2-09-46738 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2010, Narva Tsiviilasja number 2-09-46738 Tsiviilasi, hageja nõue A I hagi Kreenholmi Valduse AS vastu töövaidluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A I (isikukood XXX, elukoht XXX Kostja: Kreenholmi Valduse AS (pankrotis, registrikood: 10176314), pankrotihaldur Martin Krupp Menetlustoiming Menetluse uuendamine ja hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
- Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-
- Jätta A I hagi Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vastu töövaidluses läbi vaatamata.
- Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
- Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale hagi läbi vaatamata jätmise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tasuda riigilõiv 400 krooni. I Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohtu menetluses on A I hagi Kreenholmi Valduse AS vastu töövaidluses. Kohus peatas
- aprilli 2010 määrusega tsiviilasjas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-06-9485 menetluse lõpetamiseni, kuna antud tsiviilasi on täielikult sõltuv tsiviilasjas nr 2-06-9485 tehtavast otsusest. II Kohtumääruse põhjendused
- Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et tsiviilasjas nr 2-09-46738 tuleb menetlus uuendada ning hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-06-9485 oli
- detsembril 2010 tehtud määrus hagiavalduse läbi vaatamata jätmisest kostja pankroti väljakuulutamise tõttu. Viru Maakohtu
- novembri 2010 määrusega kuulutati välja Kreenholmi Valduse AS pankrot, pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Samal päeval oli avaldatud pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1
(2)2-09-46738 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna tsiviilasjas nr 2-06-9485, mille tõttu oli menetlus peatatud, on tehtud lahend hagiavalduse läbi vaatamata jätmisest, tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus uuendada – menetluse peatamise alus on ära langenud. Hageja on esitanud hagiavalduse (tl 1-3) ja parandatud hagiavalduse (tl 20-22). Hageja on parandatud hagiavalduses täpsustanud nõuet nr 1, teistest nõuetest s.h. varalistest nõuetest (saamata jäänud töötasust ja kahju nõudest) hageja ei ole loobunud. Hageja huvi on hagi rahuldamine. Hagi võimaliku rahuldamise korral (juhul, kui kohus tuvastaks et töölepingu lõppemine 10.09.2009 a käskkirjaga nr 67 ülesütlemine on tühine ja poolte vahel on kehtiv töösuhe vt nõuded tl 22 ja kahju hüvitamise ja saamata jäänud töötasu nõue vt nõuded tl 3) kaasneks kostjale kohustus kindlustada hagejat kokkulepitud tööga ja maksta hagejale töötasu ning tekkinud kahju (varaline nõue), hagejal seevastu on kohustus teha kokkulepitud tööd. Seoses Viru Maakohtu 30.11.2010 a määrusega kuulutati välja kostja pankrot ning pankrotimääruse kohaselt on ettevõtte igapäevane majandustegevus lõppenud. Eelnevaga kaasneb hageja ja kostja vastastikusest töösuhtest tulenevate kohustuste – kostjal tagada hagejale kokkulepitud töö ja hagejal täita kokkulepitud töökohustusi - täitmise võimatus ehk selle nõude eesmärki pole võimalik enam saavutada, mis on nõude läbivaatamata jätmise alus TsMS 423 lg 2 p 2 . Samas oleks jätkuvalt täidetav nõue - saamata jäänud töötasu ja kahju nõue, mis on varaline nõue. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Antud tsiviilasjas on hageja nõudeks tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning tuvastada, et tööleping on kehtiv ning hüvitada kahju ja saamata jäänud töötasu, mis muuhulgas tekitab poolte vahel varalise suhte. Kohus juhib poolte tähelepanu, et muutunud on õiguslik olukord (kuulutatud välja kostja pankrot) ning reaalselt täidetavaks nõudeks jääb vaid võimalik varaline nõue - saamata jäänud töötasu või kahju nõude näol, mis tuleb jätta aga PankS § 43 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. Seega tuleb jätta A I hagi Kreenholmi Valduse AS vastu töövaidluses tsiviilasjas nr 2-09-46738 TsMS § 423 lg 2 p 2 ja PankrS § 43 lg 3 alusel läbi vaatamata. III Menetluskulud 3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus leiab, et tekkinud õiguslikus olukorras oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud hageja kanda, kuna lõpliku lahendi ehk õigusrahu saavutavad pooled mitte käesolevas hagimenetluses vaid pankrotimenetluses. Fred Fisker kohtunik 2
(2)