Obsah (8)

§ 661§ 430§ 150§ 428§ 173§ 1741§ 168§ 179

2-09-35621 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-35621 Tsiviilasi Raha24 OÜ hagiavaldus Krist

§ 661lg 4 alusel loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumäärus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 23.07.2009.a esitas Raha24 OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kristina Elmik vastu kokku 28 381,25 krooni nõudes. 29.01.

1. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Raha24 OÜ nõue Kristina Elmik vastu 28 381,25 krooni saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna K. Elmik esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. 05.04.2010.a määrusega kohustas Pärnu Maakohus Raha24 OÜ-t (edaspidi hageja) esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis /tlk 9-11/. 16.04.
2. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi Kristina Elmik (edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 10 000 krooni, intressi 6200 krooni, meeldetuletustasu 354 krooni, sissenõutavaks muutunud põhivõla viivise 6433,52 krooni, meeldetuletustasu viivise 142,85 krooni ja tulevikus sissenõutava viivise nõudes 0,2% päevas kuni põhinõude ja meeldetuletustasu nõuetekohase täitmiseni. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 23.12.
3. a sõlmitud laenuleping, millega hageja andis kostjale laenu 10 000 krooni tähtajaga 30 päeva, kohustusega tagasta laen koos laenulepingutasuga (intress) 6200 krooni, kokku 16 200 krooni. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja laenusumma 2 2-09-35621 tasumisega viivitamisel maksma ette nähtud viivist 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. 16.12.
4. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule oma kirjalik seisukoht hageja nõude osas 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest /tlk 51-54/. Kompromissleping 14.12.
5. a saabus kohtusse poolte vahel 07.12.
6. a sõlmitud kompromissleping, milles pooled paluvad juhindudes

§ 430lg 1 alusel kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.

Kohtule esitatud kompromisslepingust nähtuvalt on pooled käesoleva kompromisslepinguga kokku leppinud alljärgnevas:

1. 16.04.
2. a esitas hageja Pärnu Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse ja jooksvate viiviste nõudes.
3. Käesolevaga on poolte vahel saavutatud vaidluse lahendamiseks osapooli rahuldav kokku lepe 24-kuulise maksegraafiku näol summale 28 408 krooni: 2.
4. põhivõlgnevus summas 10 000 krooni; 2.
5. intress summas 6200 krooni; 2.
6. meeldetuletustasud summas 354 krooni; 2.
7. viivised põhivõlgnevuselt summas 10 000 krooni; 2.
8. viivised meeldetuletustasult summas 354 krooni; 2.
9. ½ riigilõivu summas 1500 krooni.
10. Kostja kohustub punktis 2 nimetatud võlgnevuse tasuma igakuiste osamaksetena hiljemalt
11. detsembriks
12. a hageja (Raha24 OÜ) arvelduskontole nr 221036086770 Swedbank'is viitenumbriga 486102247136 alljärgneva maksegraafiku alusel: 20.01.2011 ja 20.02.2011 tasuma 800 krooni e 51,13 eurot; perioodil 20.03.2011 kuni 20.11.2012 (k.a) tasuma iga kuu
13. kuupäevaks 1219 krooni e 77,91 eurot ja 20.12.
14. a tasuma viimase osamakse summas 1209 krooni e 77,27 eurot. 3.
15. kui Eesti Vabariigi üleminekul 01.01.
16. a EURO tsooni kehtestatakse EEK/EUR vahetuskurss, mis ei ole 1 EUR = 15,6466 EEK, siis arvutatakse võlgnevus ja maksed ümber kehtiva Eesti Panga kursiga. 3.
17. kompromissist tulenevate maksetega viivitamisel omab hageja õigust pöörata kogu tasumata nõue sundtäitmisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 ning kostja kohustub tasuma maksmata summalt viivist 0,2% päevas kuni nõude kohase täitmiseni; 3.
18. pooled kinnitavad, et tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 3.

1. pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit pidamata. 3.
2. pooled võivad vastavalt

§ 661

lõikele 4 jõudnud kokkuleppele, et kompromissi kinnitamise määruse osas pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kompromiss on koostatud kolmes eksemplaris, millest mõlemale poolele jääb üks ning kohtule kinnitamiseks üks eksemplar. Tulenevalt eelnevast, kooskõlas

§ 430

lg-ga 1, paluvad pooled kinnitada käsitletav kompromiss ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-09-35621 menetlus. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 palub hageja poole (so 1500 krooni) menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja (Raha24 OÜ) arvelduskontole nr 221036086770 Swedbank'is. 27.12.2010 esitas hageja esindaja kohtule esindusõigust tõendava volikirja ning taotluse kompromissi muutmiseks. Taotluse kohaselt palub hageja muuta kohtule edastatud kompromissilepingu punkti 3.

1. selliselt, et jäetakse välja Hageja täiendava viivise nõudmise õigus tulevikus, st. sõnastatakse p. 3.
2. järgmiselt: „Kompromissist tulenevate maksetega 3 2-09-35621 viivitamisel omab Hageja õigust pöörata kogu tasumata nõue sundtäitmisele vastavalt täitemenetluse seadustiku §2 lg.1 p.1.“ KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus kinnitab kompromissi ja kompromissi p 3.2. sõnastatakse nii nagu hageja on taotlenud 27.12.2010 kohtule esitatud taotluses. Nimetatud muudatus ei kahjusta kostjat ning on kostja huvides. Seetõttu ei näe kohus takistust kompromissi kinnitamiseks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 4 2-09-35621 Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust e 1500 krooni. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 7-8/ ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 2250 krooni /tlk 37/, millede laekumist on kohus kontrollinud /tlk 44, 47/. Kohtule esitatud kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 1 tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust summas 1500 krooni.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Raha24 OÜ-le tagastada ½ makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 1500 krooni. Riigilõivu summas 750 krooni tasus Raha24 OÜ 22.07.

1. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank'is viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv Raha24 OÜ avalduse eest Kristina Elmik (Virolainen) vastu. Riigilõivu summas 2250 krooni tasus Raha24 OÜ 19.04.
2. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank'is viitenumbriga 2900072123, selgitusega: täiendav riigilõiv, ts asi nr 2-09-35621, hagiavaldus Raha24 OÜ vs Kristina Elmik. Riigilõivu siire viitenumbrile 2900072369 on teostatud 21.04.
3. a. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5