3-10-2185/13

3-10-2185 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-2185 Haldusasi T. H´i kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine käsielekterkeevitajana perioodil 01.11.1976-23.03.
2. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: T. H Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4: Rahuldada T. H´i H´i kaebus. Tuvastada T. H´i H´i (isikukood …, elukoht …) töötamine käsielekterkeevitajana perioodil 01.11.1976-23.03.
3. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama T. H´i H´i töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest, s.o 28.04.2010 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. novembrist
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1 3-10-2185 24.08.2010 24.08.2010 saabus kohtusse T. H´i kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine käsielekterkeevitajana perioodil 01.11.1976-23.03.1992 (tl 5-8). 28.09.2010 28.09.2010 määrusega võttis kohus asja menetlusse ja andis kaasatud isikule aja kaebusele seisukohtade esitamiseks (tl 25). 01.10.2010 01.10.2010 esitas seisukohad Sotsiaalkindlustusamet, milles kinnitas muuhulgas, et ei vaidle kaebaja taotluse rahuldamisele vastu (tl 28). 05.10.2010 05.10.2010 edastas Sotsiaalkindlustusamet koopia kaebaja pensionitoimikust (tl 33-82). 25.10.2010 25.10.2010 määrusega otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses (tl 85-86). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja esitas 28.04.2010 Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2 ametikohtadel. Vajaliku staaži tõendamiseks esitas kaebaja Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole riikliku tööraamatu ja kolhoosniku tööraamatu, milles kajastus kokkuvõtvalt kaebaja töötamine keevitajana erinevates asutustes alates 14.04.1970-31.12.
6. Kuna tööraamatu vastavates sissekannetes kajastub vaid sõna „keevitaja“ ei loetud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka mitmeid perioode, sealhulgas töötamist H kolhoosis ajavahemikul 01.11.1976-23.03.1992, kokku 15 aastat, 4 kuud ja 23 päeva. Kaebaja esitas staaži tuvastamiseks Ajalooarhiivi 27.08.2009 infokirja nr 4530, millest nähtub, et H kolhoosi töötasu arvestamise lehed kinnitavad töötamist keevitajana, puudub aga spetsiifiline kanne käsielekterkeevitusest ning muu tööalane informatsioon. Ka Ajalooarhiivi arhiiviteatisest nr 2872 kajastus kaebaja töötamine kolhoosis ning H Vallavalitsuse 12.05.2010 arhiiviteatisest nr 19-16/40 kajastub kaebaja töötamine OÜ-s H, kuid ei nähtu kutseala, et kaebaja oleks töötanud käsielekterkeevitajana. Lisaks oli vallavalitsuse teatises märgitud, et vallavalitsuse arhiivis ei asu H kolhoosi kaadridokumente. Seetõttu ei ole võimalik kirjalikke tõendeid vanaduspensioni saamiseks esitada. Perioodil 01.11.1976-23.03.1992 töötas kaebaja H kolhoosis ja tegi seal käsielekterkeevitaja tööd. Konkreetselt oli tööülesanneteks kolhoosi farmides veetorustike keevitamine, farmide katlamajade torustike keevitamine, viljakuivatites vajalike keevitustööde tegemine, kolhoosi poolt ehitatavatel erinevatel objektidel vermide ja paneelide keevitamine. Samuti tegi kaebaja keevitustöid kolhoosile kuuluvate elamute küttetrasside ja veetorustike paigaldamisel ja vahetusel, samuti kolhoosi töökodade ja katlamajade trasside korrashoiul. Eelnimetatud perioodil tehti kõiki loetletud töid käsielekterkeevitusega. Töötingimused olid kõikidel loetletud töödel üsna halvad. Palju tuli teha keevitustöid tsingitud torudele, mille käigus eralduv vingugaas oli väga mürgine, tööde teostamise kohtadeks olid valdavalt, kas hoonete keldrid, korterite WC-d ja vannitoad või muud väikesed ruumid, kus puudus ventilatsioon. Kaebaja tööiseloomu tõendavad H kolhoosis kaebaja vahetu ülemus J. P ning kolleeg H. V. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et kaebaja töötamise kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid ning nendest nähtub tema töötamine vaidlusalusel perioodil keevitajana, kuid dokumentidest ei nähtu tema tööiseloom, so töötamine sooduspensionile õigustandval ametikohal käsielekterkeevitajana. Samas leiab arvamuse andja, et olles tutvunud tunnistajate kirjalike ütlustega ja asjaoluga, et juba varasemalt on ilmnenud, et reeglina ei olnud kolhoosides muud kevitust peale käsielekterkeevituse ja gaaskeevituse, ei vaidle arvamuse andja vastu kaebaja avalduse rahuldamisele, kui kohus leiab, et võib lugeda tõendatuks tema töötamise sooduspensionile õigustandval ametikohal perioodil 01.11.197623.03.
7. 2 3-10-2185 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimustel töötanud isikul on õigus pensionile viis aastat enne pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 9-10, 12), kolhoosiliikme tööraamatu nr 0007760 (tl 11), tervistkahjustaval tööl töötajate profülaktilise läbivaatuse lehe (tl 13-14), Rahvusarhiivi Lääne- Viru maa-arhiivi 07.09.2009 arhiiviteatise nr 18-7-5.7/4530 (tl 15-16), Ajalooarhiivi 07.05.2010 arhiiviteatise nr 2872 (tl 17), H Vallavalitsuse 12.05.2010 arhiiviteatise nr 19-16/40 (tl 18). Tööraamatust nähtub, et kaebaja on aastatel 01.11.197624.03.1992 töötanud kolhoosiliikmena keevitajana. Samad andmed nähtuvad ka kolhoosiliikme tööraamatust. Tervistkahjustaval tööl töötajate profülaktilise läbivaatuse lehelt nähtub, et kaebajale on igal aastal teostatud tervise kontroll. H Vallavalitsuse 12.05.2010 arhiiviteatisest nr 19-16/40 nähtub üksnes keevitajana töötatud tööpäevade arv. Seega eeltoodud tõenditest on näha kaebaja töötamine keevitajana, kuid see ei vasta nimekirjas 2 toodud ametinimetustele. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine H kolhoosis käsielekterkeevitajana ajavahemikul 01.11.1976-23.03.1992, kokku 15 aastat, 4 kuud ja 23 päeva ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 V osa metalli töötlemine, eriala koodi 19906 märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja perioodil 01.11.1976-23.03.1992 H kolhoosis käsielekterkeevitajana. Konkreetselt oli tööülesanneteks kolhoosi farmides veetorustike keevitamine, farmide katlamajade torustike keevitamine, viljakuivatites vajalike keevitustööde tegemine, kolhoosi poolt ehitatavatel erinevatel objektidel vermide ja paneelide keevitamine. Samuti tegi kaebaja keevitustöid kolhoosile kuuluvate elamute küttetrasside ja veetorustike paigaldamisel ja vahetusel, samuti kolhoosi töökodade ja katlamajade trasside korrashoiul. Eelnimetatud perioodil tehti kõiki loetletud töid käsielekterkeevitusega. Töötingimused olid kõikidel loetletud töödel üsna halvad. Palju tuli teha keevitustöid tsingitud torudele, mille käigus eralduv vingugaas oli väga mürgine, tööde teostamise kohtadeks olid valdavalt, kas hoonete keldrid, korterite WC-d ja vannitoad või muud väikesed ruumid, kus puudus ventilatsioon. 3 3-10-2185 Kaebaja tööiseloomu tõendavad tunnistajad, kes kinnitavad kaebaja töötamist käsielekterkeevitajana. Kaebusele on lisatud Pärnu notari Irina Luhi poolt vande all võetud tunnistused H kolhoosis kaebaja vahetult ülemuselt J. P´elt ning kaebaja kolleegilt H. V´lt, J. P töötas alates 13.11.1978 H kolhoosis, esialgu statsionaarsete seadmete insenerina ja alates 1980 peaenergeetikuna, alates 1980 peaehitajana. Kolhoosis töötas tunnistaja kuni 01.11.
8. Samal ajal ja juba enne tunnistajat töötas H kolhoosis ka kaebaja. T. H töötas keevitajana ning oli otseses tunnistaja alluvuses. Kaebaja töö sisuks oli keevitustööde tegemine kolhoosi poolt ehitatavatel erinevatel objektidel nagu elamud, laudad, töökojad. Samuti tegi ta keevitustöid kolhoosile kuuluvate hoonete küttetrasside, veetorustike remondi ja vahetamise käigus. Ülaloetletud töid teostati käsielekterkeevitusega. Tunnistaja H. V töötas ajavahemikul 04.09.1978-04.12.1992 H kolhoosis käsielektergaaskeevitajana. Kaebaja oli H. V kolleeg, kes töötas temaga koos 1978 aastast kuni kevadeni
9. aastal. Kaebaja ja H. V tegid sarnast tööd, mistõttu tunnistaja teab ütlusi anda, et kaebaja töötas käsielekterkeevitajana ja tema tööks oli kolhoosi poolt ehitatavatel objektidel vajalike keevitustööde ja kolhoosile kuuluvate hoonete remontimisel vajalike keevitustööde tegemine. Sotsiaalkindlustusameti esindaja võttis õigeks, et eeltoodud tõenditega saab tuvastada kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži ning ei vaielnud kaebaja avalduse rahuldamise vastu. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 4