Obsah (7)

§ 51§ 477§ 81§ 86§ 90§ 7§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-82056 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja hind

). VÕSRS § 2 ja § 11 alusel kohalduvad kinkelepingust tulenevatele vaidlustele lepingu vormistamise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi, abielu- ja perekonnakoodeksi (APK) ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) vastavaid sätted. Kuni 01.01.1995 kehtinud APK § 21 lg-te 2 ja 3 kohaselt abikaasade ühisvara hulka kuuluva sellise vara võõrandamise tehingute teostamiseks, mis kuuluvad notariaalselt tõestamisele või vastavates organites registreerimisele, olema teise abikaasa nõusolek olema väljendatud kirjalikult. 01.12.1003 jõustunud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 kehtestas ehitise või selle osa võõrandamise tehingule kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi. Seega seadus nõudis abikaasade ühisvara hulka kuuluva ehitise kinkelepingu notariaalset tõestamist ja järelikult oli kohustuslik ka kinkija abikaasa kirjalik nõusolek. Neid nõudeid rikkuv tehing oleks

§ 51

lg 1 ja § 62 lg 1 alusel kehtetu selle teostamise momendist peale ning tulenevalt

§ 51lg-st 2 tuli kehtetu tehingu alusel saadu tagastada või hüvitada selle väärtus.

Tehingu kehtetuse korral oli alusetult saadu tagastamise kohustus ka

§ 477lg 2 järgi.

Seega tehingu kehtetuse (tühisuse) korral võib hagejal olla kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid. Kuivõrd kohus lahendab käesoleva otsusega üksnes aegumise küsimust, ei anna kohus hinnangut hagi ega võimalike täiendavate nõuete põhjendatusele ja tõendatusele.

§ 81

kohaselt oli hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud (hagi aegumine), kolm aastat.

§ 86järgi algas hagi aegumise tähtaja kulgemine hagemisõiguse tekkimise päevast.

Hagemisõigus tekib päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguse rikkumisest.

§ 90

lg 1 järgi oli hagi aegumise tähtaja möödumine enne hagi esitamist aluseks hagi rahuldamata jätmisele. 5. Võttes arvesse, et hageja ise viibis vaidlusaluse lepingu sõlmimise juures, pidi talle selle sõlmimise hetkel olema teada, et ta ei ole andnud kinkelepingu sõlmimiseks kirjalikku nõusolekut ning et tema nõusolekuta tehtud tehing rikub tema õigusi. Hagemisõiguse tekkimise teistsugust aega asjaoludest ei nähtu. Seega hakkas hagi aegumise tähtaeg vastavalt

§ -le 75 kulgema tehingu tegemisele järgnevast päevast, so 29. aprillist 1994. Järelduvalt

§ 7

lg –s 1 sätestatud tsiviilõiguste kaitse viiside loetelust ning §-s 94 loetletud nõuetest, millele hagi aegumine ei kohaldu, allusid tsiviilkoodeksi järgi aegumisele ka tuvastusnõuded.

§ 62lg-st 1 ja § 7 lg-st 1 tuleneb, et tehingu kehtetust tuleb hageda kohtus.

Seega aegumistähtaeg hakkas nii tehingu tühisuse (tsiviilkoodeksis kasutatakse mõistet tehingu kehtetus) kui tühise (kehtetu) tehingu alusel saadu tagastamise nõude osas kulgema ühel ja samal ajal. Tsiviilkoodeksis sätestatud 3 aastane üldine aegumistähtaeg lõppenuks 29.04.

