lg 2, mille kohaselt juhul, kui maakleril tekib õigus maakleritasule pärast lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja on maaklerina teinud kõik endast oleneva, et kostja saaks asjaõiguslepingu sõlmida restorani pidamiseks mõeldud äripinna omandamisest huvitatud M.Uuki ja E.Kozlikuga. Hageja on käsundi täitnud ning maakleritasu kuulub maksmisele vaatamata sellele, et esialgselt kavandatud asjaõigusleping jäi sõlmimata. Asjaõiguslepingu sõlmimine jäi ära lepingupoolte, eelkõige kostja tõttu. Seega on ka
Isegi juhul, kui teoreetiliselt lugeda käsundit mitte täidetuks, tuleb hagi rahuldada
lg 1 alusel, mille kohaselt juhul, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Maakleritasu suurus 500 000 krooni tuleneb maaklerilepingu p-st 5.1, kuna maaklerilepingus kostja näidatud hinna 17 000 000 krooni muutmist kostja hagejaga kooskõlastanud ei ole. Maakleritasust on kostja tasunud 50 000 krooni ja sellega maakleritasu maksmise kohustuse olemasolu kinnitanud. Arve maakleritasu maksmiseks esitas hageja kostjale 23.12.
lg 1 sätestab, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Poolte vahel 27.09.2007 sõlmitud maaklerilepingu p 5.1 kohaselt 4 kohustus kostja maksma hagejale objekti vahendamise eest maakleritasu, mis arvutatakse protsendina objekti müügihinnast. Maakleritasu on 3% objekti müügihinnast, moodustades lepingu sõlmimisel 500 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Lepingus sätestatud objekti müügihinna muutmisel muutub vastavalt maakleritasu suurus. Vastavalt lepingu p-le 5.3 kohustus kostja maakleritasu maksma 3 pangapäeva jooksul pärast objekti suhtes notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimist. Pooled ei vaidle selle üle, et esialgse ostjaga OÜ Almermen sõlmiti 21.09.2007 võlaõiguslik müügileping ning et asjaõiguslepingu sõlmimine lepiti kokku hiljemalt 29.12.2007. Enne selle tähtpäeva saabumist sõlmisid 21.12.2007 kostja ja OÜ Almermen 21.09.2007 müügilepingu lõpetamise lepingu. Seega ei ole hageja osundatud ostjaga asjaõiguslepingut sõlminud,
lg-s 1 ja maaklerilepingu p-s 5.3 nimetatud eeldused on täitmata ning maakleritasu ei ole muutunud sissenõutavaks. Maakleritasu nõudmiseks ei anna alust ka
lg 2, mis sätestab, et kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Maaklerilepingu järgi on maakleritasu saamise õigus seotud asjaõiguslepingu sõlmimisega. Seega
lg-s 2 nimetatud vahendatud või osutatud lepinguks on käesoleval juhul võlaõiguslik müügileping ning ostja pidanuks käsundiandja suhtes täitma müügihinna tasumise ja asjaõiguslepingu sõlmimise kohustuse. Väär on hageja seisukoht, et need kohustused jäid täitmata kostjast tingitud põhjustel. Hageja ei ole tõendanud, et asjaõigusleping jäi sõlmimata mingil muul põhjusel, kui kostja esile toodud OÜ-l Almermen tehingu tegemiseks vajalikus ulatuses likviidsete vahendite puudumine. Hageja väide, et tehing jäi ära seetõttu, et rentnik ei olnud nõus vaidlusalustest ruumidest lahkuma, on paljasõnaline. Tunnistaja OÜ Almermen juhatuse liikme M.Uuki ütluste kohaselt oli OÜ-l Almermen küll huvi vaidlusalustes ruumides ise restorani pidama hakata ning seetõttu sooviti rentnikust vabaneda ja rentniku olemasolu tõttu sooviti ka ostuhinda alandada, kuid lõpuks sõlmiti võlaõiguslik leping siiski esialgse hinnaga. Rentniku olemasolu nähtus ka kinnistusraamatust. Seega sõlmis OÜ Almermen võlaõigusliku müügilepingu, olles teadlik, et lepinguese on rentniku kasutuses. Võlaõiguslikus müügilepingus ei ole sätestatud, et kummalgi poolel oleks mingeid kohustusi olemasoleva rendilepingu lõpetamiseks, mistõttu rentnikust vabanemise võimatus ei saanud olla lepingu lõpetamise põhjuseks. Kostjast kui kinnistu müüjast ei sõltunud ostjal OÜ-l Almermen vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kohus nõustus kostja väitega, et kostjal oli õigus valida, millist õiguskaitsevahendit OÜ Almermen lepingurikkumise puhul kohaldada. Kostja valis OÜ-ga Almermen lepinguliste suhete lõpetamise ning leppetrahvi. