← Eesti

3-08-2442/127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-0

§ 16lg 2 p 1 kohaselt nõutavaid koordinaate.

Kolmanda isiku kinnistu on moodustatud kaardimaterjali alusel ja maakatastrisse ei ole koordinaate kantud. Seetõttu ei ole võimalik vastavaid koordinaate nõusolekus ka esitada. Abihoone projekti koostamisel on aluseks võetud Pääsusilma tee 9 katastriüksuse plaan. Plaanilt on selgelt näha, et abihoone asub täielikult kolmanda isiku kinnistul. Projekt vastab nõuetele; 12) kaebaja väitel ületab kinnistu täisehitusprotsent lubatava. Piirdeaed ja kolmanda isiku eluhoone terrassi olemasolu ei mõjutanud protsendi arvestamist. Riigimaa kasutamine ei muuda maa-ala suurust, mille suhtes arvestati krundi täisehitusprotsenti, ja nõusoleku andmisel ebaseadusliku terrassiga ei saanud arvestada. Kaebaja asus erastama reformimata riigimaad enne nõusoleku andmist. Kui kolmanda isiku kinnistu suureneb, ei too nõusolek kaasa linnaruumi ahenemist ja ei mõjuta kaebaja õigusi; 13) kaebaja ei võtnud vastu kompromissi kolmanda isiku poolt elektrikerise ehitamiseks, mistõttu võib kolmas isik ehitada vastavalt projektile. Põhja-Eesti Päästekeskus kinnitas küsimuse kaalumist. Kaebaja jätkuvad väited tuleohtlikkusest ei ole õigustatud. Sauna kasutamisest tulenev suits ei ole keelatud mõjutus; 14) kohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks kaebaja väidete arvukusele vaatamata jätnud midagi tähelepanuta. Kaebaja erinevatel aegadel esitatud erinevaid nõudeid on kaalutud ja võimaluste piires arvestatud. Nõusolek on õiguspärane haldusakt ja kaebus tuleb tühistamisnõude osas jätta rahuldamata; 15) kaebaja taotleb kohustamisnõudes kohustada vastustajat teostama ehitusjärelevalvet Pääsusilma tee 11 ebaseaduslike ehitiste – abihoone, elamu ja piirdeaia – üle. Kaebaja saaks nõuda ehitiste lammutamist siis, kui rikutaks tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja väitel mõjutasid ebaseaduslikud ehitised nõusoleku andmist krundi täisehitusprotsendi küsimuses, sellest tuleneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine ja nõue lammutada elamu terrass, lisaks tugineb kaebaja seaduslikkuse põhimõttele. Kohus jääb seisukohale, et nõusoleku väljastamisel ei omanud terrassi seaduslikkuse küsimus tähtsust, ebaseadusliku ehitise kaudu krundi täisehitusprotsent ei muutunud. Seaduslikkuse tagamiseks ei saa kaebaja kohtusse pöörduda. Abihoone lammutamist ei saa kaebaja nõuda, sest nõusolek jääb tühistamata ning ehitamine nõusoleku alusel ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja nõuab veel, et vastustaja kohustaks lammutama reformimata riigimaale ehitatud piirdeaia, viidates taas seaduslikkuse 6

(16)3-08-2442 nõudele ja väites oma õiguste rikkumist krundi täisehitusprotsendi küsimuses. Kohus jääb seisukohale, et krundi täisehitusprotsent oli arvestatud õigesti. Kolmas isik erastab reformimata maa, ja kuhu ta paigutab piirdeaia, on tema otsustada. Kaebaja õigusi ja huve aia asukoht ei riiva. Seaduslikkuse tagamiseks ei saa kaebaja kohtusse pöörduda. Kaebaja kohustamisnõuded ei kuulu rahuldamisele, piirdeaia asukoht, abihoone rajamine ja terrassi ehitamine kaebaja õigusi ei riku. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Vello Väljaste apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega nõusolek tühistada ja kohustada vastustajat teostama ehitusjärelevalvet Pääsusilma tee 11 asuvate ehitiste üle või lõpetada kohustamisnõude osas HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetlus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohustamiskaebus oli põhjendatud ja tulnuks rahuldada. Kohustamiskaebuse sisuks on vastustaja tegevusetus kolmanda isiku ehitiste üle järelevalve teostamisel. Pole vaidlust, et kolmas isik rajas abihoone enne loa saamist, muutis elamu konstruktsioone ja viimistlust vastuolus projektiga ning rajas aia väljapoole talle kuuluvat maad. Need rikkumised pani kolmas isik toime enne kaebusega kohtusse pöördumist, mistõttu oli vastustajal kohustus teostada järelevalvet

