus, et hageja ja kostja vahel on lepingulised suhted, mis tuginevad OÜ Kuldaer poolt Oleg Šilovile väljastatud volikirjale ja Oleg Šilovi poolt 11.01.2007.a esitatud avaldusele, milles viimane palub remontida MSTB „AER" veealune osa koos selle hilisema puhastamise ja värvimisega. 4 Oma väidetes toetub kostja VÕS § 8 lg 1 ja § 11 lg

1. Nimetatud esimene normatiiv kehtestab lepingu mõiste milleks on , et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ja teine norm kehtestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kostja on ilmselgelt eiranud tema enda poolt viidatud VÕS § 11 lg 2 sätestatut nõuet, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Lisaks eelpoolt kirjeldatud tähelepanematusele on kostja kiivalt varjanud asjaolu, et just nimelt tema aktiivsel tegutsemisel loodi kostja poolt viidatud 11.01.2007.a koostatud avaldus, milles paluti remontida MSTB „AER" veealune osa koos selle hilisema puhastamise ja värvimisega. Siinjuures on just kostja poolt esitatud imperatiivne nõue lepingu sõlmimiseks kirjalikus vormis. Nimetatud nõude kinnituseks esitas kostja hagejale 15.01.2007.a kuupäevaga dateeritud lepingu koos selle lisaga nr
2. Seega on kostja avalduse tema heausksusest ja mõistlikkuse põhimõtetest juhindumisest paljasõnalised ja täitmata faktiliste asjaoludega. Hageja on nõustunud kostja nõudega sõlmida leping kirjalikus vormis ning asus kostjaga vastavalt VÕS § 14 lepingueelsetesse läbirääkimistesse. Lepingueelsete läbirääkimiste raames, tulenevalt kostja poolt esitatud lepingu projekti ühepoolsusest reguleerimatusest, esitas 23.01.2007.a hageja omapoolse lepingu projekti, milles on reguleeritud pooltevahelised suhted ja määratletud nii kontrolli kui ka teostusmehhanismide raamistik ja toodud pooltevahelised suhted pariteetsele tasandile. Sellise omapoolse lepinguprojekti esitamisega teavitas hageja kostjat, et soovib pooltevahelises edaspidiste suhetes juhinduda lepingu sõlmimise osas VÕS § 11 lg 4 regulatsioonist ja sõlmida leping tulenevalt lepingueelsetes läbirääkimistes saavutatud kokkulepetest. Seega tulenevalt eelpooltoodust ei saa hageja nõustuda kostja poolt esitatud seisukohtadega ja kostja poolt ühepoolselt, vastavalt oma suvale koostatud nõudearvestustega. Hageja arvamuse kohaselt on kostja oma vastuses hagiavaldusele näidanud veelkordselt üles oma jäärapäist suhtumist ja järjekordset soovimatust lahendada küsimusi ilma kohtu kaasabita. Kostja arvamus hageja arvamusele 02.02.2009.a esitas kostja esindaja kohtule arvamuse hageja arvamusele. Esitatud arvamuse kohaselt 18.12.2006.a sisenes MSTB „AER" omal jõul mööda veeteed remondi teostamiseks ja oli peale hagejalt 11.01.2007.a avalduse saamist tõstetud kuivale maale. Koheselt peale laeva kuivale maale tõstmist esitati hagejale leping koos lisaga ning 17.01.2007 tegi hageja esindaja lisal 1 kirjaliku märke töömahu nõusolekutest p 1, 2, 3, 4 ja
3. Seega nii 11.01.2007 nõusolekuga on tõendatud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja vahel on alates 11.01.2007.a lepingulised suhted, mis põhinevad OÜ Kirderand volikirjal direktori Oleg Šilovi nimele. Volikirjas OÜ Kuldaer usaldab täitedirektoril Oleg Šilov allkirjastada lepinguid ja tehinguid, mis puudutavad firma tegevust. Kostja leiab, et hagejaga on 11.01.2007.a alates võlaõiguslikud suhted, kuna hageja tahtis, et kostja teostaks tema asja väärtuse suurendamist. Kostja toetub VÕS § 8 lg 1 ja § 11 lg
