Obsah (6)
§ 64§ 31§ 6§ 63§ 37§ 38ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2022 Haldusasi J.T kaebus V
) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ja kaebaja ei ole tööst keeldunud otseses ja absoluutses tähenduses. Ta soovis vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et ajavahemik, mil teda käskkirjaga nr 6-2/119-T tööle määrati, sisaldab ka päevi, mil tema usk ei luba tal töötada. Nimetatud väidet kinnitab ka kaplan Ott Ojavere 27.07.2009 e-kiri. Saanud kätte kaebaja selgituse ja allkirja tööst keeldumise kohta religioossetele põhjustel lõpetas Vassili Rõžov järsult tööintervjuu. Edasises menetluses tööst enam juttu ei tehtud. Kaebaja selgitused ja tähelepanekud jäeti tähelepanuta ja kõneaineks oli vaid rikkumine ja karistamine. Vaidlustatud käskkirjas väidetakse, et Euroopa Vanglareeglistiku REC
(2006)2 kohaselt tuleb vanglas töötamisse suhtuda kui vanglarežiimi positiivsesse elementi ning et vangla ei ole võimeline tagama kaebajale meelepärast tööd. Kaebaja peab eeltoodud väidet seguks vanglareeglistiku olemuse moonutamisest ja valest. Kaebaja pakkus end alates 2009. aasta aprillikuust tasuta tööle maleringi juhendajana, võõrkeelte ja eesti keele õpetajana. Eriti viimasest on vanglas suur puudus. Vangla vastas kaebajale, et ta arvestab vajadusel tema oskustega. REC
(2006)2 kohaselt võivad vangid valida endale meelepärast tööd. Kaebaja viidet eeltoodu kohta tõlgendab vastustaja kui soovimatust tööd teha. Arvestades kaebaja korduvaid taotlusi lubada tal läbi viia huvitegevust ja keeleõpet ehk tegevust, mis on kinnipeetavatele soovituslikud ja kohustuslikud (eesti keel) ja kuna vangla ei ole suuteline huvitegevust ja keeleõpet ise läbi viima, siis on kaebaja süüdistamine tööst keeldumise kohta äärmiselt solvav. Ühtlasi leiab kaebaja, et eeltooduga on alandatud tema inimväärikust ja teotatud tema head nime. Viru Vangla direktori 01.07.2009 käskkirja nr 6-2/119-T (millega kaebaja määrati tööle finants- ja majandusosakonna abitöölisena E-8 sektsiooni koristajana) tegelikuks eesmärgiks ei olnud mitte kinnipeetava tööga kindlustamine, vaid distsiplinaarsüüteo fabritseerimine. Tööle asumise käskkirja tutvustamise, mis leidis aset 01.07.2009 kell 15.00 ja 02.07.2009 kell 09.00 tööle asumise vahele jäi napp õhtupoolik, mistõttu seadustega ette nähtud juhendamiste ja arstlike läbivaatuste jaoks ei oleks kuidagi aega jäänud. Samas kinnitab vangla, et ta järgib töötajate tööle võtmisel kõiki seaduseid. Ühtlasi rikuti kaebaja arvates REC
(2006)2 p-i 59b, kuna ei võimaldatud talle piisavalt vahendeid kaitse ettevalmistamiseks. Kaebaja arvates on vaidlustatud haldusakt rajatud ebaõigetele konkretiseerimata abstraktsetele väidetele ning on seega ebaseaduslik. Tööle määramisel ja distsiplinaarkaristuse menetlemisel on rikutud protseduurireegleid ja piiratud kaebaja õigusi kaitse ettevalmistamisel ja seega tuleb Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx tühistada. Ühtlasi palub kaebaja tühistada Viru Vangla II üksuse juhi Nikolai Puškarjov´i poolt xx.xx.xxxx välja antud käskkiri nr.xx. Kaebaja selgitab, et 31.07.2009 karistas Nikolai Puškarjov teda distsiplinaarkorras ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega väidetava tööst keeldumise eest. Seejärel sai kaebajast pidev korrarikkuja kuna 06.03.2009 sai ta noomituse isetehtud veekeetja eest. Pidevale korrarikkujale ei ole Nikolai Puškarjov´i sõnul ette nähtud isikliku televiisori lubamist kambrisse. 