sätteid, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul. Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale
-is sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kui käendus on antud kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks. Muus osas kohaldatakse
Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.
8 sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Vastavalt
kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga
Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
lg.1 – 3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas.
kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus – või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank hagi A.D., V.L. ja A.G.´i vastu tarbijakrediidilepingust nr.04272/45kt ja nende lisadest tulenevate rahasummade tasumiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohu luges tõendatuks, et A.D.´lt, V.L.´lt ja A.G.´ilt kuulub solidaarselt väljamõistmisele 24 034.73 krooni tarbijakrediidilepingu järgset võlga (mis koosnes: tasumata krediidisummast – 4 236.19 krooni; sissenõutavaks muutunud intressivõlast – 5 359.50 krooni; sissenõutavaks muutunud viivisest – 14 044.47 krooni ja lepingu muutmise tasust – 394.57 krooni) ning solidaarselt 26.66% viivist tagastamata 9 krediidisummalt aastas alates 27.septembrist 2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank sõlmis,
kohaselt, oma majandustegevuses tegutseva krediidiandjana, A.D.´ga tarbijakrediidilepingu ning andis tarbijale krediiti või laenu. Kohus luges tõendatuks, et tarbijakrediidilepingule tuleb kohaldada laenulepingu kohta käivaid sätteid.
Kohus luges tõendatuks, et A.D. võttis tarbijana Aktsiaseltsilt Balti Investeeringute Grupi Pank laenu (krediiti), kirjaliku lepingu alusel ning A.D. on kohustatud Aktsiaseltsile Balti Investeeringute Grupi Pank tagastama laenu (krediidi), tasuma intresse ja tasumisega viivitamise korral maksma viiviseid lepinguga ja seadusega ettenähtud ulatuses. Kohus luges tõendatuks, et V.L. ja A.G. tarbijatena sõlmisid,
kohaselt, Aktsiaseltsiga Balti Investeeringute Grupi Pank tarbijakäenduslepingu, A.D. vastu suunatud nõuete rahuldamise tagamiseks. V.L. ja A.G. kohustusid käenduslepingutega kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja, Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank, ees vastutama põhivõlgniku, A.D., kohustuse täitmise eest. Käendusega võib olla tagatud ka tingimuslik kohustus. Kohus luges tõendatuks, et
ja käendajad: V.L. ja A.G., võlausaldaja, Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank, ees solidaarselt.
kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kohus pidas vajalikuks panda kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas kostjate kanda lähtudes järgmistest proportsioonidest, mis arvestavad kostjate varalist olukorda ja süü astet: A.D. kanda panna kohtukulud 60% ulatuses, V.L. kanda panna kohtukulud 5% ulatuses ja A.G.´i kanda panna kohtukulud 35% ulatuses. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.