§ 59lg 2 alusel ning §-des 60 ja 61 sätestatud viisil.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et piirdeaia asukoht, abihoone rajamine ja terrassi ehitamine ei riku kaebaja õigusi. Naabrusõiguste hulka kuulub õigus oodata naabrite õiguspärast käitumist ja avaliku võimu tõhusat kontrolli naabrite ebaseadusliku tegevuse üle, mis kahjustab kinnistu omaniku õiguste teostamist. Kaebaja õigusi rikub juba ainuüksi asjaolu, et vastustaja ei olnud mõistliku aja jooksul algatanud järelevalvet olukorras, kus selleks esinesid objektiivsed alused. Kohus pole põhjendanud, miks ta kaebaja ja õiguskantsleriga ei nõustu ning miks ei ole Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-64-02 seisukohad käesoleval juhul asjakohased. Vastustaja on algatanud ehitusjärelevalve kaebaja ehitiste üle korduvalt just kolmanda isiku taotluste ja teabe põhjal, mööndes sellega naabri avalduse piisavust. Õige pole seisukoht, nagu ei rikuks riigile kuuluvale tänavaäärsele maale rajatud piirdeaed teiste isikute õigusi või nagu ei peaks vastustaja selles osas järelevalvet teostama. Kui piirdeaeda poleks rajatud, oleks kaebaja ja teised naabrid saanud riigile kuuluvat maad mõistlikult kasutada (nt autode parkimiseks, lastele mängimiseks). Riigi Maa-amet on

  1. novembri
  2. a vastuses kaebaja avaldusele avaldanud seisukoha, et kohalikul omavalitsusel on kõnealuse ehitisega sarnase ehitise puhul järelevalvekohustus. Kohus on kohustamiskaebuse osas otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja jätnud kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi, mistõttu tuleks ringkonnakohtul uue otsusega kaebus kohustamisnõudes rahuldada; 2) alternatiivselt tuleks kaaluda kohustamiskaebuse osas menetluse lõpetamise võimalust HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, sest vastustaja on kohtumenetluse ajal asunud taotletud järelevalvet teostama, tehes seda küll üksnes osaliselt ja valikuliselt. Kaebaja ei soovi menetluse jätkumist, kui ringkonnakohus tuvastab eelviidatud aluse esinemise menetluse lõpetamiseks. Kohustamiskaebusega seotud menetluskulud tuleks sel juhul panna vastustaja kanda; 3) tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise motiivid pole veenvad, kohtulahend ei kajasta arusaadavalt kohtu järeldusi ega nende aluseks olevate asjaolude ja õigusnormide seoseid. Kaebaja jääb oma seniste seisukohtade juurde ja leiab, et tema esitatud tõendid kinnitavad piisavalt kaebaja väiteid. Kohtu poolt viidatud normide (HMS § 4 lg 2;

§ 1lg 3, § 2 lg 6 p 2, § 12 lg 1, § 16 lg 2 p 1 ning lg-d 4 ja 5; PlanS § 3 lg 2 p 1, § 9 lg 2 p-d 2, 3 ja 6; Vabariigi 7

(16)3-08-2442 Valitsuse
  1. oktoobri
  2. a määruse nr 315 § 19 lg 2; majandus- ja kommunikatsiooniministri
  3. detsembri
  4. a määrus nr 70) põhjal ei saanud jätta kaebust rahuldamata, sest neist ei tulene nõusoleku õiguspärasus. Kohus ei ole kontrollinud nõusoleku vastavust HMS nõuetele, sh § 54-56 nõuetele. Kohus ei kontrollinud, kas vastustaja on nõusoleku andmisel kaalunud muuhulgas kaebaja huve, st nõusoleku tegelikku vastavust HMS § 4 lg-le
  5. Haldusakti põhjendamise asemel tulnuks kohtul kontrollida, kas selliseid kaalutlusi järgiti juba akti andmisel. Kohus ei saa asendada ega täiendada haldusakti põhjendusi. Kohus pidanuks eelkõige kontrollima, kas on tehtud asja sisulist otsustamist mõjutada võivaid menetlus- ja vormivigu ning kas diskretsiooni on teostatud õiguspäraselt; 4) halduskohtu lõppjäreldus on ekslik ka sisuliselt. Kohus jättis tähelepanuta, et vastustaja ei ole nõusoleku andmisel kaalunud kaebaja kõiki huve (näiteks kaebaja elamu remondi- ja hooldustööde takistamine, akende täielik varjamine, privaatsuse häirimine) ega kõrvutanud kaebaja ja kolmanda isiku võimalikku kahju nõusoleku andmisel või andmata jätmisel. Kuna kohus ei tuvastanud, et vastustaja kaalus kõiki olulisi asjaolusid, tulnuks haldusakt tühistada. Sellise otsuse saab teha ka ringkonnakohus. Lisaks eelnevale soovib kaebaja kohtu üksikute seisukohtadega seoses rõhutada järgnevat. Kaebaja pole leidnud, et ehitiste vaheline kuja peab olema kindlasti 8 m. Kaebaja on rõhutanud, et sellest väiksema kuja lubamine peab olema haldusaktis põhjendatud. Sellised põhjendused nõusolekus puuduvad. Ebaõige on arusaam, et piisab kooskõlastuste olemasolust ja neid ei tule haldusaktis selgelt nimetada. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, sh võimalikud kooskõlastused, millega haldusorgan arvestas. Nõusolekus märgitut, et abihoone sein peab paiknema 7-25 cm kaugusel piirist ja ca 12-20 cm kaugusel kaebaja kinnistul paiknevast garaažist, ei saa tõlgendada kohtumenetluses antud selgituste alusel selliselt, et vastavad kaugused on toodud arvestatuna abihoone ülemisest servast, mitte maapinnast. Haldusakt peab sisaldama piisavalt teavet ja olema sõnastatud arusaadavalt. Hilisemad selgitused ei saa muuta haldusakti sisu. Kaebaja garaaž asub esimesel korrusel (st maapinnal, mitte kusagil kõrgemal) ja garaaži sein asub piirist enam kui 50 cm kaugusel. Seega on nõusolekus otseselt kirjas, nagu tohiks abihoone seina ehitada kaebaja kinnistule. Garaaži akende kaudu saadava valguse varjamise väidet käsitledes on kohus üllatavalt kahelnud akende rajamise õiguspärasuses. Kahtluse korral pidanuks kohus koguma tõendeid omal algatusel või tegema kaebajale ettepaneku tõendeid esitada. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, nagu oleks akende kaudu saadava valguse piiramine sel viisil, et seinast mõne sentimeetri kaugusele lubatakse ehitada sein, ainult seetõttu õiguspärane, et vastustaja on jätnud kaebaja varasemad pöördumised paljude aastate jooksul tähelepanuta. Õiguse üldise mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus ebaseadusliku ehitise rajamine annab hiljem isikule eelise naabri suhtes, kelle õigusi ta ehitamisega oluliselt kahjustab. Ebaõige on seisukoht, nagu sõltuks