06.08.2009 esitas kaebaja Viru Vangla direktorile eelpooltoodud haldusakti peale vaide, kuid vaie on tähtaegselt lahendamata jäetud. Kaebaja peab loa tühistamist ennatlikuks, kuna kaebaja oli pidevate korrarikkujate nimistusse sattunud põhjusel, et ta vaidlustas tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristuse. Seega ei ole kaebaja väidetav süü veel lõplikku hinnangut saanud. Kaebaja leiab, et vähemalt vaideotsuse saamiseni pidanuks vangla järgima süütuse presumptsiooni, mis peaks tagama ausa õigusemõistmise selliselt, et vältida uute küsimuste lahendamisel hoiakut kõik on niigi selge. Kaebaja leiab, et teleri äravõtmine kinnipeetavalt, mis on kord vangla direktori poolt antud talle soodustusena, ei saa olla karistusliku iseloomuga. Nimetatud toiming peab olema põhjendatud ja eesmärgipärane. Vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) § 59 lg-st 2 tulenevalt on vangla direktori loal kinnipeetavale lubatud teatud esemed, milleks tuleb täita 2 2
(7)3-09-2022 tingimust – eseme kasutamine ei häiri teisi isikuid ja selle eseme kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Nende tingimuste mittetäitmine võiks olla iseenesest aluseks eelnevalt lubatud asjade erandkorras äravõtmiseks. Kaebaja poolt nimetatud tingimuste täitmata jätmisele ei ole haldusaktis viidatud. VSkE § 59 lg-st 2 tulenevalt on vangla direktoril õigus lubada erandkorras kinnipeetavale teatud asju kambrisse, kuid ei ole sätestatud selle erandi lõpetamise viisi, mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakt haldusemenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 mõttes õiguspärane. Ühtlasi kaebaja leiab, et kõnealloleva haldusaktiga on teda sisuliselt 2 korda karistatud ühe ja sama rikkumise eest, st on võetud ära võimalus pikaajaliseks kokkusaamiseks ja mõne päeva möödudes ka teler. Sellega on vangla rikkunud teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelu põhimõtet. Ühtlasi viitab kaebaja Tartu Halduskohtu 13.03.2005 otsusele nr 3-42/05 ja leiab, et lähtudes eelnimetatud lahendist tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada, kuna see on õigusevastane ja motiveerimata. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr.xx ja Viru Vangla II üksuse juhi Nikolai Puškarjov´i xx.xx.xxxx käskkiri nr.xx ja teha vastustajale kohustav ettekirjutus, millega lubada kaebajale kambrisse televiisor. Kaebaja esitas 09.02.2010 kohtule taotluse, milles palus täiendavalt vaidlustatud haldusaktide tühistamisele tuvastada ka nende õigusevastasus Vastustaja Viru Vangla vastusest J.T kaebusele nähtub, et kaebajale määrati Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx distsiplinaarkaristusena ühe pikaajalise kokkusaamise keeld distsipliinirikkuse eest, mis seisnes tööst keeldumises. Viru Vangla 01.07.2009 käskkirjaga nr 6-2/119-T määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonna abitööliseks (E-sektsiooni koristajana) alates 02.07.2009. Käskkirja kätteandmisel kaebaja keeldus koristaja tööst religioossetel põhjustel, kuid keeldumise kohta selgitusi ei andnud. Inspektor-kontaktisik Marek Bendi viis juhtunu osas läbi distsiplinaarmenetluse, milleks