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kostjalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta nõuaks iga hinna eest asjaõiguslepingu sõlmimist olukorras, kus teisel lepingupoolel ei ole ostuhinna tasumiseks rahalisi vahendeid. Asjas esitatud tõenditega on veenvalt tõendatud, et OÜ Almermen majanduslik seisund iseenesest ei olnud halb, kuid tal puudusid likviidsed vahendid 17 000 000 krooni ostuhinna tasumiseks. Tunnistajana üle kuulatud OÜ Almermen juhatuse liikme M.Uuki seletusega on tõendatud, et OÜ-l Almermen ei olnud võimalik ostu finantseerimiseks saada vahendeid pangast, sest äriühingul oli tasumata korterelamu ehitamiseks võetud laen ning korteriomandite võõrandamine ei edenenud plaanipäraselt. Usutav on M.Uuki seletus, et 21.09.2007 võlaõigusliku lepingu sõlmimisel loodeti ostuhinna tasumiseks saada vahendeid just vastvalminud korteriomandite müügist ja sel eesmärgil määrati ka asjaõiguslepingu sõlmimise tähtpäev hilisemaks. OÜ Almermen 2007.a konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandest nähtuvalt oli OÜ-l Almermen põhivara kokku umbes 6 000 000 krooni, käibevara oli kokku 64 034 072 krooni, kuid sellest oli suurem osa (üle 53 miljoni krooni) varade all ning seisuga 31.12.2007 oli reaalset raha 5 üksnes umbes 3 000 000 krooni. Eeltoodu kinnitab M.Uuki ütlusi, et OÜ-l Almermen ei olnud tehingu tegemiseks endal piisavalt rahalisi vahendeid ning olemasolevate kohustuste (2007. majandusaasta aruande järgi kohustusi oli OÜ-l Almermen üle 50 miljoni krooni) tõttu ei saanud vajalikke vahendeid ka pangast. Maaklerileping oli tähtajaline ja lõppes 31.12.2007 seoses tähtaja möödumisega.
lg 3 järgi on maakleril õigus maakleritasule, kui tema vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist. 3.01.2008 sõlmis kostja korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu Rataskaevu Restoran OÜ-ga. Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et tehingu teostas esialgse ostjaga seotud isik, mistõttu majanduslikus mõttes tuleb lugeda, et tehingu tegi esialgne ostja ning hagejal on õigus maakleritasule
Esialgne ostja OÜ Almermen ja tegelik ostja Rataskaevu Restoran OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mis õigussubjektina tegutseb füüsilistest isikutest esindajate kaudu. TsÜS § 34 lg-st 2 tulenevalt saab tehingu tegemisel juriidilist isikut esindada juhatuse liige või seda asendava organi liige. Esindusõiguse alusel tehtud tehingust tekivad õigused ja kohustused esindatavale. Seetõttu ei anna üksnes asjaolu, et tehingu teinud juhatuse liige on seotud mitme äriühinguga, alust järelduseks, et majanduslikus mõttes on tehingu teinud mitte lepingupoolena näidatud äriühing, vaid mõni teine sama juhatuse liikmega seotud äriühing. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi 3.01.2008 Rataskaevu Restoran OÜ-ga tehingu selle informatsiooni alusel, mida kostja on saanud hagejalt. Hageja, vaatamata kostja vastavatele korduvatele etteheidetele, ei ole konkretiseerinud, millist informatsiooni ta silmas peab. Tehingu tegemist võimaldavaks informatsiooniks käesolevas asjas saab olla üksnes info võimaliku ostja kohta. Hageja ei ole maaklerilepingu täitmise käigus osundanud Rataskaevu Restoran OÜ-le kui võimalikule ostjale, mistõttu ei saa 3.01.2008 tehingut lugeda hageja vahendatud või osundatud tehinguks