§ 16lg 2 p 1 kohustuslikkus asjaolust, kuidas on katastriüksus moodustatud.

Sellist tähendust ei saa selge sisuga imperatiivsele normile anda. Abihoone katusele rajatava terrassi osas piirdus kohus tõdemusega, et nõusoleku andmisel kontrolliti, kas terrass takistab kaebajat või mitte. Kaebaja on korduvalt avaldanud, et nõusolek rajada terrass riivab kaebaja privaatsust, sest terrassilt avaneb lühikese vahemaa tagant vaade kaebaja eluruumi. Seda väidet pole kohus otsuses ega vastustaja haldusakti andmisel kaalunud. Kinnistu täisehitusprotsendiga seonduvad seisukohad on üldsõnalised ega puuduta kaebaja väidet, et nõusoleku andmisel jäeti tähelepanuta ja arvestamata piirkonna kinnitatud 8

(16)3-08-2442 üldplaneering, mis kehtestatud planeeringu puudumisel annab vähemalt õiguspärase ootuse, et ehitamist ei lubata kavandatavas planeeringus ettenähtust tihedamalt. 6. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohus leidis õigesti, et piirdeaia, abihoone ja terrassi rajamine ei riku kaebaja õigusi. Arusaamatu on väide, justkui oleks kohus leidnud, et isiku subjektiivseid õigusi ei riku naabri hoone kinnitamine teise isiku elamu külge sellekohase loata. Nõusoleku aluseks olev ehitusprojekt näeb ette just abihoone selle osa lammutamise, mis asub kaebaja kinnistul. Seega pole nõusolekuga antud õigust abihoone kinnitamiseks kaebaja elamu külge ja tema õigusi ei ole rikutud; 2) kohus on kontrollinud haldusakti vastavust HMS nõuetele ja otsuses sisaldub põhjalik seisukoht nõusoleku seaduslikkusest. Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks kohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja ei ole nõusoleku andmisel kaalunud kaebaja kõiki huve. Vastustaja kaasas kaebaja nõusoleku andmise menetlusse ning nõusoleku motivatsioonist nähtuvalt on kaalutud kõiki kaebaja poolt menetluse kestel esitatud vastuväiteid; 3) tule levik on piiratud ehituslike meetmetega ja vastavad lahendused sisalduvad nõusoleku aluseks olevas ehitusprojektis. Tuleohutusliku hinnangu ehitusprojektile annab ning kavandatud meetmete piisavuse otsustab Põhja-Eesti Päästekeskus. Nõusoleku põhjendustes on esitatud Põhja-Eesti Päästekeskuse seisukoht ehitusprojekti suhtes. Nõusoleku põhjendustes on loetletud menetlusse kaasatud isikud ja asutused ning ehitusprojektile antud kooskõlastused. Samas on väär kaebaja seisukoht, justkui muutuksid antud kooskõlastused olematuks, kui haldusaktis neid ei nimetata. Väär ja eksitav on väide, justkui oleks nõusoleku põhjendustes üheselt kirjas, et abihoone hakkab paiknema kaebaja kinnistul. Nõusoleku põhjendustes on üheselt kirjas, et lammutamisele kuuluvad hooneosad, mis ei asu kolmanda isiku kinnistul. Kaebaja väitel on kolmas isik saanud ebaseadusliku ehitise rajamisega eelise kaebaja suhtes, kelle õigusi on ehitamisega oluliselt kahjustatud. Kohtuotsuses on põhjalik motivatsioon nõusoleku seaduslikkuse kohta. Kaebaja õigusi nõusolek ei kahjusta.

§ 16

lg 2 p-s 1 viidatud koordinaate ei ole olemas ning olematuid andmeid ei saa nõusolekus fikseerida. Nõusoleku alusel rajatava abihoone terrass asub kohakuti kaebaja elamu akendeta otsaseinaga, mistõttu ei avane terrassilt vaadet kaebaja eluruumi. Nõusoleku põhjendustes on käsitletud ja kaalutud terrassi rajamise lubatavust ning seda on teinud ka kohus. Kaebaja väitel on kohus jätnud täisehitusprotsendi küsimust käsitledes puudutamata kaebaja väite, et vastustaja jättis tähelepanuta ja arvestamata piirkonna kinnitatud üldplaneeringu. Nõusoleku andmise ajal puudus Pirita linnaosa üldplaneering.