teavitas kaebajat menetluse alustamisest, kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Eeltoodu alusel vastustaja leiab, et J.T-le määratud karistus on seadusega kooskõlas ja proportsionaalne tema poolt toime pandud rikkumisega. Kaebaja väitel ei ole ta tööst keeldunud, vaid ta soovis juhtida tähelepanu asjaolule, et ajavahemik, mil ta käskkirjaga tööle määrati, sisaldab ka päevi, mil tema usk ei luba tal töötada. Pärast kaebaja selgitust, et ta keeldub tööst religioossetel põhjustel lõpetati temaga tööintervjuu ning menetluses enam tööst juttu ei tulnud ja selgitused ja ettepanekud jäeti tähelepanuta. Vastustaja märgib, et kaebaja määrati tööle ajavahemikuks 02.07.2009 kuni 02.10.2009, kuid konkreetset graafikut käskkirjaga paika ei pandud. Vastustaja leiab, et kaebaja oleks võinud talle sobivad tööajad graafiku koostajale edastada ning põhjendada, miks tal ei ole võimalik teatud päevadel töötada. 07.07.2009 seletuskirjas märgib kaebaja, et ta loobus koristaja kohast ning täpsemalt soovib asja selgitada kohtunikule. Vastustaja arvates oli kaebajal võimalus koheselt selgitada, millistel päevadel ta religioossetel põhjustel töötada ei saa, mitte aga keelduda üldse tööst, sest see annab tunnistust soovimatusest tööd teha. Viimatinimetatut kinnitab ka asjaolu, et menetluse käigus ning vaidemenetluses esitas kaebaja üha uusi väiteid selle kohta, miks ta tööst keeldus. Distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuskirjas J.T väitis, et tal puudub vastav eriala ja seoses sellega võib ta kahjustada oma tervist või vangla inventari. Samuti soovis ta enne tööle asumist kursuse läbimist ning eurosertifikaadi saamist. Oma vastuväidetes distsiplinaarmenetluse läbiviimise protokollile selgitas kaebaja, et tema poolt oleks häbematu võtta kaasvangilt tema viimane teenimisvõimalus asudes tema asemel tööle. Tööle määramisel ei ole arvestatud tema haiguslugu. Esitatud vaides väitis kaebaja, et E-8 sektsioonis ei vasta ventilatsioon ja joogivesi kehtestatud nõuetele ning et enne tööle asumist peab ta läbima esmase juhendamise, sissejuhatava juhendamise ja väljaõppe, kuid nende koolituste mahtu arvestades ei oleks neid jõudnud enne 02.07.2009 läbi viia. Vastustaja 3
(7)3-09-2022 analüüsis kaebaja poolt menetluse käigus esitatud selgitusi ja leidis, et need ei ole vanglale vastuvõetavad, kuid eeltoodu ei tähenda, et tema selgitustele ei oleks pööratud tähelepanu. Vangla arvates ei ole koristaja töö sellise iseloomuga, mis vajaks erialatunnistust ning kõik vajalikud toimingud oleks jõudnud teha enne reaalset tööleasumist. Kuna kaebaja viibis vanglas, siis vanglal oli olemas ülevaade tema tervislikust seisundist ning tööle määramise hetkel ei nähtunud tema tervisekaardist, et kaebajal oleks probleeme tervisega, mis takistaks tal majandustöödel abitöölisena töötamast. Eeltoodud fakti kinnitab ka meditsiiniosakonna juhataja 01.07.2009 kooskõlastus tööle määramise käskkirjal. Seega kaebaja tervislik seisund võimaldas töötamist abitöölisena. Kaebaja arvates kehtiva REC
(2006)2 kohaselt võivad vangid valida endale meelepärast tööd ja seoses sellega ta märgib, et ta on pakkunud võimalust läbi viia huvialategevust ja keeleõpet, kuid käskkirjas on kaebaja väitel tehtud selle kohta väär järeldus, nagu puuduks tal soov tööd teha. REC