Maaklerilepingust tulenevaid võlasuhteid reguleerivatest õigusnormidest ei tulene, et kostjale tekib maakleritasu maksmise kohustus ka siis, kui asjaõiguslepinguni jõutakse maakleri poolt nimetamata ostjaga seeläbi, et üks potentsiaalne ostja edastab infot teistele potentsiaalsetele ostjatele. Maakleritasu saamise õigus tekib üksnes siis, kui leping sõlmitakse hageja tegevuse tõttu. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et maakleritasu nõude tekkimiseks peab maakleri tegevuse ja lepingu sõlmimise vahel olema põhjuslik seos, s.t et lepingu sõlmimiseni on viinud just maakleri tegevus. Samas väljendatud seisukoha järgi peab maakleril olema määrav panus selles, et leping sai sõlmitud. Vaidluse korral peab maakler suutma tõendada seda, et ilma temata ei oleks lepingu sõlmimiseni jõutud (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. – Tln, 2009, lk 110). Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja tõendanud seost tema tegevuse ning kostja poolt Rataskaevu Restoran OÜ-ga lepingu sõlmimise vahel, vaid on kunstlikult konstrueerinud oma nõude, väites, et sisuliselt on tehingu erinevate äriühingute varjus teinud samad füüsilised isikud. Hageja tegevuse tõttu sõlmis kostja võlaõigusliku müügilepingu Almermen OÜ-ga, kellele lepingu täitmine osutus ülejõu käivaks. Hageja ei saanud anda kostjale informatsiooni, et ostuhuviline on Rataskaevu Restoran OÜ, sest hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusest nähtuvalt sai ta selle äriühinguga korteriomandi võõrandamise tehingust teada alles aasta hiljem. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel lepingu 21.12.2007 lõpetamisest teada saades püüdis ta leida uut ostjat, kuid ühe varem ostuhuvi ilmutanud isikuga ei õnnestunud kontakti saada. Samuti kinnitas hageja seaduslik esindaja kohtuistungil vande all, et maaklerileping lõppes tähtaja möödumisel 31.12.2007 ning 6 hageja ja kostja kumbki ei teinud maaklerilepingu pikendamiseks ettepanekut. Tõepärane on hageja väide, et Rataskaevu Restoran OÜ loodi spetsiaalselt eesmärgiga omandada vaidlusalune korteriomand. Seda kinnitab asjaolu, et äriühingu registreerimisel 23.11.2007 märgiti selle aadressiks vaidlusaluse korteriomandi aadress Rataskaevu 22, samuti on äriühingu 23.11.200731.12.2008 majandusaasta aruande tegevusaruandes äriühingu põhitegevusalaks märgitud kinnisvara rent ja haldamine, kuid ainsaks osaühingule kuuluvaks kinnisvaraobjektiks on 3.01.2008 tehinguga omandatud Rataskaevu 22-15 korteriomand. Samas ei anna tehingu tegemine selleks otstarbeks loodud äriühinguga alust hagi rahuldamiseks. Kohus ei nõustu hageja järeldusega, et Rataskaevu Restoran OÜ lõid M.Uuk ja E.Kozlik. Äriregistri Teabesüsteemi andmetel oli Rataskaevu Restoran OÜ asutaja ja esimene juhatuse liige J.Tužilkin. OÜ Almermen juhatuse liikmed M.Uuk ja E.Kozlik said Rataskaevu Restoran OÜ juhatuse liikmeteks 30.04.2008 ja E.Kozlik sai osanikuks 25.04.2008, s.o alles neli kuud pärast 3.01.2008 toimunud tehingut. Veenvad on M.Uuki ütlused, et osalus Rataskaevu Restoran OÜ-s omandati vastutasuna OÜ Almermen poolt 3.01.2008 tehinguks Rataskaevu Restoran OÜ-le antud garantii realiseerimise eest. Hageja sõnul tõendab tehingu tegemist seotud isikute poolt see, et J.Tužilkin on OÜ Almermen juhatuse liikmetega seotud kui OÜ Almermen Kinnisvara OÜ (praeguse ärinimega OÜ Oras Vekes) osanikuks oleva äriühingu OÜ Vicarelli nõukogu