) § 183 lg 1 kohaselt otsustab kohus kompromissi kinnitamise 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse.
lg 5 kohaselt avaldab haldur teate kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida ka
§-s 186 nimetatud asjaolud ning milliste tehingute tegemiseks vajab võlgnik halduri nõusolekut (§ 189 lõige 2).
lg 1 sätestab, et kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188– 190 nimetatud õigused ja kohustused.
lg 6 kohaselt on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud.
lg 6 sätestab, et kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 6 p 1 kohaselt juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu. Kompromissotsuse vormistamise ajaks moodustasid MTÜ U (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded kokku summa 4 856 959.58 krooni (kõik nõuded tunnustati II rahuldamisjärgus). Kompromissi kohaselt tasub mittetulundusühing U
lg 3 loetakse kompromissotsus tehtuks, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Kohus leiab, et kompromissotsuse vastuvõtmisel on täidetud
§ist 180 lg 3 tulenev nõue, kompromissettepaneku poolt on hääletanud vähemalt pool 6 2-09-33017 kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast, samuti ei ole ilmnenud, et kompromiss oleks tehtud pettuse mõjul, seega tuleb võlausaldajate 22.09.2010 toimunud üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsus kinnitada. Sirje T on taotlenud kohtult kinnitada MTÜ U pankrotihalduri kulud summas 12 000 krooni, s.h käibemaks 20 %. Halduri täiendava selgituse kohaselt on MTÜ U (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustatud võlgnik tervendada. Tervendamiskavas on ette nähtud võlgniku jooksva majandustegevuse arvelt kaetavad halduri kulud. Vastavalt halduri poolt 02.11.2010 esitatud kulude koondile on MTÜ U (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulutusi (koos käibemaksuga) summas 19 584 krooni. Kulude hüvitamiseks on osaühing V esitanud arve summas 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 20 % summas 2 000 krooni. Haldur märgib, et antud arve ei kata tegelikke kulutusi, kuid kuna tervendava menetluse kavandamisel oli ette nähtud jooksva majandustegevuse arvelt kaetavate halduri kulude osakaalu piirang 10 000 krooni, jäävad ülejäänud kulud katmiseks haldurile määratava tasu arvelt. Sirje T kinnitab, et osaühing V ei ole halduriga seotud äriühing ning et kulud on seotud perioodil november
lg 6 määrab kohus, juhul kui tehakse kompromiss, halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Võlausaldajad ja võlgnik on nõustunud pankrotihalduri poolt taotletud tasu suurusega, prognoositav pankrotihalduri tasu ja kompromissi järelevalve tasu koos sotsiaalmaksuga on kajastatud 7 2-09-33017 kompromissotsuses. Kohus leiab, arvestades asjas kogutud tõendeid, vastab pankrotihalduri taotletud tasu suurus pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, seetõttu pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 91 457 krooni, mis tuleb tasaarvestada käesolevaks ajaks välja makstud halduri esialgse tasuga. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 91 457 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 30 181 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %.
§-i 184 lg 4 alusel jätab kohus pankrotihalduri vabastamata.
Tulenevalt
§-ist 130 lg 6 p 1 jätab kohus MTÜ U (pankrotis) kui juriidilise isiku likvideerimata. Merike Varusk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.