  1. Kolmanda isiku vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohus on jätnud kohustamiskaebuse rahuldamata materiaalõigust õigesti kohaldades ja menetlusnorme järgides. Vastustaja otsustas, et tulenevalt kirjaliku nõusoleku väljastamisest ei algatata abihoone osas ehitusjärelevalve menetlust (
  2. detsembri
  3. a kiri kaebajale). Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud ning tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kohustamiskaebuse aluseks saab olla 9

(16)3-08-2442 haldusorgani tegevusetus kaebaja taotluse lahendamisel. Vastustaja on aga lahendanud kaebaja taotluse järelevalve menetluse alustamiseks abihoone osas. Asjaolu, et keelduv otsus võeti vastu pärast kohtusse pöördumist, ei muuda otsust olematuks. Järelevalve teostamise otsustamine on diskretsiooniotsus. Kohus ei saa otsustada, kas järelevalvet tuleb teostada või mitte. Kohus saab üksnes kohustada taotlust lahendama. Kui kaebaja arvates ei olnud taotluse suhtes tehtud otsus põhjendatud, oleks ta saanud otsuse vaidlustada. Nõusoleku alusel on teostatud ehitustööd, mille tulemusel asub abihoone täies ulatuses kolmanda isiku kinnistul ega oma kaebaja hoonega kokkupuudet. Jääb mõistetamatuks, mil moel oleks võimalik kaebaja soovidele vastavat järelevalvet teostada, kui nõusoleku alusel teostatud ehitustööde tulemusel on järelevalve põhjused likvideeritud. Kaebaja viide õiguskantsleri arvamusele on asjakohatu, sest arvamus on antud enne
  1. detsembri
  2. a otsust, millega lahendati taotlus abihoone osas järelevalve menetluse teostamiseks. Vastustaja on lahendanud ka kaebaja taotluse järelevalve algatamiseks elamu osas. Kaebaja avalduse alusel algatas vastustaja elamu osas järelevalve menetluse seoses hoone välisfassaadis esinevate muudatustega võrreldes projektiga (vt vastustaja
  3. juuni
  4. a vastuse lisa 2). Kohus leidis õigesti, et piirdeaia asukoht ei mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi. Piirdeaed paikneb riigile kuuluval maal, mille erastamise menetlus on viibinud kolmandast isikust sõltumatutel asjaoludel. Harju maavanema
  5. märtsi
  6. a korraldusega nr 639 anti nõusolek erastamiseks. Pärast Tallinna Linnavaraametilt
  7. aprillil
  8. a teate saamist tellis kolmas isik kohe maa mõõdistamise, seejärel toimus kooskõlastamine ning hetkel on Tallinna Linnavalitsuse korraldus maa erastamiseks ettevalmistamisel. Kaebaja väitel sooviks ta kolmanda isiku poolt erastatavat maad kasutada autode parkimiseks ja lastele mängimiseks. Maa-ala asub kolmanda isiku krundi ja tänava vahel ning on sissesõiduteeks krundile. Autode parkimise korral puuduks kinnistule juurdepääs. Sissesõidutee on lastele sobimatu mängukoht. Pealegi on kaebaja lapsed täiskasvanud ja lapselapsi tal pole. Riik maa omanikuna ei ole kolmandale isikule etteheiteid maa kasutamise osas teinud; 2) kaebaja möönab vastustaja poolt järelevalve teostamisele asumist ja taotleb menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Abihoone osas on vastustaja otsustanud järelevalvet mitte teostada, järelikult ei ole kaebaja taotlust rahuldatud ja HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisele ei kuulu. Elamu osas on küll asutud järelevalvet teostama, kuid selles osas menetluse lõpetamise korral peavad menetluskulud jääma kaebaja kanda, sest järelevalvet teostatakse seetõttu, et elamu akende ja ukse asetuse osas on mõningane erinevus projektiga võrreldes, kuid see ei riku vähimalgi määral kaebaja õigusi. Kaebaja enda elamu ei vasta projektile. Piirdeaia osas järelevalvet teostatud ei ole ning menetluse lõpetamiseks pole alust; 3) kohtuotsus sisaldab põhjalikku motivatsiooni nõusoleku seaduslikkusest ja vastab kaebaja kõigile väidetele haldusakti väidetavast seadusevastasusest. Jääb mõistetamatuks, millele tuginedes kaebaja leiab, et kohus ei ole sisuliselt haldusakti seadusele vastavust kontrollinud. Väär on väide, nagu poleks kohus kontrollinud, kas vastustaja kaalus nõusoleku andmisel kaebaja huve. Huvide kaalumine nähtub nõusoleku motivatsioonist ja kohus on samuti vastanud kaebaja väidetele tema väidetavate õiguste rikkumise kohta. Kohus on hinnanud akti nõuetele vastavust ja diskretsiooni teostamist. Kaebaja pole toonud välja ühtki sisulist argumenti, mida kohus poleks hinnanud. Otsuses on märgitud kohaldatud õigusnormid ja asjaolud, millele lõppjäreldus tugineb; 4) ehitiste vahelise kuja põhjendus on nõusoleku motivatsiooni p-s
