Asjaolud 11.11.2010 on Tartu Halduskohtule saabunud A.S. kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuses märgitu kohaselt põeb A. S. kaht rasket ravimatut haigust (HIV viirus, hepatiit C) ja saab sellega seoses väga kangeid ravimeid mitu korda päevas. Seetõttu on organism kurnatud ja ei jõua vastu panna, tervis tunduvalt halveneb. Ravimid mõjuvad maole, ravi ajal on mao seisund halvenenud (A. S. põeb gastriiti). Peale ravimite manustamist tunneb nõrkust, jõuetust, pea käib ringi, tervis on väga nõrk, iga väikese külmetuse puhul haigestub väga kergelt, kuna immuniteet on väga madal. Kaebuse kohaselt pöördus A. S. 04.11.2010 Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole ja palus võimaldada lisa toidunorm või teha vastav toitlustusprogramm võttes arvesse kaebuse esitaja haigust ja organismi seisundit. Kaebusele lisatud A. S.` 04.11.2010 a Tartu Vangla meditsiiniosakonna esitatud avalduse (registreeritud 05.11.2010 nr V1 13231) pöördel on spetsialist-arsti otsustus 1 05.11.2010 "Lisatoidu määramiseks meditsiiniline näidustus puudub." (otsustusega on kaebuse esitaja tutvunud 09.11.2010). Kaebaja märgib kaebuses "Kui vangla ei sa minu haiguseid ravida ja üleval pidada minu immuunsüsteemi, palun vabastada mind vangistusest tervislikel põhjustel." Kuna kaebusest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on enne kaebusega kohtusse pöördumist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, esitas kohus sellekohase päringu Tartu Vanglale ja palus teatada, kas A. S. on vangla poole pöördunud vaidega, milles taotleb kaebuses kirjeldatud asjaoludel lisatoidunormi võimaldamist või vastava toitlustusprogrammi tegemiseks kohustamist. Vastuses kohtu päringule teatab Tartu Vangla 17.11.2010 elektronkirjas, et kinnipeetav A. S. ei ole sellekohast vaiet esitanud. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et kaebust ei ole võimalik võtta menetlusse ja see tuleb tagastada
lg 31 p 1 alusel, sest kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 sätestab kinnipeetava poolt halduskohtusse kaebuse esitamise eeltingimuseks selle, et eelnevalt on kohtueelses menetluses samas küsimuses esitatud vaie kas vastavalt vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebusest ei nähtu, et A.S. on esitanud Tartu Vangla direktorile vaide kaebusega kaevatavas küsimuses (s.o lisatoidunormi võimaldamise või toitlustusprogrammi koostamise) kohustamise taotluses ning et Tartu Vangla direktor on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Asjaolu, et kohtueelne vaidemenetlus on läbimata kinnitab ka Tartu Vangla 17.11.2010 vastus (elektronkiri) kohtu päringule. Kohus on seisukohal, et seoses eeltooduga on A.S. läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus lisatoidunormi võimaldamise või toitlustusprogrammi koostamise küsimuses 2 Eeltoodu alusel ja juhindudes
lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva kaebuse selle esitajale eelnimetatud taotluse osas. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Kohus leiab, et A. S. kaebus kuulub tagastamisele ka
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1 p 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.
lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebaja on märkinud kaebuses alternatiivse nõudena "Kui vangla ei saa minu haiguseid ravida ja üleval pidada minu immuunsüsteemi, palun vabastada mind vangistusest tervislikel põhjustel." Isiku karistuse kandmisest vabastamist isiku parandamatu haiguse tõttu reguleerib Karistusseadustiku (KarS) § 79. KarS § 79 lg 1 sätestatu kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada, seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 425 lõikele 1 kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole halduskohus pädev kedagi vangistusest vabastama, mistõttu tuleb A.S. kaebus tervislikel põhjustel vangistusest vabastamise nõude osas tagastada kaebuse esitajale pädevuse puudumise tõttu (
Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.