2-10-60642 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60642 Narva linna avaldus alaealistele lastele erieestkostjate määramiseks Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood 75009148, Linda 4, Narva linn) Avaldaja lepinguline esindaja Sergei Lahmanov Asjast puudutatud isikud: Alaealine G G (isikukood XXX) Alaealine M G (isikukood XXX) Laste ema S K (isikukood XXX) Erieestkostja kandidaat S L (isikukood XXX) Erieestkostja kandidaat N N (isikukood XXX) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Resolutsioon
- Keelduda Narva linna avaldust alaealistele lastele erieestkostjate määramiseks menetlusse võtmast.
- Tagastada koos avalduse menetlusse võtmise määrusega avaldus koos lisadega avaldajale.
- Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Asjaolud 1
(3)2-10-60642 Narva linn esitas 03.12.2010.a avalduse alaealistele lastele G G ja M G erieestkostjate määramiseks. Erieestkostja määramist taotleb avaldaja seoses sellega, et lastele määratud eestkostja laste vanaema N O suri 11.10.2010.a. Laste seaduslik esindaja ema S K, kellelt olid 27.06.2008.a määrusega lapsed ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta, ei täida Viru Maakohtu 18.11.2008.a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi, mille kohaselt peab ta laste ülalpidamiseks maksta elatisraha. Narva notari Sergei Nikonovi menetluses on surnud N O pärimisasi ning avaldaja on seisukohal, et pärimisseaduse § 132 alusel on alaealistel lastel õigus saada pärandi arvel ülalpidamist. Avaldajal on andmed, et N O ainuke pärija on S K. Avaldaja teeb ettepaneku määrata alaealistele lastele erieestkostjad, kelle ülesannetes oleks S K alaealiste lastele elatisraha väljamõistmine ja surnud N O pärijalt S K alaealistele lastele ülalpidamise saamine. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega avalduse menetlusse võtmisel juhindutakse TsMS § 371 ja 372, mis reguleerivad hagi menetlusse võtmise otsustamist ja hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Erieestkostja määramist reguleerib alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 209, mille lõike 1 kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Lõike 2 kohaselt erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Nimetatud paragrahvides ei ole sätestatud, et erieestkostja saab lapsele määrata lapse vanemalt ülalpidamise nõudmiseks. Vastavalt PKS § 120 lg 4 on ülalpidamise väljamõistmise hagi esitamise õigus lapse vanemal ning hagi esitatakse teise vanema vastu. Alaealistel lastel G G ja M G on seaduslik esindaja nende ema S K, kellel on PKS § 116 lg 2 tulenevalt kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Laste emalt ei ole hooldusõigust äravõetud ega piiratud, seega puudub eestkosteasutusel ega ka muul huvitatud isikul õigus esitada laste seadusliku esindaja (ema) vastu laste ülalpidamise väljamõistmise hagi. Avaldaja taotleb lastele erieestkostja määramist pärimisseaduse (PärS) § 132 sätestatud ülalpidamise saamiseks. 2
(3)2-10-60642 Kohus selgitab, et enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseadus võimaldas määrata lapsele eestkostja ilma lapse vanematelt vanema õiguste äravõtmiseta. Kehtiv seadus seda ei luba. Vastavalt PKS 171 lg 1 määratakse alaealisele lapsele eestkostja, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Laste eestkostja N O eestkostja volitused lõppesid tema surmaga ning uue eestkostja määramine käesoleval ajal ei ole võimalik PKS § 171 lg 1 tulenevalt. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 106 lg 1 ja 2 kohaselt kui sugulane on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Lõikes 1 sätestatu kehtib, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Selline nõue läheb üle isikule, kes on kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et laste ema oleks lastele ülalpidamise andmisest vabastatud. Seega ei ole käesoleval juhul laste vanaema lastele ülalpidamist andma kohustatud isikuks. Mis puudutab laste ülalpidamise saamise õigusi vanaema perekonnaliikmetena, kes elasid pärandajaga koos (PärS § 132), selgitab kohus, et sellise nõude notarile esitamise õigus on lastel oma seadusliku esindaja kaudu ning erieestkostja sel juhul ei ole ka võimalik määrata lähtudes PKS § 209 sätestatust. Kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, kuna seaduses puuduvad need õigusnormid, mis võiksid anda aluse avalduse rahuldamiseks. Lähtuvalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Avaldus koos lisadega tuleb tagastada avaldajale. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
(3)