  9. Põhja-Eesti Päästekeskus leidis, et projektis ettenähtud lahendus on tuleohutu, ja kooskõlastas projekti. Abihoonele on vastavalt projektile rajatud tulemüür nii hoone seintena kui katuslaena nõutavate tulepüsivusklassidega, mis kinnitab ka asjatundmatule lahenduse tuleohutust. Kõik kooskõlastused on nõusoleku motivatsioonis näidatud. 10
(16)3-08-2442 Väide, nagu lubaks nõusolek ehitada kaebaja kinnistule, on väär. Kuna käesoleval juhul tuli ka väikeehitise ehitamiseks koostada enne nõusoleku saamist ehitusprojekt, tuleb lähtuda projektist, millest on selgelt näha, et abihoone asub ümberehituse tulemusel täies ulatuses kolmanda isiku kinnistul. Nõusoleku motivatsioonis on vahekaugused arvestatud abihoone ülemisest servast, mitte maapinnast. Käesolevaks ajaks on vastavas osas ehitustööd teostatud ning kaebaja hoone ja kolmanda isiku abihoone vahe seina alumises osas on 65 cm kuni 55 cm. Erinevus vahekauguse osas maapinna ja abihoone ülemise servaga võrreldes on tingitud sellest, et kaebaja hoone sein ei ole ehitatud vertikaalselt sirgena, vaid astmeliselt nii, et kaebaja hoone katuseräästas ulatub täies ulatuses otsast lõpuni kolmanda isiku kinnistule, ning seda ka kaebaja tellimusel
  1. a koostatud katastriüksuse plaani järgi. Kaebaja poolt enda hoone ja abihoone vahele aia rajamine kinnitab selgelt, et ka kaebaja seisukoha järgi asub abihoone täielikult kolmanda isiku kinnistul. Kohus ei ole jätnud kaebust rahuldamata mitte seetõttu, et kaebaja garaažiakende rajamise seaduslikkus on kaheldav, vaid seetõttu, et kaebaja olukord ei halvene – abihoone on paiknenud aknaid varjutavalt üle kahekümne aasta ja see toimus kaebaja isa ning naaberkinnistu omanike kokkuleppel. Lisaks leidis kohus, et garaažiakende vaate varjamine pole selline mõjutus, mis rikuks kaebaja õigusi. Ükski õigusakt ei näe ette, et garaaži peaks olema tagatud loomuliku valguse ligipääs. Tavapäraselt on garaažid akendeta. Kui abihoonet ei oleks, oleks kolmas isik rajanud krundi piirile plankaia, mille tulemusel ei oleks samuti olnud kaebajal garaažiaknast vaadet naabri aeda. Kaebaja märgib eksitavalt, justkui oleks hoonete vahekaugus mõni sentimeeter ning kaebaja vastav väide jäetud arvestamata seetõttu, et haldusorgan pole aastate jooksul kaebaja taotlustele reageerinud. Hoonete vahekaugus on pärast tööde lõppemist 69 cm. Kaebaja on üle kahekümne aasta talunud mistahes pretensioone esitamata abihoonet samas kohas. Jääb mõistetamatuks, kuidas on võimalik olematuid koordinaate nõusolekus esitada. Kinnistu on moodustatud kaardimaterjali alusel ja maakatastrisse ei ole koordinaate kantud. Ekslik on väide, nagu oleks kohus ja vastustaja jätnud kaalumata kaebaja väite, et abihoone terrass rikub kaebaja privaatsust. Nõusoleku motivatsioonis on väidet analüüsitud ja leitud, et privaatsust ei rikuta. Ka kohus on väidet analüüsinud. Väide, et terrassilt avaneb vaade eluhoone akendesse, on väär. Terrass on kohakuti eluhoone akendeta otsaseinaga. Kaebaja enda hoone terrassilt avaneb aga otsevaade kolmanda isiku eluhoone akendesse. Väide kinnitatud üldplaneeringust on väär. Pirita linnaosas ei ole kehtestatud üldplaneeringut. Kolmandale isikule on otsustatud erastada täiendavalt maad, mille tulemusel on kinnistu täisehitusprotsent 23,1 (kinnistu pindala 976 m2, eluhoone 168 m2, abihoone 57,7 m2), mis peaks igati vastama ka kaebaja soovidele, milleks on olnud 36%, ning vastab ka menetletavas üldplaneeringus ettenähtud 30%-le.
  2. Kaasatud asutus apellatsioonkaebuse suhtes arvamust ei esitanud.
  3. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks esitas kolmas isik apellatsioonimenetluse kulude kaebajalt väljamõistmise taotluse ja täiendavad dokumentaalsed tõendid: 1) kinnistusraamatu väljavõtte, tõendamaks piirdeaia paiknemist alates
  4. septembrist
  5. a kolmandale isikule kuuluval maal; 2) Pääsusilma tee 11 abihoonele
  6. jaanuaril
  7. a antud kasutusloa nr 42051, kinnitamaks ehitise kehtestatud nõuetele, sh tuleohutusnõuetele vastavust. 11
(16)3-08-2442