(2006)2 on soovituslik dokument, mis ei ole otsekohalduv ning vanglareeglistikust tulenevaid soovitusi ei saa võtta kui kohustuslikke norme. Õigusaktidest ei tulene ka kinnipeetavale õigust valida endale meelepärast tööd. Seega on kinnipeetaval kohustus teha vangla poolt määratud. Siinjuures tööle määramisel arvestab vangla kinnipeetava teadmiste ja oskustega ning spetsiifilisele tööle ei määrata isikut, kellel selleks oskused puuduvad. Võimaluse korral arvestab vangla kinnipeetava soovidega, kuid juhul, kui sellised võimalused puuduvad, ei anna see kinnipeetavatele õigust tööst keeldumiseks. Erinevalt koristaja ametist, kus ei ole vaja erialaseid teadmisi ega oskusi ega ka vastavat kutsetunnistust, on keeleõppe läbiviimiseks vajalik vastava tunnistuse olemasolu, mistõttu vanglal ei ole võimalik pakkuda kaebajale keeleõppe läbiviimist ning kaebaja on kohustatud vastu võtma talle vangla poolt määratud töö. Kaebusest nähtuvalt ei olnud kaebaja tööle määramise eesmärk mitte tema tööga kindlustamine, vaid distsiplinaarsüüteo fabritseerimine kuna tööle määramise käskkirja tutvustamise ning tööle asumise vahele jäi napp õhtupoolik, mille tõttu ei oleks jäänud aega seadusega ette nähtud juhendamise ja arstliku läbivaatuse jaoks. Siinkohal vastustaja leiab, et koristaja töö ei ole niivõrd keeruline, et vajaks aeganõudvat juhendamist ning ka kaebaja tervislik seisund võimaldab tal sellist tööd teha. Kaebaja viitab ka REC
(2006)2 p-i 59b rikkumisele, kuna talle ei võimaldatud piisavalt vahendeid kaitse ettevalmistamiseks. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu, kuna kaebajat teavitati 07.07.2009 distsiplinaarmenetluse alustamisest ning kaebajale anti võimalus anda selgitusi, mida ta ka tegi. Samuti anti talle võimalus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega ning tal oli võimalus esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, karistamisel on järgitud kõiki
§ 64lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.
Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, kogu menetluse käik on protokollitud, kaebajale võimaldati anda seletusi ning karistus on määratud ette nähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning karistus on proportsionaalne toimepandud õigusrikkumisega. J.T taotleb ühtlasi Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakti nr.xx tühistamist. 27.02.2009 andis vastustaja kaebajale loa kasutada kambris isiklikku televiisorit. Loa andmise aja seisuga ei olnud kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja tema käitumine oli õiguskuulekas, mistõttu vangla ei näinud põhjust kambrisse isikliku televiisori mittelubamiseks. 06.03.2009 määrati Viru Vangla direktori käskkirjaga J.T-le distsiplinaarkaristusena noomitus ning Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga määrati talle distsiplinaarkaristusena ühe pikaajalise kokkusaamise keeld.
§ 31
lg 2 kohaselt vangla direktori või tema poolt määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust nõuda endale isiklikku vaba aja veetmise vahendit, vaid selle üle otsustab vangla direktor või tema poolt määratud isik kaalutlusõiguse alusel. Arvestades, et
§ 31lg 2 alusel tehtava otsusega on tegemist kinnipeetava osas tehtava 4
(7)3-09-2022 otsustusega, siis on asjakohane lähtuda vangistuse täideviimise eesmärkidest.
