← Eesti

2-09-54976/41

Obsah (5)§ 58§ 52§ 60§ 61§ 214

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-54976 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.

) § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

§ 58

kohaselt lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt kümneaastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

  1. K. (9.a.) ise on andnud vastakaid arvamusi, millest saab järeldada, et mõlemad vanemad on lapsele tähtsad ning tal on raske valida, kumma vanema juures peaks olema tema elukoht.
  2. Arvestades asjaolu, et lapse kasvamiseks on vajalik stabiilsus ja turvaline elukorraldus, tuleb hetkel lapse elukohaks määrata ema elukoht. R. N. elab temale kuuluvas korteris Tallinnas,XXXXX X-XX ja on materiaalselt kindlustatud. Lapsel on ema juures omaette tuba. T. N.l puudub Tallinnas kindel elukoht. Tema seletuse kohaselt elab ta hetkel koos elukaaslasega tuttavale kuuluvas 1-toalises korteris. Kostja töötab alates 15.06.2009 AS-s E.. Kostja ise on kinnitanud, et tal on olnud mitmeid töökohti, töökohtade vahetused on tingitud elukoha muutusest. 12.

§ 52lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi

  1. lõike järgi, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
  2. Lapsega suhtlemise korraldamisel puudus pooltel vaidlus selle üle, et üle ühe nädalavahetuse (reede pärast kooli kuni pühapäeva õhtuni) viibib poeg koos isaga. Samuti nõustuvad pooled sellega, et koolivaheajast pool aega on laps ühe vanemaga ja pool aega teise vanemaga. Vaidlus puudus sünnipäevade ja emadepäeva ning isadepäeva osas. Arvestades aga lapse kooli- ja koolivälist koormust, on mõistlik, et suhtlemiseks isaga jääks üks päev töönädalas ning laps läheb järgmisel päeval isa juurest kooli. 14.

§ 60

kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

  1. Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole elatisraha hagejale maksnud. Kostja väitel on ta teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks, kuid samas ei saa nimetatud kulutusi pidada regulaarseteks ja ilmselt ka piisavaks.
  2. Töölepingu järgi on kostja põhipalk 5000 krooni ning müügitöö tulemuste eest lisatasu. Kostja enda seletuse kohaselt on tema palk umbes 7000 krooni. Seega kostja varaline seis võimaldab käesoleval ajal maksta elatist poja ülalpidamiseks 2175 krooni.
  3. Põhjendatud ei olnud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.03.
  4. Asja arutamisel on selgunud, et laps on väga tihti viibinud kostja juures ja koolivaheajal viibinud XXXXXXXX kostja vanemate juures ning sel ajal on last ülal pidanud kostja või tema vanemad. Kostja on teinud kulutusi lapsele ka pärast hagi 3

(6)esitamist kohtusse. Kuna pooled ei ole esitanud täpset arvestust kostja poolt tehtud kulutuste osas, siis luges kohus kostja poolt tehtud kulutused kaetuks seitsmekuuse elatise suurusega ja mõistis kostjalt välja elatise 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  1. T. N. palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. T. N. taotleb uue otsusega määrata K. N. elukohaks T. N. igakordne elukoht ja lähtudes hageja varalisest seisust määrata elatis K. N. ülalpidamiseks kostja kasuks.
  2. Kohus määras K. N. elukohaks R. N. igakordse elukoha, kuigi tegelik olukord on igapäevaselt selline, et hageja ei pühenda lapsele vajalikku tähelepanu ega hoolitse tema eest vastavalt lapse vajadustele. K. N. elab enamuse ajast isa juures. T. N. elab alates
  3. aasta novembrist aadressil XXXXXXXXX XX-XX 3-toalises korteris kasutuslepingu alusel, kus K. igapäevaselt ka viibib ning kostja kasvatab last ilma hageja märkimisväärse abita. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmiseks lapsele muutunud alusetuks. Elatise nõue on alusetu ka seetõttu, et kostja ei ole eiranud lapse ülalpidamiskohustust.
  4. K. N. avaldas ärakuulamisel kohtule, et ta soovib elada kostja juures. Seega K. N. elukohaks tuleb määrata kostja elukoht. Hageja arvamus, et kostja ei suuda last kasvatada, on oletuslik. Ei ole tõendatud, et kostja oleks käitunud vägivaldselt või lapsele kuidagi halba mõju avaldanud ajal, kui pere elas koos ja laps suhtles igapäevaselt kostjaga.
  5. Suhtlemiskorra määramine on põhjendamatu, kuna K. tuleb igapäevaselt peale kooli kostja juurde ning hiljem liigutakse koos trenni ja muude igapäevaste toimetuste juurde.
  6. Maakohus pole arvestatud elatise väljamõistmisel lapse vajadusi ega ka vanemate varalist seisundit. Kohus oleks pidanud tegema kindlaks, millises osas pole kostja täitnud ülalpidamiskohustust, kui ta igapäevaselt tegelikult tegeleb lapsega, toidab teda ja ostab vajalikud riided selga ning hoolitseb koolikohustuste täitmise eest. Hageja varalised võimalused on paremad kui kostjal, mistõttu puudub alus mõista kostjalt elatis välja enamuse ajast kostja juures elanud lapse ülalpidamiseks.
  7. Täiendavaks asjaoluks on ilmnenud, et T. N.l on uuest kooselust sündimas juba 2010 aasta lõpuks uus laps.

