Obsah (5)

§ 24§ 93§ 84§ 83§ 92

3-10-2116 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2010; Tallinn Haldusasja number 3-10-2116 Haldusasi OÜ Latestoil kaebus Maksu- ja Tolliameti P

§ 24lg 1 p 4); 2.

Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt menetluskuludena OÜ Latestoil kasuks välja 10400 (kümme tuhat nelisada) krooni (

§ 93

lg 5) Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Edasikaebamise kord

1. OÜ Latestoil esitas 16.08.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK või maksuhaldur) 27.07.2010 käibemaksu tagatise määramise otsuse nr 12.2-3/5403-1 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega määras PMTK kaebuse esitajale käibemaksu tagatise summas 450 000 krooni, mille tasumiseks anti aega 10 tööpäeva arvates otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Koos kaebusega esitas OÜ Latestoil esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti täitmise peatamiseks.
2. Tallinna Halduskohtu 19.08.2010 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest õiguskaitse kohaldamine ei olnud tulenevalt vastavast õiguslikust regulatsioonist sisuliselt vajalik.
3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.08.2010 otsusega nr 6-2/1262 tunnistati vaidlustatud haldusakt kehtetuks (tl 70). 2
4. 02.09.2010 esitas OÜ Latestoil Tallinna Halduskohtule taotluse, milles selgitas, et ei kavatse kaebusest loobuda, kuid taotleb menetluse lõpetamist

§ 24

lg 1 p 4 alusel, sest PMTK 24.08.2010 otsusega nr 6-2/1262 tunnistati vaidlustatud haldusakt kehtetuks. Kaebaja taotles ka menetluskulude väljamõistmist summas 20 400 krooni ning riigilõivu tagastamist.

1. Tallinna Halduskohtu 15.10.
2. a määrusega võeti OÜ Latestoil kaebus menetlusse. Samas selgitati menetlusosalistele, et kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu tuleks menetlus

§ 24lg 1 p 4 alusel ühtlasi ka lõpetada.

Eelnimetatud määruses selgitati protsessiosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi ning võimaldati esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti seonduvalt menetluskuludega. 6. Kaebuse esitaja vastas 19.10.2010, et jääb varasemalt esitatud taotluse juurde kindlaks ning taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. PMTK vastas 15.11.2010 ja pidas menetluse lõpetamist

§ 24lg 1 p 4 alusel võimalikuks.

Kuludokumentide kui selliste osas vastustajal märkusi ei olnud, kuid samas leidis maksuhaldur, et õigusabikulud ei ole sellises ulatuses põhjendatud kuna kõnealune kohtuvaidlus hõlmas vaid kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamist ning menetluse lõpetamise taotlus tehti menetluse ettevalmistavas staadiumis. Vastustaja palub mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, vähendades hüvitamisele kuuluvat menetluskulude summat vähemalt poole võrra. 7. Tulenevalt

§ 24

lg 1 p-st 4 lõpetatakse menetlus, kui kaebuse esitaja on oma eesmärgi saavutanud ning kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Antud juhul tuleb menetlus lõpetada, sest taotlusele ei ole sisuliselt vastu vaieldud. Menetluskulude osas tuleb nõustuda vastustaja poolt väljatoodud põhjendustega ning kulusid

§ 93lg 5 alusel võrreldes kaebuse esitaja poolt taotletuga vähendada.

Kulude põhjendatuse hindamine jääb alati hinnanguliseks, kuid kokkuvõttes on lähtuvalt haldusasjas sisalduvate materjalide mahtu ja vaidluse keerukust arvesse võetuna põhjendatud vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 10 400 krooni. Kaebuse maht koos esialgse õiguskaitse taotlusega on kümme lehekülge ja vastustajaga tuleb nõustuda selles, et menetlus oli algstaadiumis. Nimetatud summas sisaldub menetluskuludena ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv. Seejuures ei ole arvestatud kaebuselt tasutud riigilõivu Kaebuselt tasutud riigilõivu vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja ei mõisteta, sest vastav riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isikule nõuetekohase taotluse esitamise järgselt, mille saab vormistada eraldi määrusega (

§ 84lg 4 p 4).

Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt peaks selle tagastamise taotluse esitama riigilõivu tasunud isik. Taotluse juurde kindlaksjäämise korral on seda võimalik käesoleva määruse jõustumise järgselt selleks ettenähtud korras teha ning selles peavad sisalduma kontonumber ja muud riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 paragrahvi 11 kohaselt nõutavad andmed. Küll aga tuleb vastustajalt kohtukuludena kaebuse esitaja kasuks välja mõista esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud 200 krooni suurune riigilõiv, sest vastavalt

§ 83

lg 2 on taoline riigilõiv kohtukulu ning lähtuvalt

§ 92

lg 5 kannab kohtukulud vastustaja kui kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Kohtukulu väljamõistmine ei sõltu õiguskaitse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Enno Loonurm Kohtunik