KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 05.11.2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-56804 Tsiviilasi S R hagi K H`i vastu ühisvara jagamise nõudes Hageja S R (isikukood xxx, elukoht xxx),mailto: Hageja esindaja vandeadvokaat Sven Sillar (Advokaadibüroo Sven Sillar, Maakri 23 A, 10145 Tallinn, elektronpost: Sven.sillar@sillar.ee), Kostja K H (isikukood xxx, elukoht xxx). Kostja esindaja Jüri A Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 04.10.2010.a. RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hagivalduse kohselt xxxsõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis K Hi ja S R abielu. Harju Maakohtu 17.11.2008 otsusega jäeti rahuldamata K Hi nõue S R vastu tunnistada xxxsõlmitud abielu kehtetuks. Abikaasade abielulised suhted lõppesid 2005 aastal. Hageja loeb ühisvaraks 30.04.2004 omandatud korterit Tallinnas aadressil Xxx(52,8 m2). Hageja arvamuse kohaselt on selle korteri turuhinnaks ca 500 000 krooni. Hageja palub jagada poolte ühisvara nii, et korter Xxx jääb K H lahusvaraks. Enamsaadud ühisvara arvelt mõista K H välja S R kasuks 250 000 krooni. 1
(3)Hageja väitel ei ole tõendatud, et kostja oli enne korteri erastamist elamuühistu liige. Hageja ja kostja kasutasid korterit koos, kuid enne erastamist kuulus korter kostja vennanaisele. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja ei ole kunagi abielulistes suhetes olnud. Kindlad tõendid on olemas selle kohta, et pärast 2003 aastat poolte vahel abielulisi suhteid ei ole olnud. Korter Xxxei saa olla poolte ühisvara, sest kostja omandas korteri elamuühistu osamaksu alusel, mis kuulus kostjale alates xxx. Kostja omandas korteri 1999 aastal oma vennanaise käest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et xxx sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis K H ja S R , mis lahutati Harju Maakohtu otsusega. Kostja omandas elamuühistult xxx korteri Tallinnas aadressil Xxx(52,8 m2). Hageja palub jagada poolte ühisvara nii, et korter Xxx jääb kostja lahusvaraks ja enamsaadud ühisvara arvelt mõista välja 250 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja omandas korteriomandi Xxx elamuühistu osamaksu ja liikmelisuse alusel. Vastavalt korteriomandi omandamise ajal 2004 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-39-09 p 10, et kolleegium leiab, et ka elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamine abielu ajal ei muuda korteriomandit PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, kui osamaks kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka. Ka sellisel juhul ei saa korteriomandi omandamist seada sõltuvusse üksnes selle kinnistamise ajast, vaid tuleb arvestada ka eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 211, mille järgi on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et EES § 218 lg 3 viimase lause järgi anti korteriomandite seadmisel elamualune maa korteriomanike kaasomandisse tasuta ning EES § 2112 järgi oli moodustatava korteriomandi registriosa avamine riigilõivuvaba. Seega ei tulnud abikaasadel abielu ajal elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu baasil korteriomandi kinnistamisel kasutada märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks teha kindlaks, kas kostja on omandanud korteriomandi Xxx elamuühistu osamaksu ja liikmelisuse alusel. Kui see nii on, siis ei ole korteriomandi näol tegemist poolte ühisvaraga ning hagi korteriomandi jagamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja väitel omandas ta elamuühistu osamaksu ja liikmelisuse oma vennanaiselt 1999 aastal ning 2004 aastal omandas ta korteri talle kuuluva elamuühistu osamaksu ja liikmelisuse alusel. Kostja väiteid kinnitavad kinnistusraamatu väljavõte ja elamuühistu liikmetunnistus. Kinnistusraamatu väljatrükist ilmneb, et enne kinnistamist oli korteri omanik elamuühistu xxx. Elamuühistu xxx liikmetunnistusest
(56)nähtub, et kostja on ühistu 20.08.1999 otsusega vastu võetud ühistu liikmeks ja tema kasutusse eraldati liikmeks astumisel 2 toaline xxx. Tõendi on väljastanud juhatuse esimees P ning tõend on kinnitatud elamuühistu pitsatiga. Hageja väitel ei kuulunud elamuühistu osamaks hagejale, kuid ta ei osanud täpsustada, kellele osamaks ja liikmelisus kuulus ning mis asjaoludel kinnistati korter kostjale. Hageja väitel võis osamaks kuuluda kostja vennanaisele, kuid hageja ei suutnud täpsustada, mis asjaoludel kinnistati korter kostja nimele. Korter oleks saanud ühisvarasse kuuluda üksnes tasulise võõrandamise korral ühisvarasse kuuluva vara arvel, kuid hageja ei ole esitanud ka väidet, et 2
(3)kostja oleks abielu kestel omandanud korteri vennanaiselt just tasulise võõrandamise teel ühisvarasse kuuluva vara arvel. Kohus leiab, et kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta omanas korteri elamuühistu osamaksu ja liikmelisuse alusel ning hageja ei ole suutnud kostja vastuväiteid ümber lükata, mistõttu tuleb lugeda, et kostja omandas korteriomandi Xxx elamuühistu osamaksu ja liikmelisuse alusel. Seega ei kuulu korteriomandi ühisvara hulka ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3
(3)