← Eesti

2-10-41439/7

Obsah (6)§ 22§ 31§ 29§ 30§ 23§ 1

2-10-41439 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-41439 Määruse tegemise aeg ja koht Jõhvi, 08. detsember 2010.a kell 16.00. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi OÜ Kant Trail (likvide

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. oktoobril 2010.a esitatud aruande kohaselt võlgnik ei tegutse, tal puuduvad töötajad ja vara, mis vajalikud äritegevuseks. Võlgnikul on arveldusarve ainult AS-is Swedbank nr 221026201882, mille saldo on negatiivne – 30 krooni. Vararegistrites võlgniku nimele kinnisasju ega ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. 2

(6)2-10-41439
  1. Võlgniku nimele on registreeritud sõidukid Volkswagen LT35 Kasten, reg. nr xxx, esmase registreerimise aeg 1997.a ja Ford Transit 120 Kombi, reg nr xxx, esmase registreerimise aeg 1990.a. Mõlemale sõidukile on seatud käsutamise keelud kohtutäitur Hille Kudu (10.06.2010.a) ja Põhja maksu- tollikeskuse poolt (31.05.2010.a). Likvideerija esitatud andmete kohaselt sõiduk Volkswagen LT35 Kasten on põlenud 2007 aastal ja müüdud vanarauaks. Ford Transit 120 Kombi on võlgniku juhatuse 01.01.2009.a otsusega maha kantud seoses amortiseerumisega ja müüdud varuosadena. Mõlemad sõidukid on registrist kustutamata. Kuna ELF saadud andmetel sõidukite kindlustuskaitse kehtis kuni jaanuar 2009.a, võib esitatud infot sõidukite kasutuskõlbmatuse kohta pidada usaldusväärseks. Võlgniku omandis on arvuti, mille väärtus raamatupidamisarvestuse kohaselt on 1 982 krooni. Arvestades asjaolu, et arvuti pole töökorras, võib sellel tegelik väärtus puududa. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus kohtutäitur Hille Kudu poolt sissenõudja Hörmann Eesti OÜ kasuks 67 989.18 krooni sissenõudmiseks.
  2. Võlgnikul on nõudeõigused klientide vastu kogusummas 139 789.97 krooni. Võlgniku likvideerija poolt esitatu kohaselt on nõuded juhatuse hinnangul ebatõenäoliselt laekuvad. Arvestades asjaolu, et nõuded pole vähemalt aasta jooksul laekunud saab neid pidada ebatõenäoliselt laekuvateks ja nende väärtus on konservatiivsel hinnangul
  4. Võlgnikul on esitamata 2008 majandusaasta aruanne. 2009.a aruanne on esitatud likvideerija poolt, milles kajastatud andmed ka seisuga 31.12.2008.a. Võlgniku raamatupidamine on juhatuse liikme R.K. valduses, likvideerimisperioodi aja raamatupidamine likvideerija valduses. Kuna registrile pole esitatud 2008 majandusaasta aruannet ja võlgnik saanud korduvalt registrilt hoiatusi ja trahvi puuduse kohta, ei saa raamatupidamist sellel perioodil pidada rahuldavaks.
  5. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 1 654 618 krooni, sh võlad tarnijatele – 337 235 krooni, võlgnevus töötajale 15 800 krooni ja maksuvõlgnevus koos intressiga 77 977.69 krooni, võlgnevus endisele juhatuse liikmele R.K.-le 1 223 606 krooni. R.K. on tasunud võlgniku arveid nimetatud summa ulatuses.
  6. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja tema suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi. Ajutine haldur ei saa väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Arvestades võlgniku tegevusala (akende ja uste vahendamine ja paigaldamine), siis nimetatud ehitusega seotud tegevusalal on üldteada asjaolu, et alates 2008.a on toimunud oluline turu langus ja nõudluse vähenemine. Võlgniku poolt on maksejõuetuse põhjuseks välja toodud 2009.a alguses toimunud klientide oluline vähenemine, mille käigus toimus müügilangus kuni 75 % ning tekkisid klientidel makseraskused. 11. Kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks ja kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, ei ole tuvastatud selgeid tagasinõuete esitamise võimalusi, sh puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikmete vastu ning nõuete 3

(6)2-10-41439 täitmise saavutamine on vähetõenäoline, siis võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 12. Haldur palus vastavalt

§-le 1 lg 2 ja lg 3, § 28, § 29, § 30 määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 40 000 krooni, avaldades ka vastavasisulise teatise. Juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vabastades ajutine haldur oma kohustustest, määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise. Määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige R.K.. Juhul, kui tasutakse määratud summa, palus haldur kuulutada välja võlgniku pankrot. Mõista välja ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud pankrotivara arvelt 12 500 krooni, menetluse raugemisega lõpetamisel aga määrata haldurile riigivahenditest tasu summas 6 200 krooni. KOHTUISTUNG

  2. oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja seaduslik esindaja (likvideerija) jäi avalduse juurde. Kui võlausaldajad ei nõustu kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kuludeks katteks raha kandmisega, nõustus likvideerija ajutise halduri aruandega ja pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega.
  3. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodu juurde.
  4. Võlgniku endine juhatuse liige R.K. ei nõustunud kohtu deposiitarvele raha kandmisega, leides, et tal selliseid vahendeid pole ja palus lõpetada menetlus raugemisega. Tema seletuste kohaselt ei teadnud ta pankrotiavalduse esitamise vajadusest.
  5. A. N. teatas, et alates 2005.a ei ole ta reaalselt võlgniku juhatuse liige olnud. Ta on palunud ainuosanikul R.K.’il arvata end juhatusest välja, mis viimase poolt jäi tegemata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja esindaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
  7. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 19.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on kohustusi vähemalt summas 1 654 618 krooni ulatuses, võlgnikul on vara bilansilise maksumusega 1 982 krooni. Tegelikult võlgniku vara turuväärtus on 0 krooni. 4

(6)2-10-41439 Võlgniku sõidukid on kasutuskõlbmatud. Maanteeameti 06.10.2010.a tõendi kohaselt mõlema sõiduki suhtes on kohtutäitur Hille Kudu ja Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt seatud vara kasutamise keelud (t .lk 56). 20.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega. 25.10.2010.a kohus vastavalt

§ 30

lg 1 ja lg 2 teatas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohus ja andis võlausaldajatele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.11.2010.a 40 000 krooni tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. Võlausaldajale OÜ-le Horman kohus teatas ka kirjaga E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud. 21. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul pankrotimenetluses puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikmete vastu ning nõuete täitmise saavutamine on vähetõenäoline. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 22.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 23. PnkrS § 23 lg 4 tulenevalt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna käesolev pankrotiavaldus on esitatud võlgniku enda poolt ja pankrotimenetluses võlgnik ega võlausaldajad ei ole kohtu deposiitarvele raha tasunud, siis ei esine

§ 23lg 5 sätestatud riigi vahenditest halduri tasu maksmist välistavat asjaolu.

Sellepärast hüvitab kohus ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest ajutise halduri tasu 6 200 krooni ulatuses. 5

(6)2-10-41439 24. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg2, lg4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.