§ 6
lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitsmine. HMS § 66 lg 2 p 3 kohaselt võib haldusakti, mis selle andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormide alusel välja andmata. Kaebaja käitumine näitas, et teleri omamine kambris ei aita kaasa vangistuse täideviimise eesmärkidele, sest kaebajale määrati sel ajal kaks distsiplinaarkaristust ning sel põhjusel tunnistati kaebajale 27.02.2009 antud luba xx.xx.xxxxx haldusaktiga nr xx kehtetuks. Kaebaja arvates oli loa kehtetuks tunnistamine ennatlik, sest ta vaidlustas talle määratud distsiplinaarkaristuse ning vähemalt kuni vaideotsuse kättesaamiseni oleks vangla pidanud järgima süütuse presumptsiooni. Siinkohal vastustaja märgib, et kaebaja osas viidi läbi distsiplinaarmenetlus ja selle tulemusena määrati talle distsiplinaarkaristus, mistõttu viide süütuse presumptsioonile on asjakohatu. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx näol on tegemist kehtiva haldusaktiga ning selle vaidlustamine ei peata haldusakti kehtivust. Vangla märgib ühtlasi, et vaidemenetluse käigus on kaebaja juhtinud tähelepanu asjaolule, et teda on topelt karistatud. Eeltooduga ei saa nõustuda, sest kaebajale kambrisse isikliku teleri lubamise loa kehtetuks tunnistamine ei ole distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristused on kooskõlas
§ 63
lg-ga 1 noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45-ks ööpäevaks. Kaebaja käitumist hinnates jõuti põhjendatult järeldusele, et teleri kambrisse lubamine ei suuna kaebajat õiguskuulekale käitumisele vanglas. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla direktori 01.07.2009 käskkirjaga nr 6-2/119-T määrati kinnipeetav J.T finants- ja majandusosakonna majandustöödele abitööliseks E-8 sektsiooni koristajana alates 02.07.2009 kuni 02.10.2009 tunnitasuga 12 krooni. Samal päeval andis meditsiiniosakonna vanemõde juhataja ülesannetes Erika Tiinas kooskõlastuse töötamiseks majandustöödel abitöölisena (t.lk.61). Käskkirja kätteandmisel 01.07.2009 kinnipeetav J.T keeldus koristaja tööst religioossetel põhjustel. 02.07.2009 koostas Viru Vangla finants- ja majandusosakonna spetsialist Vassili Rõžov ettekande nr 2682, millest nähtub, et Viru Vangla direktori 01.07.2009 käskkirjaga nr 6-2/119-T määrati kinnipeetav J.T vangla majandustöödele sektori E-8 koristajana. Käskkirja kätteandmisel keeldus J.T koristaja tööst (t.lk.59). 31.07.2009 väljastas Viru Vangla arst Viktoria Pronevits Viru Vangla direktorile adresseeritud õiendi, millest nähtub, et kinnipeetaval J.T-l puuduvad tervislikust seisundist tulenevad vastunäidustused, mis segaks tal töötada majandustöödel abitöölisena, sh koristajana (t.lk.55). Kaebaja selgitab oma 07.07.2009 seletuskirjas Viru Vangla direktorile järgmist – 02.07.2009 keeldusin tööst sektsiooni E-8 koristaja kohal religioossetel põhjustel. Täpsemalt soovin selgitada kohtunikule, kelle kätte see distsiplinaarmenetlus jõuab. Lisaks usulistele veendumustele ei saa ma vastu võtta seda töökohta kuna ei oma vastavat eriala, mistõttu võin kahjustada oma tervist või vangla inventari. Kui vangla siiski soovib mind rakendada nimetatud töökohal, palun mul võimaldada läbida eelnevalt kursused kvalifitseeritud spetsialisti juhendamisel ning peale vastava eurosertifikaadi saamist võiksin alustada, eeldades, et selleks ajaks on kõrvaldatud ka need faktorid, mille tõttu mind kammitseb minu usk. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus liikmesriikide valitsustele REC
(2006)2 artiklist 29.1 tulenevalt tuleb austada iga vangi õigust mõtte, südametunnistuse ja usu vabadusele. Samuti olen nõus töötama oma eriala (bioenergia) vallas, kui vanglal on midagi sellist pakkuda. REC
(2006)2 p 26.6 kohaselt vangid võivad valida töö iseloomu, milles soovivad osaleda…. Sooviksin veel juhtida tähelepanu tõsiasjale, et 06.05.09 kirjutasin 5
(7)3-09-2022 vanglale märgukirja, milles soovisin tööd maleringi juhendajana, inglise, hispaania keele õpetajana ning mis kõige olulisem – pakkusin end õpetama eesti keelt mitte-eestlastest kinnipeetavatele, mis on nende integreerimiseks ühiskonda erilise tähtsusega. Kahjuks ei ole vangla pidanud otstarbekaks niisuguseid töökohti luua, vaatamata sellele, et ma tehtu eest raha ei soovi (t.lk 8). Kooskõlas
