) § 428 lg 2 alusel menetluse järgmistes nõuetes: tuvastada, et hageja viis Linnavarade Ametile dokumendid vaidlusaluse korteri õige aadressiga 1993.a juunis-juulis; tuvastada, et 28.01.1999.a pettis JBÜRilt välja dokumendid, mille alusel hageja oli tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks; tuvastada, et hageja omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse tühistamine halduskohtu poolt toimus võltsitud arhiividokumentide ja kuritegeliku petuskeemi läbi. Kostja palus lõpetada
lg 1 p 2 alusel menetluse hageja nõudes tunnustada kostjate vahel 21.11.1995.a sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust. Kostja palus
lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata nõue, milles palutakse tuvastada, et Tallinna linn erastas XXXasuva korteri JBile enne, kui MRavaldus ÕVVTK Tallinna linnakomisjonis lahendatud oli. Tallinna linna vastus Tallinna linn vaidles hagile vastu. Haldusasjas nr 3-3-255/2004 tuvastati, et hageja isa ei olnud elamu õigusvastase võõrandamise ajal enam korteriühingu liige ja ei kasutanud korterit osamaksu alusel. Samuti tuvastati, et arhiivimaterjale ei ole võltsitud. Tsiviilasjas nr 2/3/331262/99 tuvastati, et kostjate vahel 21.11.1995.a sõlmitud ostu-müügileping ei riku hageja õigusi. Kostja leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada
Tallinna Maa-ametile ettekirjutuse tegemine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohtu põhjendused Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 lg 1 sätestab, et kui korteriühingult õigusvastaselt võõrandatud elamus asuv korter oli korteriühingu liikme omandis või osamaksu alusel tema kasutuses, loetakse korter koos sellele vastava muu osaga elamust omandireformi objektiks. Vaidlust ei ole selles, et Gonsiori 34 (endine aadress Gonsiori 58) asuv hoone oli Korteriühingu „P “ omandis. Seega sai eelnimetatud majas asuv korter olla korteriühingu liikme kasutuses osamaksu alusel. 30.11.1940.a ENSV Teatajast nr 57 selgub, et Korteriühingu ”P ” elamu natsionaliseeriti 27.11.1940.a. Seega on ebaõige hageja väide, et elamu natsionaliseeriti 01.11.1940.a. 5 Korteriühingu ”P ” 26.07.1940.a juhatuse koosoleku protokolli nr 15 kohaselt otsustas juhatus, sissetulnud sooviavalduse kohaselt, võtta vastu korteriühingu ”P ” liikmeks HTja lubada ASüle anda oma liikmeõigused- ja kohustused HTalates 26.07.1940.a. Korteriühingu ”P ” osamaksude raamatust selgub, et 26.07.1940.a on tehtud sissekanne, millest nähtub, et juhatuse otsusel on osused ülekantud ASarvelt HTarvele. Korteriühingu ”P ” žurnaaliraamatust (kirje nr 581) selgub, et HTon tasunud ühingu liikmeks astumise maksu ja 1940.a eelarve järgi augusti-septembri osuse. Ka kviitungi nr 53 kontsu kohaselt on HTtasunud ühingu liikmeks astumise maksu ning 1940.a kulueelarve järgi augusti ja septembri kuu osused. Žurnaaliraamatu kirjete nr 627 ja 628 kohaselt on HTtasunud 1940.a eelarve järgi oktoobrikuu osuse ning sooja vee eest. Tallinna Linnavalitsuse korteritoimkonna 19.10.1940.a loa kohaselt on XXXelavale HTlubatud lisapinda 10 m2. Korteriühingu ”P ” 09.11.1940.a juhatuse koosoleku protokollist nr 19 selgub, et juhatus on otsustanud, võttes arvesse ASteadaannet 27.07.1940.a, lugeda ASühingu liikmeõigused- ja kohustused korterile nr 16 üle läinuks H T . AS loeti ühingu liikmest lahkunuks ja HTühingu liikmeks astunuks alates 26.07.1940.a. Korteriühingu ”P ” 05.08.1942.a kirja kohaselt Eesti Kinnisvara Seltsi Tallinna Osakonnale oli 01.11.1940.a korteriühingu liikmeks H T . Kohus leiab, et ülalmärgitud tõenditega on tõendatud, et ASandis oma liikmeõigused ja kohustused 26.07.1940.a üle H T . Korteriühingu ”P ” põhikirja § 14 sätestab, et liikmevahekorra lõpetamine ühingu ja lahkuva liikme vahel ning tema liikmeõiguste- ja kohustuste üleandmine uuele liikmele toimub juhatuse koosolekul. Üleandmise kohta tehakse märkus osatähtedele ja ühingu raamatuisse. Käesoleval juhul on liikmeõiguste- ja kohustuste ülandmine toimunud põhikirja § 14 vastavalt, s.o juhatuse otsusega. Korteriühingu juhatuse otsusest selgub, et Aleksander Saloja on esitanud liikmest lahkumiseks ka avalduse. Seega ei olnud ASKorteriühingu ”P ” hoone natsionaliseerimise hetkel korteriühingu liige