4. 5 Kostja on vastavalt VÕS § 76 lg 1 oma kohustused täitnud vastavalt kokkuleppele ja vastavalt VÕS 16 lg 2 ja lg 3 lähtunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tava ja praktika ja kostja kohustus on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja poolt esitatud volikirja alusel OÜ Kuldaer Direktor Oleg Šilov kirjalikult omakäeliselt tegi kostjale 11.01.2007.a avalduse, milles palub teha MSTB „AER" EK 9606 remonditöid, edasise puhastuse ja värvimisega. Kui võrrelda OÜ Kuldaer 23.03,2007.a avaldus Narva politseiosakonnale ja kostja poolt esitatud 11.01.2007.a hageja esindaja poolt kirjutatud avaldust tehingu tegemiseks, siis on näha, et mõlemad dokumendid on kirjutatud ja allkirjastatud Oleg Šilovi poolt. Seega valdus põhineb õiguslikul alusel ja valdaja ei pea asja välja andma. Laev ei ole omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte vastaselt. Kostja on hageja omandit heauskselt vallanud ning teinud kukutusi asja väärtuse suurendamiseks, kuna need kulutused on olnud vajalikud, tavalised. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda laevale tehtud kulutuste hüvitamist, siis võib ta keelduda asja väljaandmisest seni, kuni tema kulutused hüvitatakse (AOS § 85 lg 3 ja § 25). Käesoleval ajal on kostja kinnipidamisõigus, kuna kulutuste tasumine oli hageja poolt garanteeritud. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Kirderand poolt saadetud kirjad ja arved tõendavad, et kostja on 11.01.2007.a tehingu tulemusena remontinud laeva MSTB „AER". Seisuga 01.11.2007.a hageja võlg kostja ees on vastavalt arvestusele 197320,69 krooni. Vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 3 lg 1 laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja meresõiduohutuse seadusega ettenähtud meresõiduohutust tõendavad originaaldokumendid, mida ei kostjale ega kohtule käesoleva ajani esitatud ei ole, kuid ilma milleta kostja ei saa laeva tagasi veeteele kuivalt maalt lasta. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 10.02.2009.a ja 23.03.2009.a toimunud kohtuistungitel jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kostja esindaja esitas kohtule taotluse kohtuotsuse täitmise viisi kindlaks määramiseks ning taotluse kohtu poolt hagihinda määramiseks. Hagi on esitatud asja, laeva MSTB „AER" EK-9906 väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest (vindikatsioonihagi). Vindikatsioonihagi esitamise eelduseks on asjaolud, et nõude esitaja oleks asja omanik; isik, kelle vastu nõue esitatakse, oleks asja valdaja ja valdaja valdaks asja ebaseaduslikult, s.o ilma õigusliku aluseta. Väljanoue on suunatud isiku vastu, kelle faktilises valduses asi on. Laevakinnistusraamatu andmete kohaselt laeva MSTB „AER" EK-9906 omanikuks on osaühing Kuldaer (registrikood 10032685). Pooled ei vaidle selle üle, et alates 18.12.2006.a laev MSTB „AER" EK-9906 asub OÜ-le Kirderand kuuluvas remondibaasis aadressil Suur Lootsi 1, Narva-Jõesuu. Remondibaasi saabumise eesmärgiks oli vajadus teostada laevakere defekteerimine selle edaspidise remondimahu kindlaks määramiseks ja merekõlblikkuse tagamiseks. 6 Kohus on seisukohal, et omandist võivad tuleneda omaniku nõuded, mille eesmärgiks on omandi kaitsmine. Omanikule kuulutavatest nõuetest on kõige tähtsam väljaandmisnõue valdaja vastu. See nõue on siis põhjendatud, kui omanikult on asi ära võetud, niisiis niipea, kui omand ja valdus ei ole enam ühendatuna ühe isiku käes ja valdajal ei ole omaniku suhtes valdusõigust. Asjaõigusseaduse (

) § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt, omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vastavalt

§ 32

valdus on tegelik võim asja üle.

