lg 1 hüvitada kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud kahju, ses t hageja ja kostja vahel sõlmitud liikluskindlustus leping oli kehtiv. Kostjal oli
lg 2 kohustus teavitada hagejat liiklusõnnetusest ning anda toimunu kohta kirjalik seletus ja esitada sõiduk ülevaatuseks. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ning seetõttu on hagejal vastavalt
õ 48 lg 2 p 8 õigus esitada tagasinõue kostja vastu 30 % ulatuses hüvitisest. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt ei toimunud liiklusõnnetust ja seetõttu puudus hagejal kohustus teha väljamakseid. Kostja ei sõitnud hageja poolt nimetatud ajal VW Passatile otsa, füüsilist kontakti kahe auto vahel ei olnud ning juhtunut ei saa käsitelda liiklusõnnetusena. VW Passat sõitis ebakindlalt, korduvalt pidurdades ja sõidurida vahetades ning pidurdas järsult mitte ei seisnud. Kostja pidurdas samuti järsult, kuid tal õnnestus kokkupõrge ära hoida. Kostja suhtes ei ole tehtud kohtuvälise menetleja otsust liiklusõnnetuse põhjustamise kohta, hageja ei ole pädev tuvastamaks liikluseeskirja nõuete rikkumist. Hageja ei ole tõedandnud liiklusõnnetuse toimumist, sõidukite paiknemist, liikumissuundi jm asjaolusid, mis peaksid olema märgitud teatele liiklusõnnetuse toimumise kohta. Kahjuteade on koostatud ja esitatud 8 päeva pärast väidetavat õnnetuse toimumist ning see on vastuolus sündmuskohal koostatud dokumendiga, kus puuduvad märked sõiduki vigastuste kohta. Hageja esitatud arvest ei nähtu, et oleks teostatud tagastange remonti vaid üksnes värvimise ja komplekteerimistöid. Kostjal ei olnud kohustust teavitada hagejat liiklusõnnetusest, sest liiklusõnnetust ei toimunud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus menetles asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei soovinud enda ärakuulamist. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping kehtis perioodil 07.02.2008-06.02.2009.
lg 2 sätestab, et liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Kohtule esitatud tõendist, mis on dateeritud 20.10.2008 ning allkirjastatud kostja poolt, nähtub, et ta tunnistab end süüdi selles, et sõitis tagant otsa VW Passatile. Kostja sõiduk kuulus kindlustamisele
Tõendist nähtub, et sündmus toimus Vabaduse pst ja Hiiu tn ristmikul, järelikult oli tegemist teeliiklusega
Kannatanu sõidukil oli vigastada saanud tagumine stange, tõendile on joonistatud sõidukite paiknemise skeem, mille järgi on sõiduk AOD036 tagaosa ja sõiduki DMC 126 esiosa üksteise vastas, kostja on omakäeliselt kirjutanud, et sõitis kannatada saanud sõidukile otsa. Kohus järeldab, et on olemas põhjuslik seos kahju tekkimise ja sõiduki liikumise vahel. LE § 129 järgi peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kostja ei täitnud teisele sõidukile tagant ots sõites LE § 129 nõudeid. Kostja oli kohtu arvates tsiviilõiguslik vastutus kahju tekitamisega. Kohus asub seisukohale, et tegemist oli kostja poolt põhjustatud liikluskahjuga.
lg 1 järgi oli hagejal kohustus temaga liikluskindlustuslepingu sõlminud kostja poolt põhjustatud liikluskahju hüvitada. Õige ei ole kostja väide, et hageja ei saa tuvastada tema süüd liiklusõnnetuse põhjustamises. Hageja ei saa kostjat väärteomenetluses karistada liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuid eraõigusliku vastutuse väljaselgitamiseks on hageja õigustatud hindama kostja süüd liikluseeskirjade täitmata jätmisel. Kohtule esitatud kahjuteatest, sõiduki ülevaatuse aktist, remondi kooskõlastusest ja AS Benefit arvest nähtuvad nii sõiduki vigastuste ulatus kui ka kahju suurus. Hageja on kooskõlastanud eelnevalt remonditööde maksumuse. Arve ja kooskõlastusel näidatud tööde maksumus on sama.
lg 2 järgi oli kostjal kohustus teavitada kindlustusandjat liiklusõnnetuse toimumisest ka sel juhul, kui tema sõiduk kahju ei saanud. Kostja ei ole, vaatamata meeldetuletusele, omakohustust täitnud ning
lg 2 p 8 ja § 48 lg 3 järgi on hagejal õigus sellisel juhul nõuda kostjalt 30 % ulatuses väljamakstud hüvitis ja käsitluskulud tagasi nõuda.
Asjas ei oma tähtsust see, kuidas käitus liiklusõnnetuse eel või järel kannatanu, sest see ei muuda kostja vastutuse ulatust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3237 krooni, millest 600 krooni on kahjukäsitluskulud ning 2637 krooni põhinõue. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda ja TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi kostjalt välja mõista riigilõiv 1000 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.