§-le 346 lg 2, palus erinõude täitmise korras ära kuulata kostja ja küsida temalt, kas ta võtab hagi õigeks ja nõustub tasuma lapsele elatist 6655 krooni kuus ning kas ta soovib osaleda ja asja arutada kohtuistungil. 25.01.2010 toimunud Modena Kohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt lükkas kostja tagasi kõikvõimalikud lapse tunnistamisse puutuvad süüdistused, keeldudes vastamast talle esitatud küsimustele. Kohus lähtus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest vastavalt PKS § 58. Vanematel on PKS § 49 järgi laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 61 lg 1 alusel teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse PKS § 61 lg 2 kohaselt kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja vastuväited elatusraha suurusele on põhjendatud. Hageja poolt esiletoodud kulutusi on võimalik optimeerida. Hagiavalduse kohaselt on igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks 8270 krooni, millest 1500 krooni on lapsehoidja kulu. Lapsehoidjaks on hageja ema. Kohtu hinnangul ei ole vajadus lapsehoidja järele leidnud piisavalt tõendamist. Lapsehoidja teenuse kasutamine ei ole lapse 2
lg 1 p 3).
lg 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on rikkunud menetlusnorme ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldad. Maakohus kohaldas õigesti asjas materiaalõiguse normi, kui märkis, et kohaldamisele kuulub PKS § 42 lg 1 ja 2. PKS § 42 lg 2 tuleneb, et põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik maakohtu seisukoht, et kostja keeldumine DNAekspertiisi minekust on käsitletav loobumisena tõendada oma vastuväidet, et ta ei ole lapse isa. Kohus saaks tugineda sellisele keeldumisele üksnes juhul, kui esinevad muud asjaolud, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada ja hageja on oma väited tõendanud. Kohtu käsitlus, et asjas ei ole kostja esitatud asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et T. A. K. 3
lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormus nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendeid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal
lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.2008.a lahend nr 3-21-137-07). Kohus on tuginenud hageja seletustele tutvumise ja koos veedetud aja veetmise ning kostja faktilise käitumise kohta (nimelise graveeringuga käevõru kinkimine ja omakäelise telefoninumbri paberil andmine). Käesolevas asjas puudub kostja omaksvõtt, et koos veedeti aega kostja korteris, et kostja hagejale käevõru kinkis või telefoninumbri andis, mistõttu ei saanud kohus nimetatud hageja väiteid lugeda tõendatuks. Põhjendatud on kostja vastuväide, et käevõru või telefoninumbri olemasolu fakt hagejal iseenesest ei võimalda väita, et kostja on need esemed hagejale andnud. Toimikus olevatel fotodel ei esine hageja ja kostja kordagi koos, samuti ei võta kostja omaks, et fotod on tehtud hageja poolt nimetatud kohtades, mistõttu tuleb fotodega tõendatavaid asjaolusid täiendavalt tõendada teiste tõenditega. Kuivõrd põlvnemise tuvastamine elavast isikust ei ole hagita perekonnaasi ja seda menetletakse hagimenetluses, ei saanud kohus asjaolude tõendamiseks lugeda piisavaks menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (
Hageja on maakohtus toimunud istungil seletanud, et kostjaga veedeti aega ka kolmandate isikute juuresolekul, käidi külas kostja sõpradel, poolte suhetest oli teadlik hageja tööandja. Samuti on hageja väitnud, et pooltel tekkis hageja rasedusest teada saamisel diskussioon ühekordse rahasumma maksmise üle ja hagejal on olemas sellekohane e-kirjavahetus. Samuti ilmneb protokollist, et pooled on saatnud vastastikku isiklikku laadi sms-e. Asja uuel arutamisel on hagejal võimalus täiendavalt esile tuua asjaolud, mis võimaldavad kohtul hinnata, kas kostja võib olla lapse isa. Kohtul tuleb esiletoodud asjaolude pinnalt teha hagejale ettepanek tõendite esitamiseks ja selgitada, millised on lubatavad ja asjakohased tõendid nimetatud asjaolude tõendamiseks (
Põlvnemisasjas on kohtul õigus tõendeid ka omal algatusel koguda (
Pooltevahelise läbikäimise asjaolusid saab tõendada tunnistajate ütluste, poole vande all antud seletuse ja dokumentaalsete tõenditega (e-kirjavahetus, sms-de väljatrükid jne). Tunnistajaid on Euroopa Liidu liikmesriigis Itaalias võimalik üle kuulata Nõukogu määruse alusel 1206/2001 28. maist 2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tsiviil- või kaubandusasjades tõendite kogumiseks. Kuivõrd elatise väljamõistmise eelduseks on isiku põlvnemise tuvastamine, tuleb otsus tühistada tervikuna ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ülle Jänes Ele Liiv Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.