§ 33lg 1 kohaselt valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.

Sellest tulenevalt laev MSTB „AER" EK-9906 on OÜ Kirderand valduses. Vastavalt

§ 34

lg 1 valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Lähtuvalt

§ 82

lg 1, omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja ja vastavalt

§ 83

lg 1, valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Hageja väitab, et OÜ Kirderand poolt on iseseisvalt ilma OÜ Kuldaer kooskõlastamata alustatud laeva MSTB „AER" remonditööd. OÜ Kuldaer otsustas toimetada MSTB „AER" remonditööde teostamiseks vähepakkumise võitnud ettevõttesse AS Remeksi Keskus. Hageja teatas kostjale, et soovib transportida laeva MSTB „AER" vette laskmata 24.03.2007.a kell 9.00 kolmanda osapoole remondibaasi defekteerimisaruande kohaseks remondiks. Laeva transportimise ettevalmistustöid OÜ Kuldaer esindaja ei olnud lastud ja OÜ Kirderand esindaja nõudis põhjendamatult esitatud arvete tasumist ja teavitas, et arvete mittetasumisel ei lase ta teostada laeva. Omand koosneb tegelikult kolmest õigusest: õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Vatdamisõigus tähendab õigust asja vallata ehk asja oma valduses pidada. Omanikul on õigus absoluutselt kõikide käest nõuda, et tema asja ei kasutataks, kasutataks ega vallataks ilma omaniku vastava loata. Hageja tõendas, et kostja valdab temale kuuluvat asja. Kostja ekslikult arvab, et tal on õigus nõuda laevale tehtud kulutuste hüvitamist, siis võib ta keelduda asja väljaandmisest seni, kuni tema kulutused hüvitatakse (

§ 85lg 3 ja § 25).

Käesoleval ajal on kostja kinnipidamisõigus, kuna kulutuste tasumine oli hageja poolt garanteeritud.

§ 85

kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-

1. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus asja vallata mõne õiguse alusel (nt rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel). Kostja valdus on ebaseaduslik, kuna ei põhine õiguslikul alusel. Kohus tuvastas, et hageja on laeva MSTB „AER" EK-9906 omanik ning kostja valdab nimetatud asja ebaseaduslikult. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja nõuda hageja valdusse laev MSTB „AER" EK-9906 ning kohustada kostjat üle andma hagejale laevale MSTB „AER" EK-9906 tehtud muudatuste kohta dokumentaalsed tõendid. Taotluste lahendamine 7 10.02.2009.a esitas kindlaksmääramiseks. kostja esindaja kohtule taotluse kohtuotsuse täitmise viisi TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Ükski pool ei esitanud kohtule ettepaneku otsuse täitmise viisi ja korra kohta. Samuti ei esitanud pooled ka oma seisukohti otsuse täitmise viisi võimalustest. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja taotlus otsuse täitmise viisi ja korra kohta rahuldamata. 10.02.2009.a esitas kostja esindaja kohtule taotluse kohtu poolt hagihinda kindlaksmääramiseks. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega. OÜ Kuldaer 2007 majandusaasta aruandest nähtub, et 2007.aasta algul laeva MSTB „AER" EK9906 väärtus oli 572783 krooni. Sellest tulenevalt kohus nõustub kostja esindajaga, et antud tsiviilasja hinnaks on 572783 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse (kuni 31.12.2008.a kehtinud redaktsioon) tuli maksta riigilõivu summas 25750 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu summas 2500 krooni (02.05.2007 - 200 krooni ning 05.10.2007 - 2300 krooni). Seega tuleb täiendavalt maksta riigilõivu summas 23250 krooni Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne
2. jaanuari 2009 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtu poolt on tuvastatud, et riigilõiv on tasutud seaduses sätestatust vähem 23250 krooni võrra ning kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks, siis kostja on kohustatud tasuma riigituludesse 23250 krooni. Vastavalt TsMS § 179 lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kostjal tuleb tasuda 23250 krooni riigituludesse 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumise alates. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1,630 lg 1,632 lg
3. Natalja Losevtsova Kohtunik 8