  1. Kaebaja kinnitas apellatsioonkaebuse juurde jäämist, palus jätta tähelepanuta ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaega ületades esitatud vastustaja vastus ja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud kokku 41 117 krooni, sh menetluskulu 29 203 krooni esimese astme kohtus ning riigilõiv 250 krooni ja esindaja kulu 11 664 krooni apellatsioonimenetluses. Kolmanda isiku vastusele ja täiendavatele tõenditele esitas kaebaja järgmised vastuväited: 1) kaebaja ei nõustu väitega, nagu oleks abihoone ehitustööd praeguseks teostatud ja kaebaja õiguste rikkumine lõpetatud. Ehitustööd on lõpetamata ja kolmanda isiku põhjustatud kahju on kaebajale hüvitamata. Lõpetamata ehitisele kasutusloa väljastamine on arusaamatu. Katuseterrass on pooleli ja kasutuskõlbmatu. See on lammutatud ehitusjäätmete (tulekaitsevahenditega katmata lauahunnikute) laopaik, piirded puuduvad. Betoonkatus on ruberoidiga katmata, tulemüür on krohvimata ja aukudega. Seega on ehitis endiselt tuleohtlik. Samas, ehitise praegune seisukord ei oma apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus saab tühistamiskaebuse osas hinnata haldusakti andmise õiguspärasust akti andmise ajal esinenud asjaoludele tuginedes; 2) kolmas isik on ekslikult samastanud varasema ajutise õigusvastase ehitise hoonega. Tegelikkuses avaldas kaebaja juba varem vastuseisu oma õiguste rikkumisele, kuid vaidlust vastustajaga alustas pärast seda, kui selgus, et vastustaja soodustab „sara“ lammutamiseks kohustamise asemel uue ehitise rajamist samale kohale; 3) haldusakti andmisel ei lähtunud vastustaja kolmandale isikule maa võimalikust erastamisest, mistõttu ei saa sellega arvestada ka apellatsioonimenetluses. Seega ei ole väide, et maa on käesolevaks ajaks erastatud, asjakohane. Pealegi on ka täiendavalt erastatud maad arvestades kinnistu täisehitusprotsent suurem kui 25, nagu nägi ette üldplaneering. Kumbki kolmanda isiku tõenditest ei kajasta asjaolusid, millega vastustaja pidi vaidlustatud haldusakti andmisel või kaebaja taotluse lahendamisel arvestama, mistõttu tuleks tõendid tagastada või jätta arvestamata; 4) vastustajal oli võimalik oma haldusakti ja tegevust iseseisvalt kaitsta, mistõttu on kolmanda isiku kulud õigusabile põhjendamatud. Õigusabikulusid tõendavad dokumendid pole usutavad, sest nende kohaselt on jaanuaris väidetavalt esitatud arve tasutud alles
  2. novembril
  3. a. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ega ka kohustamistaotluse osas menetluse lõpetamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Esmalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete põhjal kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust tühistamistaotluse (I) ja seejärel kohustamistaotluse osas (II) ning lõpuks jagab menetluskulud (III). I
  5. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et kohtulahend kajastab arusaadavalt kohtu järeldusi, nende aluseks olevate asjaolude ja õigusnormide seoseid. Halduskohus kontrollis 12
(16)3-08-2442 vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust ja leidis põhjendatult, et nõusoleku näol oli tegemist kaalutlusvigadeta õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks ei anna kaebuse väited alust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vastustaja ei ole kaebaja olulisi huve nõusoleku andmise üle otsustamisel jätnud tähelepanuta ja on nendega võimaluse piires arvestanud. Vastustaja on arvestanud kõikide erinevate huvidega, mida ehitusnormid jm ehitamist reguleerivad õigusaktid kaitsevad, sh naabrite subjektiivsete õigustega, kaasa arvatud omandiõigus. Naabrite õiguste piiramine ei välista ehitamise lubamist. Oluline on tagada puudutatud isikutele menetluses ärakuulamisõigus ja erinevaid huve kaaluda. Kaebajale oli tagatud võimalus kaasa rääkida teda puudutava otsuse tegemisel ning kohtu hinnangul on vastustaja saavutanud naabrite erinevate huvide vahel mõistliku tasakaalu kolmanda isiku krundil aastakümneid püsinud abihoone osalise lammutamise ja laiendamise lubamise teel.
  1. Kaebaja väitega, et 8 meetrist väiksema kuja lubamist ei ole nõusolekus põhjendatud, ei saa nõustuda. Kuja olemasolu seondub ehitiste tuleohutusega ning nõusoleku põhjendustes on Põhja-Eesti Päästekeskuse kooskõlastusele tuginedes asutud seisukohale, et ümberehitatav ehitis vastab kõigile tuleohutuse nõuetele.
  2. Kaebaja peab ebaõigeks arusaama, et piisab kooskõlastuste olemasolust, ning leiab, et nõusolekus kooskõlastuste selgelt kajastamata jätmise tõttu on nõusolek õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kooskõlastusi tuleks kirjalikus nõusolekus kajastada, kuid seda pole tehtud, saab tegemist olla vormiveaga, mis nõusolekute olemasolu korral ei saa mõjutada asja otsustamist.