ega ka osamaksu omanik. Kohus leiab, et hageja väited nagu oleks vaidlusalused juhatuse protokollid kirjutatud peale elamu natsionaliseerimist, on alusetud. Kohus märgib, et liikmeõiguste ja -kohustuste üleandmine enne elamu natsionaliseerimist kajastub peale juhatuse protokollide ka teistes ülalkirjeldatud ühingu dokumentides. Need kinnitavad just asjaolu, et juhatuse otsused võeti vastu nendes märgitud ajal. Võltsituse alusetust kinnitab kohtu hinnangul ka Tallinna Linnavalitsuse korteritoimkonna 19.10.1940.a luba, mille kohaselt elas XXXasuvas korteris H T . Seega on peale korteriühingu enda ka Tallinna Linnavalitsuse ametiasutus kinnitanud, et 1940.a oktoobris elas vaidlusaluses korteris juba H T . Asja materjalides on küll 26.11.1940.a kviitung nr 75 ja selle konts, mille kohaselt on AStasunud 1940.a kulu eelarve järgi novembri kuu osuse ja sooja vee eest kuni 20.08.1940.a kokku 86,60 krooni. Sama kontsu kohaselt on summad tagasi makstud 30.11.1940.a. Kohus leiab, et see ei lükka ümber teisi tõendeid, millest nähtuvalt ei olnud ASelamu natsionaliseerimise ajal enam korteriühingu liige. Ka asja materjalides olevatest kolmandate isikute kirjadest ei saa teha järeldust, et ASoli elamu natsionaliseerimise ajal korteriühingu liige. Ka asjaolust, et osamaksude raamatus on HTaadressiks märgitud Tallinn XXX, ei saa teha järeldust, et korteriühingu dokumendid liikmeõiguste ja -kohustuste üleandise kohta koostati pärast 1941.a sügist. Kuna kohtus ei leidnud tuvastamist, et ASoli Korteriühingule ”P ” kuuluva elamu natsionaliseerimise ajal korteriühingu liige ning kasutas vaidlusalust korterit, siis tuleb nõuded 1, 2 ja 5 jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata nõuded 3 ja 4, kuna puudub alus asuda seisukohale, et vaidlusalune korter on JBebaseaduslikus omandis ning, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. 6 Hageja on muuhulgas palunud tuvastada, et kostjate vahel 21.11.1995.a sõlmitud ostumüügileping on tühine.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vahel vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Asja materjalides on Tallinna Linnakohtu 18.12.2002.a otsus, millega jäeti rahuldamata MRhagi JBja Tallinna linna vastu 21.11.1995.a sõlmitud lepingu tühisuse tunnustamiseks. Otsus on jõustunud. Eelmärgitud otsusest nähtuvalt on hageja nimetatud asjas esitanud samade kostjate vastu samadel asjaoludel sama nõude nagu käesolevas asjas. Seega kuulub selle nõude osas menetlus lõpetamisele.
lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt
vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus leiab, et nõuded 7-13 ei ole eraõigussuhtest tulenevad nõuded. Seega tuleb hagi nendes nõuetes jätta läbi vaatamata. Samuti ei kuulu kohtu pädevusse nõuded 14-22.
lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega saab tuvastushagi esitada eelkõige õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Kohtu hinnangul saab faktilise asjaolu tuvastamiseks hagi esitada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kohus leiab, et nõuded 14 – 22 ei saa olla tsiviilasjas hagi esemeks. Seega tuleb ka nendes nõuetes jätta hagi läbi vaatamata. 11.09.2008.a on ÜR hageja nimel esitanud nõude, milles palub tunnistada tühiseks Korteriühingu „P “ osamaksude raamatus kanne 26. juulist 1940.a ASosamaksu ülekandmise kohta H T . 22.01.2008.a määrusega keelas kohus hageja esindajal ÜRil teha käesoleva tsiviilasja menetluses avaldusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus selle nõude tähelepanuta. Hageja on palunud ennast täielikult vabastada riigilõivu tasumisest ja muude kohtukulude kandmisest. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 3 p 2 sätestas, et pooled on vabastatud riigilõivu tasumisest õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlustes. Seega oli hageja riigilõivu tasumisest seadusest tulenevalt vabastatud. Hageja ei ole selgitanud, milliste muude kohtukulude kandmisest ta vabastamist soovib. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna ühes nõudes menetlus lõpetatakse ning teised nõuded jäävad kas rahuldamata või läbi vaatamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots 7 kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.