2. Enne eelnimetatud aegumistähtaja lõppemist jõustus 01.09.1994 tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS1994), mis kehtis kuni 01.07.
3. TsÜS1994 § 170 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. TsÜS1994 § 178 lg 2 sätestas, et kui enne 1994.a. 1.septembrist kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja üldosa seaduses sätestatakse pikem tähtaeg, kohaldatakse pikemat tähtaega. TsÜS1994 § 113 lg 1 kehtestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või 3 mille kohta aegumist ei kohaldata. Kohus leiab, et 01.09.1994 jõustunud üldosa seadus reguleeris tsiviilõiguste kaitse viise sarnaselt tsiviilkoodeksi regulatsiooniga ning tulenevalt TsÜS1994 § dest § 112, 113 ja 115 nende koostoimes allusid tuvastusnõuded jätkuvalt aegumisele. Seega vaidlusaluste nõuete puhul aegumistähtaeg pikenes ning TsÜS1994 § 113 lg-s 1 sätestatud üldine 10-aastane aegumistähtaeg lõppenuks 29.04.
5. Enne otsuse eelmises punktis nimetatud aegumise lõpptähtpäeva saabumist jõustus 01.07.2002 uus tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis täpsustas aegumise mõistet: õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Alates 01.07.2002 aeguvad üksnes teo tegemiseks või sellest hoidumiseks kohustavad nõuded, õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise hagidele aegumine ei laiene. Kohus leiab aga, et õiguskindluse põhimõttega vastuolus oleks tõlgendus, mille kohaselt aegumatuks muutuvad tagasiulatuvalt ka nõuded, mis on tekkinud enne 01.07.2002 ja millele varasemad seadused nägid ette aegumistähtaja. Tulenevalt eeltoodust ja VÕSRS § 9 lg 1 teisest lausest ning lg-st 3 ei too uue üldosa seaduse jõustumine kaasa muutusi hageja nõuete aegumistähtajas, kohaldatavaks jääb TsÜS1994 sätestatud aegumistähtaeg ning hagi aegumistähtaeg lõppes 29.04.
6. Hagi on esitatud 03.12.2008, seega rohkem kui neli aastat pärast aegumistähtaja lõppemist.
7. Isegi juhul, kui käesolev tuvastushagi ei alluks aegumisele, oleks hageja kohtu hinnangul kaotanud õiguse tuvastushagi esitada. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, on hageja kaotanud ühtlasi ka õigusliku huvi tehingu tühisuse tuvastamiseks ning hagi tuleks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Hagiavalduse resolutsioonis esitas hageja ka taotluse kinnistu hagejale ja tema abikaasale tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejal ei saa olla kostja vastu omandiõigusest tulenevat väljaandmisnõuet (mille aegumiseks kehtiv TsÜS näeb ette 30 aastat), sest kinkelepingu esemeks oli elamu kui vallasasi, mitte kinnistu. Vallasasi on lakanud olemast, see on muutunud kostjale kuuluva kinnistu oluliseks osaks. Tehingu kehtetuse (tühisuse) aluse olemasolust pidi olema hageja teadlik tehingu XXX tegemisest alates, seega pidi ta olema teadlik ka kehtetusest tulenevate nõuete tekkimisest. Sellest tulenevalt ei ole kinkelepingu tühisuse tuvastamisega taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest sarnaselt kohtuotsuses eespool kirjeldatud tuvastushagi aegumisega oleksid XXXaegunud tehingu tühisusest tulenevad võimalikud nõuded, mida hageja saaks kostja vastu esitada. Hageja täiendavatest selgitustest/kaebustest järeldub, et hageja õigusi ei riku niivõrd väidetavalt ilma tema kirjaliku nõusolekuta (kuid hageja teadmisel ja juuresolekul) vormistatud kinkeleping, kuivõrd kinkelepingusse lisamata jäänud tingimus hageja ja tema abikaasa eluaegse elamisõiguse kohta. Seega hageja õiguslik huvi ja eesmärk on saavutada olukord, et kostja ei saaks hagejale teha takistusi vaidlusaluses elamus edasi elamiseks. Selle huvi kaitsmiseks on hageja ja tema abikaasa esitanud hagi kostja vastu hageja ja tema abikaasa eluaegse seeselamise õiguse tunnustamiseks (tsiviilasjas nr 2-08-2570), selle tsiviilasja menetlus on peatatud kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.
8. Kuna hagi on täies ulatuses aegunud, teeb kohus lõppotsuse, millega jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata ning asja edasi ei menetle.
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. 4 Heli Käpp Kohtunik 5