← Eesti

2-07-30795/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.detsember 2007.a. kell 11.00 Põlva kohtumaja, P

§-dele 100, 101 lg 1 p 1 ja 2, 108 lg 1ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 20418.88 krooni väljamõistmist, millest 12999.73 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 2127.97 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,1991.23 krooni viivis, 2599.95 krooni leppetrahv ning 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostja vastuväited 2

(4)Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). A. G. on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 06.11.2007 (tl.29),kuid kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja , kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Tulenevalt

§ 82

lg 2,kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 12-23) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 12999.73 krooni; lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressidena, millised olid lepingus kokku lepitud 42,57 % krediidisumma kohta aastas 2127.97 krooni; sissenõutavaks muutunud viivistena 1991.23 krooni; leppetrahvina vastavalt lepingu üldtingimuste p.6.3 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, s.o. 2599.95 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kuludena vastavalt üldtingimuste p.5.3 ja 9.3 700 krooni. Seega kokku on hagejal alus nõuda A.Gorbatševskilt 20418.88 krooni väljamõistmist. Lisaks võlale ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 14.augustist 2007.a. kuni põhinõude täitmiseni lepinguga kokkulepitud intressimäära – ulatuses, s.o. 42,57 % tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel täies ulatuses kostja kanda. 3

(4)Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.