§ 37
lg 1 kui käesolev seadus ei sätestatu teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama, kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav (p-d 1- 4). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kaebaja ei vasta
§ 37
lg-s 2 toodud kriteeriumitele (st ta ei ole üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, ta ei omanda üld- ega kutseharidust ega osale ka tööalasel koolitusel, ta ei kasvata kuni kolmeaastast last ning samuti ei ole tuvastatud, et ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama). Kooskõlas
§ 38
lg-ga 1 vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kuigi J keeldus koristaja tööst religioossetel põhjustel, ei ole ta avaldanud, mis usku ta on. Kuna kaebaja väidab, et tema usk ei luba tal teatud päevadel töötada, siis peaks ta ka vanglale avaldama, millise usuga on tegu, et oleks võimalik teha kindlaks, millistel päevadel ja millega seoses ei tohi kaebaja töötada. Sellekohase teabe avaldamata jätmine annab tunnistust kaebaja soovimatusest teavitada Viru Vanglat tema usulistest veendumustest ja sellega kaasnevatest iseärasustest, mis omakorda ei võimalda vanglal teha kindlaks, mis põhjustel tegelikult kaebaja tööst keeldub. Viru Vangla vanemkaplan Ott Ojaperve elektronkirjast selgus, et ükski usk ei keela inimesel töötada koristajana (t.lk 10). Kuna kaebaja ei avaldanud vastustajale, millistel konkreetsetel põhjustel ta tööst keeldus, siis ei saanudki vastustaja asuda muule seisukohale kui kaebaja soovimatusele tööd teha. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et kinnipeetava poolsed selgitused tööst keeldumise kohta on ennast õigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest. Kaebaja on küll avaldanud soovi vanglas töötada, kuid mitte koristajana. Vanglal puudub võimalus tagada kinnipeetavatele meelepärast tööd aja seetõttu peavad kinnipeetavad tegema seda tööd, mida vangla saab neile võimaldada. Mis puutub kaebaja taotlusesse tühistada Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakt nr xx, siis see ei ole põhjendatud. Nimelt anti 27.02.2009 J.T-le luba kasutada kambris isiklikku televiisorit. Selle aja seisuga ei olnud kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mistõttu vangla ei näinud põhjust isikliku televiisori kasutamise mittevõimaldamiseks. 06.03.2009 määrati Viru vangla direktori käskkirjaga kaebajale distsiplinaarkaristusena noomitus isevalmistatud veekeetja omamise eest ning Viru Vangla 31.07.2009 käskkirjaga distsiplinaarkaristusena ühe pikaajalise kokkusaamise keeld.
§ 31
lg 2 (loa andmise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt võib vangla direktori või tema polt määratud isiku loal olla kinnipeetavalt isiklik raadio, televiisor või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid.
§ 31
lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda kambrisse isikliku vaba aja veetmise vahendit. Kaebajale kambrisse isikliku teleri kasutamise loa kehtetuks tunnistamine ei ole distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õige kaebaja seisukoht, et teda on topelt karistatud. Nimelt kaebaja käitumine näitas, et teleri omamine kambris ei aita kaasa vangistuse täideviimise eesmärkidele, sest kaebajale määrati sel ajal kaks distsiplinaarkaristust, mille tagajärjel tunnistati 27.02.2009 antud luba xx.xx.xxxx haldusaktiga nr xx kehtetuks. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et J.T kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele 6
(7)3-09-2022 Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 14.12.2010 Tartu Ringkonnakohtu
- novembri 2010 otsusega nr 3-092022, millega otsustati:
- rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt
- tühistada Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsus osas, milles jäeti rahuldamata J.T kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx otsuse nr xx tühistamiseks. Teha selles osas uus otsus, millega J.T kaebus rahuldada. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
- tagastada J.T-le apellatsioonkaebuse lisad Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 7
(7)