§ 16

lg 2 sätestab kirjaliku nõusoleku sisu- ja vorminõuded, mille kohaselt peab kirjalik nõusolek sisaldama ehitise asukohta ja koordinaate; kohaliku omavalitsuse nime ning ametniku nime, ametinimetust ja allkirja; kirjaliku nõusoleku andmise aega; ehitise kasutamise otstarvet; ehitise olulisi tehnilisi andmeid; ehitisele antud riiklikku ehitisregistri koodi; ajutise ehitise korral selle kasutamise aega. Et kirjalikus nõusolekus tuleks kajastada kooskõlastusi,

ette ei näe. Antud juhul on vaidlustatud nõusoleku (I kd lk 11-12) lisana

§ 1

lg-st 3 tulenevalt haldusmenetluse üldisi nõudeid järgides koostatud nõusoleku väljastamise põhjendused (I kd lk 13-15), millele on nõusolekus viidatud. Põhjendustes on kooskõlastused kajastatud. Lisaks tuleb märkida, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus kirjalik nõusolek on antud ehitusprojekti alusel, millele on nõusolekus samuti viidatud. Kui kirjalik nõusolek antakse ehitamiseks konkreetse projekti alusel, siis on mõistlik nõusoleku andmise asjaoludest ja tagajärgedest arusaamiseks tutvuda ehitusprojektiga. Vaidlustatud nõusoleku aluseks olevas ehitusprojektis töö nr PR 080/06 september 2007 (korrektuur aprill 2008) on joonisel nr 4 „Tulemüüride tehniline lahendus“ kaebajat kõige enam huvitanud Põhja-Eesti Päästekeskuse

  1. märtsi
  2. a kooskõlastus (dateeringus on aastaarv 2007 ilmselgelt eksitus, sest joonis on koostatud
  3. veebruaril
  4. a). Halduskohus tuvastas, et nõutavad kooskõlastused olid olemas, ning järeldas põhjendatult, et vastustaja sai neile kaalutlusotsuse tegemisel tugineda.
  5. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, nagu oleks hilisemate selgitustega selle kohta, et nõusoleku põhjendustes märgitud ehitiste vahelised kaugused on toodud arvestatuna abihoone ülemisest servast, mitte maapinnast, muudetud haldusakti sisu. Nõusoleku sisu määrab antud juhul ära ehitusprojekt, mille alusel ehitamist lubati. Kahtlused, et ehitamist 13

(16)3-08-2442 lubatakse ka kaebaja kinnistul, pidanuks kõrvaldama projekti joonisega nr 1A „Lammutatavad hooneosad“ tutvumine ning nõusoleku põhjendustes korduvalt märgitu, et üle krundi piiri ulatuvad hoone osad lammutatakse ja abihoone ei jää ulatuma üle kaebajale kuuluva kinnisasja piiri. Kaebaja peab oluliseks

§ 16lg 2 p 1 järgimist.

Säte näeb ette, et kirjalikus nõusolekus peavad sisalduma ehitise asukoha aadress ja koordinaadid. On õige, et vormikohane nõusolek abihoone koordinaate ei sisalda, kuid need sisalduvad nõusoleku lisaks oleva ehitusprojekti joonisel nr 1 „Asendiplaan“.

  1. Kaebaja väitel on kohus otsuses üllatavalt kahelnud garaaži akende rajamise õiguspärasuses ja pidanuks kahtluse korral koguma kahtluse kõrvaldamiseks tõendeid. Kohus märkis otsuses: „Kuigi kaebaja märkis, et tema garaaži aknad on ehitatud seadusliku projekti kohaselt, ei ole kohtule teada, kas projekt nägi ette garaaži tagaseina akende ehitamise, nähtub, et kaebaja eluhoonete suhtes alles taotletakse kasutusluba, kuid sõltumata sellest nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebuse esitaja olukord ei halvene …“. Sellisest motivatsioonist nähtub, et kohus ei ole pidanud oluliseks küsimust sellest, kas kaebaja garaaži aknad on ehitatud vastavalt projektile. Seetõttu ei pidanud kohus nimetatud asjaolu kontrollima. Ka ei ole kohus pidanud akende varjamist õiguspäraseks ainuüksi seetõttu, et kaebaja varasemad pöördumised on jäetud tähelepanuta. Kohus märkis: „Vaatamata sellele“ (kohus pidas silmas eelmises lauses osutatud abihoone paiknemist aknaid varjutavalt üle kahekümne aasta ja rajamist naabrite kokkuleppel) „juhul, kui oleks tegemist olulise varjava ja keelatud mõjuga, tuleks kohtul nõustuda kaebajaga, et alati ei pea taluma tekkinud olukorda.“ Sellisest ja kohtu edasistest motiividest selgub kohtu nõustumine vastustaja hinnanguga, et antud juhul ei ole tegemist olulise ja keelatud mõjutusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga.
  2. Nõustuda ei saa väitega, et kohus pole otsuses ega vastustaja haldusaktis kaalunud abihoone katusele terrassi rajamisega väidetavalt kaasnevat kaebaja privaatsuse rikkumist. Nii vastustaja nõusolekut põhjendades kui ka kohus vastustaja kaalutlust hinnates leidsid, et projektis ettenähtud kujul terrassi rajamine ei häiri kaebaja privaatsust. Nõusoleku põhjendustes leiti, et terrass lõpeb kaebaja hoone seinaga kohakuti, ei ulatu kohakuti tema rõduga ega saa reaalselt üleüldse kaebaja privaatsust häirida. Kohus leidis, et „/…/ kaebaja eluhoone alumise korruse aknasse otsevaadet ilma terrassilt üle kõõlumata siiski ei avane.“
  3. Kaebaja väitel on kohus jätnud kinnistu täisehitusprotsenti käsitledes tähelepanuta väite õiguspärase ootuse kohta, et ehitamist ei lubata kavandatavas planeeringus ettenähtust tihedamalt. Kohus ei ole jätnud väidet tähelepanuta, vaid on leidnud, et elamu projektivälise terrassi olemasoluga ei pidanud vastustaja abihoone ümberehitamiseks nõusoleku andmisel arvestama. II
  4. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ka kohustamistaotluse osas. 14

(16)3-08-2442
  1. Abihoone suhtes ehitusjärelevalve teostamisele suunatud osas on taotluse rahuldamine sõltuvuses hinnangust nõusoleku õiguspärasusele, sest nõusoleku andmisega on kaebaja järelevalvetaotlus sisulise lahenduse leidnud. Kuna nõusolek tühistamisele ei kuulu, pole kohtul alust kohustada vastustajat sama ehitise suhtes uuesti ehitusjärelevalvet algatama.
  2. Piirdeaia ja elamu terrassi suhtes ehitusjärelevalve teostamisele suunatud osas taotluse rahuldamine ringkonnakohtu poolt ei oleks võimalik ainuüksi juba seetõttu, et faktiliste asjaolude muutumise tõttu (kolmandale isikule on erastatud täiendav maa-ala) ei saa kaebaja väited piirdeaia asumisest reformimata riigimaal ja kolmanda isiku kinnistu ülemääraselt suurest täisehitusprotsendist olla enam aktuaalsed. Selles osas vastustaja järelevalveks kohustamine ei saaks enam aidata kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele. Vaidlusalune piirdeaed asub kolmanda isiku kinnistul ning kinnistu täisehitusprotsent vastab kaebaja poolt algselt soovitule. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et piirdeaia asumine reformimata riigimaal ja kolmanda isiku elamu terrassi rajamine ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.
  3. Kaebaja väitel rikub tema õigusi juba ainuüksi asjaolu, et vastustaja ei algatanud järelevalvet mõistliku aja jooksul olukorras, kus selleks esinesid objektiivsed alused. Halduskohus on otsuses põhjalikult selgitanud, miks ei ole kaebaja väited menetluse venimisest käesolevas asjas olulised. Tegemist ei ole menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks ei piisa isiku menetlusõiguste rikkumise tuvastamisest, sest kohustamisnõude rahuldamine eeldab tuvastamist, et ehitised, mille suhtes järelevalve teostamiseks kohustamist taotletakse, rikuvad isiku subjektiivseid õigusi.
  4. Apellatsioonkaebuses on palutud ringkonnakohtul kaaluda ka kohustamistaotluse osas menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja leiab, et vastustaja on küll üksnes osaliselt ja valikuliselt, kuid siiski asunud taotletud järelevalvet teostama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtuotsuse kohustamistaotluse osas tühistamiseks ja selles osas menetluse lõpetamiseks alust. HKMS § 24 lg 1 p 4 näeb ette menetluse lõpetamise muuhulgas siis, kui välja andmata jäetud haldusakt on välja antud või toiming sooritatud. Säte on mõeldud kohaldamiseks olukorras, kus kaebusega kohtusse pöördunud isik on saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi haldusorgani tegevuse tulemusena ilma, et kohus peaks lahendi tegemisega asjasse sekkuma. Kaebaja selgeks eesmärgiks kohtusse pöördumisel oli saavutada lõpptulemusena mitte üldiselt ehitusjärelevalve teostamisele asumine, vaid nimelt naabri abihoone, elamu terrassi ja piirdeaia lammutamine. Seda eesmärki ei ole kaebaja saavutanud. III
  5. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. 15
(16)3-08-2442
  1. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. kasuks, mistõttu jäävad kaebaja
  2. Kolmandal isikul on HKMS § 92 lg-st 1 ja lg-st 7 tulenevalt õigus taotleda apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist kaebajalt. Kolmanda isiku poolt esitatud kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on tema menetluskuluks esindaja kulu 6 720 krooni. Kulu kandmist tõendab advokaadibüroo
  3. jaanuari
  4. a arve nr 20100261 koos spetsifikatsiooniga (osutatud teenuseks apellatsioonkaebusele vastuse koostamine) ja konto väljavõte muuhulgas sellel arvel märgitud summa laekumise kohta
  5. novembril
  6. a. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist HKMS § 93 lg 5 mõttes vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kaebaja seisukohaga, nagu oleks kolmanda isiku kulud õigusabile põhjendamatud seetõttu, et vastustajal on olnud võimalik oma haldusakti ja tegevust halduskohtus iseseisvalt kaitsta, ei saa nõustuda. Kolmandal isikul on nagu teistelgi menetlusosalistel õigus ajada halduskohtus asja esindaja kaudu (HKMS § 14 lg 5) sõltumata haldusorgani võimest oma haldusakte ja tegevust kaitsta ning saada kolmanda isiku jaoks positiivse lahendi korral menetluskulude eest hüvitist oma poole vastaspoolelt. Pelgalt asjaolu, et jaanuaris esitatud arve on tasutud alles
  7. novembril
  8. a, ei anna alust kahelda selles, et tegemist on kolmanda isiku poolt käesolevas asjas kantud menetluskuluga. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.