liige, M.Uuk ja E.Kozlik on OÜ Oras Vekes juhatuse liikmed, E.Kozlik on ka OÜ Vicarelli osanik ja juhatuse liige ning M.Uuk ja J.Tužilkin on ka OÜ Vicarelli nõukogu liikmed. Üksnes sellistest sidemetest on kunstlik järeldada, et tehingu on teinud seotud isikud. Hageja ei ole tõendanud väidetavalt seotud isikute huvi hageja väidetud viisil tehingu tegemiseks. OÜ Almermen ja Rataskaevu Restoran OÜ ei olnud kohustatud hagejale maakleritasu maksma. Hageja ei ole põhistanud, milline oli väidetavalt seotud isikute huvi tehingu tegemiseks OÜ Almermen asemel Rataskaevu Restoran OÜ-ga selleks, et vältida kostjal kohustuse tekkimist maksta hagejale maakleritasu. Kostja väidetel sõlmiti leping Rataskaevu Restoran OÜ-ga 1,23 miljonit krooni odavama hinnaga. Hageja järelduste kohaselt on hind odavam rentnikule makstud summa ja OÜ Almermen poolt tasutud leppetrahvi võrra. Hageja väide, et senine rentnik sai lepingu lõpetamise eest rahalist hüvitist, on oletuslik ja tõendamata. Paljasõnalised ja tõendamata on ka hageja väited, et OÜ Almermen poolt leppetrahviks tasutud 750 000 krooni on arvestatud Rataskaevu Restoran OÜ ostuhinna osaks. Põhjendamatu on sellise järelduse tegemine üksnes kostja ja Rataskaevu Restoran OÜ vahelises lepingus sätestatust, et samas summas on Rataskaevu Restoran OÜ tasunud ostuhinna osa enne lepingu sõlmimist. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt sai ta aasta hiljem kinnistusraamatust teada tehingu tegemisest uue ostjaga ja et restorani ostis M.Uuk. Tulenevalt eelosundatud Rataskaevu Restoran OÜ osanike ja juhatuse liikmete kronoloogiast ei ole põhjendatud hageja seadusliku esindaja järeldus, et korteriomandi ostis M.Uuk. Lisaks on M.Uuk tunnistajana seletanud, et kostjaga tehingu tegemisel esindas osaühingut Almermen E.Kozlik, mitte M.Uuk, samuti omandas just E.Kozlik 2008.a aprillis Rataskaevu Restoran OÜ osa. Eeltoodu tõendab veenvalt, et hageja nõue tugineb kunstlikult loodud konstruktsioonile. 21.09.2007 võlaõigusliku lepingu alusel hagejale makstud 50 000 krooni maakleritasu ettemaksu maksmine ei ole käsitatav maakleritasu maksmise kohustuse olemasolu tunnistamisena. Vastavalt maaklerilepingule muutus maakleritasu sissenõutavaks asjaõiguslepingu sõlmimisest. Asjaõiguslepingut ei sõlmitud. Ettemaksu tasumisega ei saa tunnistada kohustust, mida ei ole veel tekkinud. Kuna kohus leidis, et maakleritasu nõue on põhjendamata, on alusetu ka viivisenõue. 7 Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kuivõrd hageja osundatud ostjaga asjaõiguslepingut ei sõlmitud, siis ei ole maakleritasu muutunud sissenõutavaks. Selles osas on kohtuotsus olulises ulatuses põhjendamata ja vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8. Maakohus on eksinud
lg 1 kohaldamisel ja ei ole analüüsinud, et lepingu sõlmimiseni on viinud just maakleri tegevus. Maakleri tegevus ei pea olema lepingu sõlmimise ainsaks põhjustajaks, küll peab olema maakleri panus määrav selles, et leping sai sõlmitud. Kohus ei ole hinnanud tehingus osalenud juriidiliste isikute ning vastavate juriidiliste isikute juhtorganite liikmete seotust, mistõttu on kohus jõudnud valele järeldusele. Hageja maakleritegevus viis kokku OÜ Almermen ja kostja. OÜ Almermen ja OÜ Rataskaevu Restoran on juriidilised isikud, kelle osanikud, nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed M.Uuk, E.Kozlik ja J.Tužilkin on seotud isikud. OÜ Almermen andis AS-le Swedbank garantii, millega tagas OÜ Rataskavu Restoran kohustusi AS Swedbank ees seoses vaidlusaluse kinnistu omandamiseks võetud laenuga. Eeltoodust pidi