2-10-57299 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-57299 Määruse kuupäev Jõhvi, 30. november 2010.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A.L.’i avaldus E.S.’e pärandi vastuvõtmise tähta

§ 180, Ts

K § 452 lg 1 ja TsMS § 475 lg 2 pikendada tähtaega pärandi vastuvõtmiseks kuni kuus kuud alates kohtulahendi tegemisest. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud avalduse ja selle juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus tuleb tagastada selle esitajale.
Hagita asjade loetelu on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475, mille lg 1 p 9 kohaselt pärimisasjadest vaatab kohus hagita menetluses läbi ainult pärandi hoiumeetmete rakendamise avaldused. Kehtiva pärimisseaduse (

) § 110 lg 1 alusel pärandaja surma korral võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmed. TsMS § 475 lg 2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Pärimisseadus ei sätesta teisi juhtumeid, millal kohus peaks hagita asjas pärimisasju lahendama. Seega avaldajal ei ole õigust nõuda hagita menetluses pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamist. 6. TsMS § 3 lg 1 tulenevalt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 180

lg 1 järgi pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud seadusest, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Viru Maakohtu 28.09.2010.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1022937 tuvastati, et avaldaja põlvneb E. S.’est. Surmatunnistuse järgi E. S. suri 08.01.1987.a. Seega avanes E.S.’e pärand alates 09.01.1987.a. 7. Kohus ei nõustu avalduse põhjendustega TsK § 552 lg 1 esimese lause alusel kohtu poolt pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamise vajaduse kohta. Avalduse järgi avaldaja õde Palmi Dmitrijeva ei soovi pärandit vastu võtta ja Mäetaguse vald ei ole oma pärimisõigust teostanud ning hiljemalt kuue kuu jooksul pärast pärandi avanemist avaldaja on asunud pärandvara valdama. Avaldaja ühelt poolt väidab, et ta pärandavara vastu võtnud, kuid samas palub pikendada pärandvara vastuvõtmise tähtaega. TsK § 552 lg 2 teise lause järgi pärand võidakse vastu võtta pärast kehtestatud tähtaja möödalaskmist ka ilma kohtusse pöördumiseta, kui kõik ülejäänud pärandi vastu võtnud pärijad on sellega nõus.

§ 118

lg 1 alusel, kui pärija sama seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

§ 119lg 1 alusel pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud.

Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

§ 119

lg 2 alusel notar võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus. 2

(3)2-10-57299

Põlvnemise tuvastamise õiguslik tähendus on see, et isik on lapse isa mitte põlvnemise tuvastamise hetkest, vaid tagaisulatuvalt alates lapse sünnist. Avaldaja on E. S.e poeg alates sünnist. Kuna alates 1987.a ta kasutab ja käsutab oma isa pärandvara, siis tegelikult sellega ta on pärandvara vastu võtnud. Et teised pärima õigustatud isikud vaidlesid notari juures pärandvara vastuvõtmise tähtaja pikendamisele, ei ole tuvastatud. Avaldajal on õigus pöörduda notari poole pärandi vastuvõtmise vormistamiseks või vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Kuna seda ei ole tehtud, ei ole tal õigust pöörduda kohtu poole ja avaldus ei ole esitanud avaldaja seadusega kaitstud huvide kaitseks. Sellepärast keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.
TsMS § 371 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus peab vajalikuks selgitada avaldajale, et juhul, kui ta soovib välistada teiste isikute pärimisõigust oma isa pärandvara suhtes, on avaldajal õigus esitada TsMS § 125 alusel Mäetaguse valla ja P. D.’i vastu kostjatel pärimisõiguse puudumise tuvastamiseks või hageja pärimisõiguste tuvastamise nõudes.
Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 372 lg 1, lg 4, lg 5, § 463 lg 1, § 465, 661 lg 1, lg 2 sätestatud õiguslikel alustel. . Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale