lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ja Ehitisregistrist ei oma OÜ Holman Metall registervara ja X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi alusel sõidukeid. Taotleja on algatanud A. H. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Holman Metall maksuotsustest tulenev maksuvõlg, mis seisuga 29.04.2010 on 4 250 136 krooni. A. H. on äriühingu juhatuse liikmena osalenud maksupettuses, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste kohta väljastatud arvete kajastamisega OÜ Holman Metall raamatupidamises saada isiklikku kasu, mille saamine on jõustunud maksuotsusega tõendatud. Arvestades muuhulgas asjaolu, et A. H. on toime pannud maksupettuse, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on A. H. omanduses: 6 registriosa nr 728037, elamumaa Raplamaa, Kohila vald, Aespa küla, Sinilille väikekoht 7, üldpinnaga 1311 m2, kinnistu kaasomandis 1/
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui A. H. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 4 250 136 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldur on seisukohal, et on taotluses järginud AÕS §-i 363¹, mis ütleb, et kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades. Maksuhaldur on jaganud nõude summas 4 250 136 kr kõigi A. H.ile kuuluvate kinnistuste vahel. Samuti on taotleja järginud TsMS § 381 lg 1 p-s 5, mis samuti kohustab kohtuliku hüpoteegi taotlemise korral mitmele asjale korraga jagama nõude erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel. AÕS ega TsMS ei keela kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistutele, millele varasemalt on seatud hüpoteek teise võlausaldaja kasuks. Kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus (AÕS § 56¹) ning kohtulikule hüpoteegile kohaldatakse hüpoteegi kohta käivaid sätteid (AÕS § 364), seega saab kohtuliku hüpoteegi seada ka siis, kui kinnistule on juba hüpoteek 7 seatud, kohtulik hüpoteek seatakse hüpoteegile järgnevale järjekohale. Vastavalt AÕS § 353 lg-tele 1 ja 2 rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele ning järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Kui jagada 4 250 136 kr suurune nõue vaid kolme kinnistu vahel, millele pole hüpoteeki seatud, siis jäävad olulises osas kaitseta PMTK huvid, kuna kinnistusraamatust ei nähtu kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatud nõuete tegelikku jääki panga või muu võlausaldaja ees. Olukorras, kus A. H.i kinnisvara suhtes alustatakse sundtäitmist saab rahuldatud esmalt esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõue ning alles seejärel PMTK hüpoteegiga tagatud nõue, kuid hüpoteegi seadmata jätmise korral muutub raskeks, kui mitte võimatuks PMTK nõude rahuldamine. A. H.i vara ligikaudne väärtus, mis on hüpoteegiga koormamata, ei kata pooltki PMTK nõudest summas 4 250 136 krooni. KOHTU SEISUKOHT HKMS § 29 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse üksnes seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Maksukorralduse seaduse (
) § 130 lg 1 kohaselt juhul, kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Taotlusest ja sellega esitatud materjalidest nähtub, et jõustunud maksuotsustega on tuvastatud A. H.i osalemine maksupettuses. Sissnõudmise toiminguid maksuhaldur teinud pole, kuna pärast maksuotsuse tegemist (30.03.2010) ja selle jõustumist 29.04.2009, võttis Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 29.06.10 kohtumäärusega menetlusse OÜ Holman Metall avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ja Ehitisregistrist ei oma OÜ Holman Metall registervara ja X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi alusel sõidukeid. Taotleja on algatanud OÜ Holman Metall seadusliku esindaja A. H.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Holman Metall maksuotsustest tulenev maksuvõlg, mis seisuga 29.04.2010 on 4 250 136 krooni. A. H. on taotluse materjalidest nähtuvalt äriühingu juhatuse liikmena osalenud maksupettuses, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste kohta väljastatud arvete kajastamisega OÜ Holman Metall raamatupidamises saada isiklikku kasu, mille saamine on jõustunud maksuotsusega tõendatud. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust ning arvestades muuhulgas asjaolu et A. H. on toime pannud maksupettuse, leiab kohus, et taotlejal on põhjendatud alus väita, 8 et, haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on A. H. omanduses: registriosa nr 728037, elamumaa Raplamaa, Kohila vald, Aespa küla, Sinilille väikekoht 7, üldpinnaga 1311 m2, kinnistu kaasomandis 1/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.