kohus järeldama, et OÜ Almermen ja OÜ Rataskaevu Restoran taga on samad füüsilised isikud, mistõttu on esialgne ostja ja uus ostja omavahel seotud isikud ning vaidlusaluse kinnistu omandamine OÜ Rataskaevu Restoran kaudu võimaldas mõlemat äriühingut tegelikult kontrollivatel isikutel omandada kinnistu. Kohus oleks tõendeid õigesti hinnates jõudnud järeldusele, et kostja ja OÜ Rataskaevu Restoran vahel sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu ning hageja maakleritegevuse vahel on oluline põhjuslik seos ja see, et kostja võõrandas vaidlusaluse kinnistu M.Uuki ja E.Kozliku kontrolli all olevale OÜ-le Rataskaevu Restoran, toimus määravas osas tänu hageja teenusele. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, justkui ei oleks tõendatud hageja väide, et tehingu teostas esialgse ostjaga seotud isik, mistõttu majanduslikus mõttes tuleb lugeda, et tehingu tegi esialgne ostja ning hagejal on õigus maakleritasule
Kohus ei ole analüüsinud OÜ Rataskaevu Restoran loomise asjaolusid, loomise taga olevaid isikuid ega isikutevahelisi seoseid. OÜ Rataskaevu Restoran loomine eemärgiga omandada vaidlusalune kinnistu ja seeläbi mitte maksta hagejale maakleritasu on tõendatud ka asjaoluga, et J.Tužilkini tegevus seoses Rataskaevu Restoran OÜ asutamise ja osaluse võõrandamisega erineb tema senisest tavapärasest majandustegevusest. OÜ Rataskaevu Restoran asutamine ja kohene võõrandamine M.Uukile ja E.Kozlikule väljub J.Tužilkini tavapärasest majandustegevusest, mistõttu on kinnituseks, et OÜ Rataskaevu Restoran asutati eesmärgiga omandada hageja poolt vahendatud kinnistu ning mitte maksta hagejale maakleritasu. Kohus ei ole analüüsinud, et OÜ Almermen andis AS-le Swedbank garantii, millega tagas OÜ Rataskaevu Restoran kohustusi laenuandja ees seoses sama kinnistu omandamisega, mille suhtes seesama OÜ Almermen oli hiljuti lõpetanud müügilepingu. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et antud juhul on üks juriidiline isik kõigepealt väidetavate rahaliste raskuste tõttu tehingust loobunud ja sellesama tehingu on lõpule viinud nendesamade füüsiliste isikute kontrolli all olev teine juriidiline isik, kellele seejuures on abiks (garandi näol) olnud esimene juriidiline isik. Kohus ei analüüsinud, kuidas sai OÜ Almermen tagada OÜ Rataskaevu Restoran kohustust 8 laenuandja ees ning miks pank aktsepteeris garantiid äriühingult, kellel endal ei õnnestunud piisavat finantseerimist, sh laenu näol saada. Kohus on jätnud tähelepanuta, et osaluse omandamisega OÜ-s Rataskaevu Restoran saavutasid M.Uuk ja E.Kozlik tehingute tegeliku eesmärgi ehk omandasid vaidlusaluse kinnistu, sest kinnistu võõrandati nende kontrolli all olevale äriühingule. Kostja on võõrandanud kinnistu tuginedes hagejalt saadud informatsioonile, mistõttu on tegemist hageja vahendatud tehinguga ja kostjal on maaklerilepingust ja
OÜ-ga Almermen sõlmimisele kuulunud asjaõigusleping jäi sõlmimata kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Kohus on eksinud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise nõuete vastu, sest ei hinnanud võlaõigusliku lepingu lõpetamise lepingut õigesti. Võlaõigusliku lepingu lõpetamise põhjuseks ei olnud OÜ-l Almermen likviidsete vahendite puudumine. M.Uuki ütlused ei ole usaldusväärsed ning on vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega, eelkõige OÜ Almermen ja kostja vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu lõpetamise lepinguga. Kohus ei ole hinnanud M.Uuki ütlusi kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1. Kohus on eksinud
lg 1 kohaldamisel.
lg 1 sätestab loetelu õiguskaitsevahenditest, mida kahjustatud poolel on õigus kasutada. Seadus ei tunne õiguskaitsevahendit „lepingu lõpetamine poolte kokkuleppel“. Asjaolust, kostja lõpetas lepingu kokkuleppel OÜ-ga Almermen, järeldub, et eeldused õiguskaitsevahendite kasutamiseks ei olnud täidetud ehk OÜ Almermen ei olnud rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kostjal puudus võimalus õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kohus on eksinud
jj kohaldamisel, lugedes leppetrahviks võlaõigusliku lepingu lõpetamise lepingu p-s 3.5 nimetatud kostjale tasutud summa. Kohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et OÜ-l Almermen ei olnud raskusi kinnistu omandamise finantseerimisega. Ajaõigusleping jäi sõlmimata kostjast tuleneval põhjusel. Kostja lõpetas võlaõigusliku lepingu kokkuleppel OÜ-ga Almermen, mitte ei taganenud lepingust OÜ Almermen poolse väidetava kohustuste rikkumise tõttu. Kohus on eksinud TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 vastu. Hageja taotles 8.02.2010 menetlusdokumendis täiendavate tõendite kogumist TsMS § 236 lg 2 alusel. 19.03.2010 määrusega jättis kohus nimetatud taotluse rahuldamata. Raha, mis oli mõeldud hagejale maakleritasuna, tasuti tegelikult üürnikule OÜ Wasamerk ning pärast üürnikule hüvitise väljamaksmist nõuti hagejalt maakleritasust loobumist. Üürnikule hüvitise maksmise asjaolude selgitamine on asja lahendamise seisukohalt oluline, kuid kohus jättis taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
lg 1 kohaldamise eeldused olid täidetud ja et kostjal on kohustus tasuda hagejale maakleritasu 450 000 krooni. Maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusnormi, on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 2 ja tuvastanud, et hagi esitatud tõendeid hinnates rahuldada ei saanud. Maakohus oleks pidanud hageja hinnangul tuvastama maakleri poolt vahendatud või osundatud tehingu sõlmimise. Maakohus on kostja ja OÜ Almermen ja Rataskaevu Restoran OÜ vahelisi seoseid analüüsinud ja vastav kaebuse väide tõendite ebapiisava uurimise kohta ei ole õige. Maakohus tuvastas õigesti, et 3.01.2008 ei sõlmitud asjaõiguslepingut hageja vahendusel ega tema informatsiooni põhjal (maaklerilepingu p 5.4 eeldus). Rataskaevu Restoran OÜ asutamisel ei ole osalenud OÜ-ga Almermen seotud isikud. Põhjendamatu on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole kohus nimetatud asjaolusid hinnanud piisavalt. Hilisem osa omandamine ei anna hagejale maakleritasu saamise õigust. Äriühingutevahelist seost ei tõenda pangagarantii. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pangagarantii andmine näitab, et OÜ-l Almermen olid vahendid asjaõiguslepingu sõlmimiseks olemas. Maakohus on OÜ Almermen likviidsete vahendite puudumise tuvastanud ja hageja ei ole tõendanud vastupidist. Et kostja ei kasutanud OÜ-ga Almermen lepingu lõpetamisel