§ 61

lg 5 eesmärgiks on tagada, et

§ 61

lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lastega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Vastustaja seisukoht

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda. Eestkosteasutuse seisukohad
  2. Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et T. N. esitatud apellatsioonkaebus ei ole lapse huvides, vaid lähtub eelkõige apellandi isiklikust huvist vältida elatise väljamõistmist poja ülalpidamiseks. Lapse elukoha määramine isa juurde halvendab oluliselt lapse olemasolevat elukvaliteeti ega vasta lapse huvidele. Haabersti Linnaosa Valitsus ei toeta samuti apellatsioonkaebuse rahuldamist, kuna see ei vasta lapse huvidele. Ringkonnakohtu põhjendused 4

(6)
  1. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
  2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse kohtuistungi pidamiseks, kuna taotlus on esitatud hilinenult. TsMS § 633 lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil ja ringkonnakohus määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses.
  3. Maakohus tegi otsuse 24.04.
  4. Seega lähtus kohus asja arutamisel enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
  5. Pooled vaidlesid maakohtus lapse elukoha üle. Maakohus tuvastas, et mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama ja hoolivad lapsest võrdselt ning laps ise ei suuda eelistada ühte vanemat teisele. Maakohus jõudis järeldusele, et lapse jaoks stabiilsema ja turvalisema elukorralduse suudab tagada hageja ning määras seetõttu lapse elukohaks ema elukoha. Maakohus arvestas seejuures ka lapse enda arvamusega, kellel ei olnud kindlat eelistust elada just isa juures. Arvestada tuleb ka seda, et isa on last ema suhtes oluliselt mõjutanud. Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamusest nähtub, et isa suhtub emasse halvustavalt ja üleolevalt, tehes seda tihti lapse juuresolekul. Ema on aga taganud lapsele alati võimaluse suhelda isaga ega halvusta isa isikut. Nii Tallinna Kesklinna Valitsus kui ka Haabersti Linnaosa Valitsus andsid maakohtus arvamuse, et laps tuleb jätta ema juurde ning jäid selle arvamuse juurde ka apellatsioonimenetluses. Samuti oli lapse riigi poolt määratud esindaja seisukohal, et lapse huvides on elada alaliselt ema juures.
  6. Ükski apellandi poolt esile toodud asjaolu ei anna alust hinnata maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid teisiti ja jõuda lapse elukoha suhtes teistsugusele järeldusele, kui seda tegi maakohus. Alates 01.07.2010 kehtima hakanud

§ 214

lg.3 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. 31. Kuna laps jäi elama ema juurde ja vanemad ei ole omavahel saavutanud kokkulepet, kuidas isa lapsega suhtleb, oli suhtlemiskorra määramine kohtu poolt põhjendatud.

§ 52

lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Pooled ei ole suhtlemiskorra osas vabatahtlikult kokku leppinud ja kohtule oli esitatud nõue suhtluskorra määramiseks. Suhtluskorra osas sisulisi vastuväiteid ei ole apellant esitanud. 32.

§ 60

kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole igakuulist elatist hagejale maksnud. Ebaregulaarsete kulutuste tegemine kostja poolt lapsele ei võta hagejalt, kelle juurde 5

(6)laps on kohtuotsusega määratud, õigust nõuda kostjalt elatise maksmist. Kuivõrd elatis mõisteti välja miinimummääras, ei pidanud maakohus eraldi hindama lapse vajadusi ja vanemate võimalusi. Asjaolusid, mis annaks alust mõista elatis välja alla miinimummäära, ei ole kostja esile toonud. 33. Maakohus jättis esimese astme menetluskuludest 75 % T. N. ja 25 % R. N. kanda ning selles osas pole maakohtu otsust vaidlustatud. TsMS § 171 lg 1 alusel seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud T. N. kanda. G. Kivinurm M. Klaar U. Loonurm 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.