§-s 101 õiguskaitsevahendeid, vaid lõpetas lepingu poolte kokkuleppel, ei anna hagejale õigustust nõuda üksnes sel motiivil hagi rahuldamist ja väita, et OÜ Almermen ei rikkunud lepingut. Põhjendamatu on ka apellandi etteheide, et kokkuleppest oleks pidanud nähtuma, et OÜ-l Almermen oli raskused kinnistu omandamise finantseerimisega. Õiguskaitsevahendite kasutamine on lepingupoole seadusest tulenev õigus, mitte kohustus. Kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele on hageja p-s 3.4 märkinud, et talle oli teada, et ostja ei saa tähtajaks raha kokku ja teisalt, et kinnisasjale oli seatud ostja kasuks eelmärge, mida ei saa kustutada ilma notariaalse kokkuleppeta. Seega ei ole hageja õigustatud hindama, millist õiguskaitsevahendit võis kostja kasutada suhetes kolmandate isikutega. Apellatsioonkaebuse uue väite, mille kohaselt kostja oleks pidanud lepingust taganema (apellatsioonkaebuse p 24), jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt tähelepanuta nagu tuginemise menetlusnormi rikkumisele, millele ei esitanud hageja maakohtus õigeaegselt vastuväidet TsMS § 333 korras. TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb nimetatud vastuväide esitada kohtule esimesel võimalusel rikkumise teadasaamisel ja kui seda ei tehta, siis hiljem ei saa vastuväidet esitada. Maakohus jättis 19.03.2010 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmist ei ole põhjust pidada tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumiseks, mis välistaks TsMS § 333 lg-te 2 ja 3 kohaldamist. Riigikohtu praktika kohaselt võtab vastuväite õigeaegne esitamata jätmine võimaluse tugineda hilisemas menetluses sellele rikkumisele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-10 p 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et OÜ-ga Wasamerk üürilepingu lõpetamise asjaolud ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Maakohus tuvastas õigesti, et
lg 1 ja maaklerilepingu p-s 5.3 nimetatud eeldused jäid täitmata ja maakleritasu ei muutunud sissenõutavaks. Samuti jäid täitmata
lg 2 eeldused, s.t hageja ei tõendanud, et asjaõigusleping jäi täitmata kostjast tingitud põhjusel. Kostjast ei sõltunud ostjal OÜ-l Altermen rahaliste vahendite olemasolu ja seda on tunnistajana ütlusi andnud juhatuse liige M.Uuk. Kooskõlas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus tuvastas õigesti, et
lg 3 kohaldamise eeldused jäid hageja poolt täitmata, sest hageja ei tõendanud, et sõlmiti tema vahendatud või osundatud leping. Maakleritasu saamise õigus tekib, kui leping sõlmitakse hagejalt saadud informatsiooni ja tegevuse tulemusel. Asjas ei leidnud tõendamist maakleri määrav panus, et leping sai sõlmitud ja tuvastamist ei leidnud, et maakleri tegevuseta ei oleks lepingu sõlmimiseni 10 jõutud. Maaklerileping lõppes 31.12.2007 ja hageja seadusliku esindaja kinnitusel ei teinud ta ettepanekut selle pikendamiseks ja et aasta hiljem sai ta kinnistusraamatust teada toimunud tehingust. Ekslik on apellandi väide, et 50 000 krooni ettemaksu tasumisega tunnistas kostja tasu maksmise kohustust. Õige on maakohtu põhjendus, et kohustust maksta maakleritasu ei olnud veel tekkinud. Kohtuotsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks ei anna alust kaebuse väited J.Tuzilkini majandustegevuse ja OÜ Almermeni poolt garantii 3 miljoni krooni andmise kohta, kuna kohus on neid asjaolusid hinnanud ja põhjendatult leidnud, et kinnistu müügileping ei sõlmitud hageja poolt leitud ostjaga, millega ringkonnakohus nõustub. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Ele Liiv Reet Allikvere 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.